Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-121-09 Tartu, 18. november 2009. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks Jaan Vendla ja Tarmo Teaste hagi UAB Gretsch-Unitas Baltic vastu ostueesõiguse teostamise tühisuse tuvastamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 8. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-0817797 Jaan Vendla ja Tarmo Teaste kassatsioonkaebus 140 000 krooni Hagejad Jaan Vendla (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Tarmo Teaste (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik Kostja UAB Gretsch-Unitas Baltic (registrikood xxxxxxxx, Leedu Vabariik), esindaja vandeadvokaat Jaanus Mody 19. oktoober 2009. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-17797.
2.Teha asjas uus otsus, millega rahuldada Jaan Vendla ja Tarmo Teaste hagi UAB GretschUnitas Baltic vastu. Tuvastada UAB Gretsch-Unitas Baltic poolt 28. septembril 2007. a ostueesõiguse teostamise tühisus.
3.Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta UAB Gretsch-Unitas Baltic kanda.
4.Rahuldada Jaan Vendla ja Tarmo Teaste kassatsioonkaebus.
5.Tagastada Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid OÜ-le Jaan Vendla ja Tarmo Teaste kassatsioonkaebuselt 8. juunil 2009. a tasutud kassatsioonikautsjon 400 (nelisada) krooni ja 17. juunil 2009. a tasutud kassatsioonikautsjon 1000 (üks tuhat) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jaan Vendla (hageja I) ja Tarmo Teaste (hageja II) esitasid Harju Maakohtule 7. mail 2008. a hagi UAB Gretsch-Unitas Baltic (kostja) vastu, milles palusid tuvastada kostja 28. septembril 2007. a esitatud ostueesõiguse teostamise avalduse tühisus. Hagiavalduse kohaselt olid alates 19. jaanuarist 1999. a OÜ G-U BKS Estonia (varasem ärinimi OÜ Vedlers) osanikeks Aivo Kuldmäe (osa nimiväärtus 46 600 Eesti krooni), Einar Jänes (osa nimiväärtus 46 700 Eesti krooni), hageja I (osa nimiväärtus 70 000 Eesti krooni), hageja II (osa nimiväärtus 70 000 Eesti krooni), Taavo Tallo (osa nimiväärtus 46 700 Eesti krooni) ning kostja (osa nimiväärtus 70 000 Eesti krooni). Alates 8. detsembrist 2006. a sai OÜ G-U BKS Estonia osanikuks Tulipmark OÜ, kes omandas osa 8. detsembril 2006. a hagejate ning Tulipmark OÜ vahel sõlmitud osade mitterahalise sissemaksena osaühingule üleandmise ja osade omandamise lepingu alusel. Lepingu kohaselt andsid hagejad mitterahalise sissemaksena Tulipmark OÜ-le üle neile kuulunud OÜ G-U BKS Estonia osad, saades nende eest vastu Tulipmark OÜ osad. Enne selle tehingu tegemist
sõlmisid OÜ G-U BKS Estonia osanikud 6. detsembril 2006. a kokkuleppe, millega kõik osanikud kohustusid mitte teostama ostueesõigust poolte sõlmitavate OÜ G-U BKS Estonia osade üleandmise lepingute suhtes. Nimetatud kokkuleppe allkirjastas ka kostja. 10. augusti 2007. a seisuga oli Tulipmark OÜ omandanud ka teistele OÜ G-U BKS Estonia osanikele (välja arvatud kostjale) kuulunud osad. Samal päeval võõrandas Tulipmark OÜ talle kuuluva OÜ G-U BKS Estonia osa kostja emaettevõtjale Gretsch-Unitas GmbH-le.
