Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Urmas Reinola, Ülle Jänes, Ande Tänav
Määruse tegemise aeg ja koht
28. detsember 2009.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-49378
Tsiviilasi
UAB Gretsch-Unitas Baltic ja OÜ G-U BKS Estonia hagi Aivo Kuldmäe, Taavo Tallo, Tulipmark OÜ ja notar Tarvo Puri vastu OÜ G-U BKS Estonia osade võõrandamise lepingu(te) väljanõudmiseks (tutvumise võimaldamiseks)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. juuni 2008.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
UAB Gretsch-Unitas Baltic ja OÜ G-U BKS Estonia apellatsioonkaebus ning Aivo Kuldmäe, Taavo Tallo ja Tulipmark OÜ apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I UAB Gretsch-Unitas Baltic (registrikood 110785664, asukoht Eišiškiu pl. 127, LT-02184, Vilnius, Leedu Vabariik) Hageja II G-U BKS Estonia OÜ (registrikood 10524997, asukoht Taevavärava tee 4A, Lehmja küla, Rae vald 75310 Harjumaa), hagejate I ja II esindajad advokaat Valdo Lips, advokaat Maarja Teder Kostja I Aivo Kuldmäe (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x xxxx, xxxxx xxxxxxxx) Kostja II Taavo Tallo (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxx-xx xxxxxxx xxxxx) Kostja III Tulipmark OÜ (registrikood 11209370, asukoht Vanapere tee 8, Pringi küla, 74001, Viimsi vald, Harjumaa), kostjate I-III esindaja vandeadvokaat Indrek Lepppik Kostja IV notar Tarvo Puri (büroo asukoht Rävala pst 3 /Kuke 2, 10143, Tallinn)
1.Võtta vastu UAB Gretsch-Unitas Baltic ja OÜ G-U BKS Estonia loobumine hagist Aivo Kuldmäe, Taavo Tallo, Tulipmark OÜ ja notar Tarvo Puri vastu OÜ G-U BKS Estonia osade võõrandamise lepingu(te) väljanõudmiseks (tutvumise võimaldamiseks). 2.Tühistada Harju Maakohtu 12. juuni 2008.a otsus. 3.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-07-49378. 4.Välja mõista hagejatelt UAB Gretsch-Unitas Balticult ja OÜ-lt G-U BKS Estonia võrdsetes osades kostjate Aivo Kuldmäe, Taavo Tallo ja Tulipmark OÜ menetluskulude katteks kokku 33 000 (kolmkümmend kolm tuhat) krooni, s.t: UAB Gretsch-Unitas Balticult mõista Aivo Kuldmäe menetluskulude katteks välja 5 500 (viis tuhat viissada) krooni, Taavo Tallo menetluskulude katteks 5 500 (viis tuhat viissada) krooni ja Tulipmark OÜ menetluskulude katteks 5 500 (viis tuhat viissada) krooni ja OÜ-lt G-U BKS Estonia mõista Aivo Kuldmäe menetluskulude katteks välja 5 500 (viis tuhat viissada) krooni, Taavo Tallo menetluskulude katteks 5 500 (viis tuhat viissada) krooni ja Tulipmark OÜ menetluskulude katteks 5 500 (viis tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kaebuse esitajale kättetoimetamisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetluse käik UAB Gretsch-Unitas Baltic ja G-U BKS Estonia OÜ esitasid 26.11.2007 hagiavalduse Aivo Kuldmäe, Taavo Tallo, Tulipmark OÜ ja Tallinna notar Tarvo Puri vastu, taotledes vastustajate A.Kuldmäe ja T.Tallo ning Tulipmark OÜ vahel 10.08.2007 sõlmitud võõrandamislepingu väljaandmist (tutvumise võimaldamist). 12.06.2008 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt. Kohtuotsusega kohustati A.Kuldmäed ja T.Tallot hagejatele välja andma (tutvumiseks esitama) 10.08.2007 notariaalselt tõestatud võõrandamislepingu, millega A.Kuldmäe ja T.Tallo andsid Tulipmark OÜ-le üle G-U BKS Estonia OÜ osad. 14.07.2008 võttis Tallinna Ringkonnakohus menetlusse A.Kuldmäe, T.Tallo ja OÜ Tulipmark apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 12.06.2008 otsuse peale. 17.07.2008 võttis Tallinna Ringkonnakohus menetlusse hagejate apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 12.06.2008.a otsuse peale. 24.11.2009 esitasid hagejad ringkonnakohtule kirjaliku avalduse hagist loobumiseks ja tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks. Ringkonnakohtu põhjendused Kolleegium leiab, et hagejate loobumine hagist tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kolleegium leiab, et asjas ei esine asjaolusid, mis võiksid olla aluseks hagist loobumise vastuvõtmisest keeldumisele ja asjas menetluse jätkamisele.