28.septembril 2007. a esitas kostja esindaja hagejatele notariaalselt tõestatud ostueesõiguse teostamise avalduse, mille kohaselt kostja soovis kasutada oma väidetavat ostueesõigust 8. detsembril 2006. a hagejate ning Tulipmark OÜ vahel sõlmitud lepingu suhtes. Tegemist on ilmselgelt põhjendamatu ning pahatahtliku ostueesõiguse teostamise avaldusega, millel ei ole selget seaduslikku eesmärki. Ostueesõiguse teostamise avalduse kohaselt soovis kostja vaidlusalused OÜ G-U BKS Estonia osad omandada üksnes nende nimiväärtuse (140 000 krooni) eest. OÜ G-U BKS Estonia osade tegelik väärtus oli 19,5 kuni 25,5 miljonit krooni ja nende müügihind oli 9 779 125 krooni. See tõendab ostueesõiguse teostamise avalduse esitamise pahatahtlikkust. Ostueesõiguse teostamise eesmärgiks ei saa olla heade kommete vastaselt teiste arvel rikastumine. Mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu sõlmimise korral ei ole võimalik ostueesõigust teostada, kuna tegemist ei ole osa tasulise võõrandamise lepinguga. Kuivõrd kostjal puudub seaduses sätestatud alus ostueesõiguse teostamiseks, on ostueesõiguse teostamise avaldus vastuolus seadusega ning seetõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 alusel tühine. Isegi juhul, kui pidada võimalikuks mitterahalise sissemakse puhul ostueesõiguse teostamist ei ole kostja ilmselt võimeline täitma 8. detsembri 2006. a osade mitterahalise sissemaksena osaühingule üleandmise ja osade omandamise lepingust tulenevat olulist ja peamist vastukohustust, anda hagejatele üle Tulipmark OÜ osade omandiõigus. Kostja ei saanud seega võlaõigusseaduse (VÕS) § 246 lg 2 kohaselt ostueesõigust kehtivalt teostada. Ostueesõiguse teostamise avaldus on vastuolus heade kommetega, kuna selle eesmärgiks on omandada OÜ G-U BKS Estonia osad vaid nende nimiväärtuse eest ja tekitada sellega hagejatele kahju. Samuti tuleb arvestada sellega, et kui mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu sõlmimise ajal oli OÜ G-U BKS Estonia osakapitali suuruseks 350 000 krooni, siis praegu on osakapitali suuruseks 850 000 krooni. Seega on 140 000-kroonise nimiväärtusega osa osakaal osakapitalis oluliselt vähenenud. Ostueesõiguse teostamise avaldus võib olla vastuolus ka hea usu põhimõttega.
2.Kostja leidis, et hagi ei allu Eesti kohtutele, kuna kostja on Leedu Vabariigi äriühing. Hagi on ka sisuliselt põhjendamatu ja tuleks jätta rahuldamata. Kostja leidis, et tegemist on sisuliselt sama vaidlusega kui tsiviilasjas nr 2-07-49378, mille sisuks on kostja ja OÜ G-U BKS Estonia nõue Aivo Kuldmäe, Taavo Tallo, Tulipmark OÜ ja notar Tarvo Puri vastu OÜ G-U BKS Estonia osade võõrandamise lepingu(te) väljaandmiseks (tutvumise võimaldamiseks). Selles tsiviilasjas leidis kohus, et kostjal tekkis ostueesõigus ning kostja on ostueesõigust ka õigel ajal ja kehtivalt teostanud. Kostjal oli ostueesõigus 8. detsembri 2006. a võõrandamistehingu suhtes. Kostja on OÜ G-U BKS Estonia osanik alates 30. septembrist 1999. a. 8. detsembri 2006. a lepingu kohaselt andsid hagejad
Tulipmark OÜ-le üle neile kuulunud OÜ G-U BKS Estonia osad nimiväärtustega vastavalt 70 000 ja 70 000 krooni. Vastutasuks omandasid hagejad kumbki ühe Tulipmark OÜ osa nimiväärtusega 70 000 krooni. Tulipmark OÜ ei olnud lepingu sõlmimise ajal OÜ G-U BKS Estonia osanik. Osaühingu osade üleandmist mitterahalise sissemaksena tuleb käsitada võõrandamistehinguna, sest osaühingu osade mitterahalise sissemaksena üleandmisel teisele äriühingule vahetub osade omanik. Võõrandamistehing on tasuline, kuna võõrandamislepingu kohaselt omandavad hagejad mitterahalise sissemakse eest Tulipmark OÜ osad. Nii VÕS § 244 kui ka äriseadustiku (ÄS) § 149 on kohaldatavad ka osaühingu osa mitterahalise sissemaksena üleandmisel teisele äriühingule ning sellise tehingu suhtes on osanikel võimalik teostada ostueesõigust. Vastukohustuse täitmine ei ole praegusel juhul võimatu. Kostjal ei ole tõepoolest võimalik anda hagejatele üle Tulipmark OÜ osasid, kuid see kohustus on rahaliselt hinnatav ja täidetav hüvitise maksmisega. Kostja teostas ostueesõigust õigel ajal. Kostja sai 8. detsembri 2006. a tehingu olulistest tingimustest teada alles 2007. a septembris ning esitas ostueesõiguse teostamise avalduse ÄS § 149 lg-s 2 sätestatud ühekuulist tähtaega järgides. Ostueesõiguse teostamine ei ole vastuolus heade kommetega ega hea usu põhimõttega. VÕS § 244 lg 1 järgi on ostueesõigust omaval isikul õigus omandada ostueesõigusega koormatud ese samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamise aluseks olnud 8. detsembri 2006. a võõrandamislepingu p-s 4 on sätestatud, et lähtudes osaühingu juhatuse koostatud mitterahalise sissemakse hindamisaktist, on omaniku poolt üleantava mitterahalise sissemakse esemete väärtus kokku 140 000 krooni. Hagejate väited kostja pahatahtlikkuse kohta on alusetud, sest tehingu hinna määramisel lähtus kostja hinnangust, mille hagejad olid ise heaks kiitnud. Hagejad ei selgitanud, kuidas muudab asjaolu, et praegu kuuluvad kõik OÜ G-U BKS Estonia osad kas kostjale või tema emaettevõtjale Gretsch-Unitas GmbH-le, kostja tegevuse pahatahtlikuks ja õigusvastaseks. Kostja ja tema emaettevõtja on eraldiseisvad juriidilised isikud, mis tegutsevad erinevates riikides. Nende vara on samuti eraldiseisev. Kostja emaettevõtja majandustehingud ei võta kostjalt ära õigust teostada temale seadusest tulenevat osaniku ostueesõigust või muid õigusi. Kostja ostueesõiguse teostamise avalduse esitamise eesmärgiks oli teostada ostueesõigust ja omandada seeläbi OÜ G-U BKS Estonia osa nimiväärtusega 140 000 krooni. Hagejate ja kostja mis tahes vaidlus OÜ G-U BKS Estonia osade väärtuse ja kostja makstava hüvitise üle ei mõjuta ostueesõiguse teostamise avalduse kui tahteavalduse kehtivust ning ei saa olla aluseks ostueesõiguse teostamise avalduse tühisusele.