TsMS § 645 lg 1 lause 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel või kompromissi kinnitamisel määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostjad ringkonnakohtu poolt TsMS § 429 lg 3 alusel antud tähtajal hagist loobumise avaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kostjad I-III taotlevad 09.12.2009 avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramist ja hagejatelt väljamõistmist kokku summas 255 299,17 krooni (koos käibemaksuga), sh A.Kuldmäele ja T.Tallole mõlemale 74 275,54 krooni ning Tulipmark OÜ-le 106 748,09 krooni. Hagejad leiavad, et kostjate kantud õigusabikulude hüvitamisel tuleb lähtuda piirmääradest, mis kehtisid hagiavalduse esitamisel ajal, s.o Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määrusest nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ ja millest juhinduvalt said mõlemad pooled arvestada määruse redaktsioonis (mis kehtis kuni 11.09.2008) kehtestatud menetluskulude hüvitamise piirmääradega. Kuni 11. septembrini 2008 kehtinud määruse nr 306 § 1 kohaselt määrati õigusabikulude sissenõudmise piirmäär kõigis tsiviilasjades (nii varalistes kui mittevaralistes hagides) tsiviilasja hinna järgi. Et käesolevas asjas on tegemist mittevaralise tsiviilasjaga, on tsiviilasja hind TsMS § 132 lg 1 kohaselt 25 000 krooni. Tsiviilasja hinna korral kuni 25 000 krooni on maksimaalne sissenõutav kulu 8000 krooni ja seega saaks iga kostja nõuda hagejatelt maksimaalselt 8000 krooni hüvitamist. Kostjad vastuses hagejate vastuväidetele asuvad seisukohale, et Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määrus nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ ja Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” tuleb jätta kohaldamata vastuolu tõttu Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-87-09 (p-d 14 ja 15) ja 3-2-1112-09 (p 14) rõhutanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik algselt ette näha. Käesolevas asjas tähendab see seda, et kostjad said arvestada menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määrusega nr 306, s.o hagiavalduse esitamise ajal. Kolleegium leiab, et kostjate menetluskulud summas 255 299,17 krooni ei ole täies ulatuses põhjendatud ega vajalikud. Suurem osa kostjate avaldusele lisatud arvetest, mille hüvitamist nad hagejatelt nõuavad, jäävad perioodi enne 11.09.2008, s.o. enne määruse nr 137 jõustumist. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 mõistab kohus menetlusosaliselt välja teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg-st 3 tuleneb, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Iseenesest on õige, et kostjad, arvestades õiguslikult keeruka vaidlusega, võisid tellida õigusabi mitmelt esindajalt. Käesolevas vaidluses puudus Riigikohtu praktika, mistõttu pidid kostjad tõlgendama nii võlaõigusseaduse kui äriseadustiku ostueesõiguse sätteid.
Kolleegium, arvestades asja keerukust, leiab, et kostjate menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb käesolevas asjas rakendada määruse nr 306 §-st 2 tulenevat kõrgendatud piirmäära, s.o tsiviilasja hinna (25 000 krooni) korrutamist koefitsendiga 1,3, mille tulemusena kujuneb tsiviilasja hinnaks 32 500 krooni ja kulude sissenõudmise piirmääraks määruse § 1 alusel 11 000 krooni. Saadud piirmäära loeb kolleegium tsiviilasja lahendamisel kostjate poolt kantud põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks, mis kuulub hagejatelt võrdsetes osades igale kostjale väljamõistmisele. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
Urmas Reinola
Ülle Jänes
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.