3.Harju Maakohus jättis 26. novembri 2008. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et hagiavaldus on esitatud õigesti Harju Maakohtule. Hagejate ja Tulipmark OÜ vahel 8. detsembril 2006. a sõlmitud mitterahalise sissemaksena osaühingu osade üleandmise ja osade omandamise lepingut tuleb käsitada OÜ G-U BKS Estonia osade võõrandamistehinguna. Tulipmark OÜ ei olnud lepingu sõlmimise ajal OÜ G-U BKS Estonia osanik. Seega võõrandati OÜ G-U BKS Estonia osa kolmandale isikule. Osa võõrandamisel kolmandale isikule tuleb kohaldada ÄS § 149 lg-t 2. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu sõlmimise korral ei ole võimalik ostueesõigust teostada, sest ostueesõiguse teostajal puudub
võimalus samadel tingimustel vastusooritust teha. Ostueesõiguse teostamine on kujundusõigus, millega ostueesõiguse teostaja ja osa võõrandaja vahel loetakse sõlmituks leping samadel tingimustel esimese võõrandamislepinguga. ÄS § 142 lg 1 kohaselt võib mitterahaliseks sissemakseks olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Eeltoodu põhjal saab järeldada, et osaühingu osa on rahaliselt hinnatav asi või varaline õigus ning sellisel juhul peab ostueesõiguse teostaja tasuma müüjale hinna ÄS § 143 lg 2 järgi. Hagejate väide, et kostja on ostueesõiguse kasutamise avalduse esitanud pahatahtlikel eesmärkidel, on paljasõnaline. Ostueesõiguse teostamise avaldusest ei nähtu kostja soov hagejate arvel rikastuda. Ostueesõiguse teostamisel saab selle teostaja lähtuda üksnes võõrandamislepingus kokkulepitust. Juhul kui lepingus kokkulepitud hind ei vasta asja või õiguse väärtusele, siis ei saa seda kuidagi seostada ostueesõiguse teostaja pahatahtlikkusega. Hagejad ei ole kohtule esitanud tõendeid, kinnitamaks oma väidet, et kostja oli mitterahalise sissemakse üleandmise lepingust ning selle sisust teadlik enne 27. augustit 2007.
4.Hageja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada. Maakohus on valesti leidnud, et 8. detsembri 2006. a mitterahalise sissemaksena osaühingu osade üleandmise ja osade omandamise tehing on võlaõiguslik võõrandamistehing. Tegemist on mitterahalise sissemakse teel osakapitali suurendamise tehinguga, mille puhul ei ole võimalik ostueesõigust teostada. Ostueesõigust ei ole võimalik teostada ka seetõttu, et lepingust tuleneb kõrvalkohustus, mis ei ole rahaliselt hinnatav ja mida ostueesõigust omav isik ei ole võimeline täitma. Hageja I eesmärk oli omandada osalus Tulipmark OÜ-s, millega kaasneb mh õigus osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi jaotamisel. Kostja ei saa anda hagejale I üle Tulipmark OÜ osa ja sellega kaasnevaid õigusi. Seega on tegemist kõrvalkohustusega, mis ei ole rahaliselt hinnatav ja mida ostueesõigust omav isik ei ole võimeline täitma. Sellisel juhul ei ole VÕS § 246 lg 2 kohaselt võimalik ostueesõigust teostada. Maakohtu väide, et kõrvalkohustus on rahaliselt hinnatav, põhineb pelgalt järeldusel, et kui osaühingu osa on rahaliselt hinnatav, on ka võõrandamislepingust tulenev kõrvalkohustus rahaliselt hinnatav. Selline järeldus ei ole õige. VÕS § 246 kohaselt tuleb eristada võõrandamistehingut ja sellega kaasnevat kõrvalkohustust. Ostueesõiguse teostaja ei saa võimaldada mitterahalise sissemakse tegijale osalust osaühingus ning mitterahalise sissemakse tegija üldjuhul ei sõlmiks mitterahalise sissemakse üleandmise lepingut, kui talle võimaldataks osaluse vastu äriühingus üksnes rahaline hüvitis. Seda seisukohta toetab ka VÕS § 244 lg 1, mille kohaselt ei tohi ostueesõiguse teostamisel asetada müüjat halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles müüja oli ostjaga kokku leppinud. Kui mitterahalise sissemakse tegijale hüvitatakse osaluse eest osaühingus ainult osa harilik väärtus ja ta kaotab osaühingu osalusest tulenevad õigused, asetatakse ta halvemasse olukorda kui müügilepingut sõlmides. Maakohus on ka valesti leidnud, et tehingu väärtus oli 140 000 krooni. Tehingu väärtuseks oli Tulipmark OÜ osade turuväärtus tehingu tegemise ajal. Maakohus ei ole ka piisavalt analüüsinud ostueesõiguse teostamise vastuolu heade kommete ja hea usu põhimõttega. Maakohus oleks pidanud arvestama ostueesõiguse teostamise eesmärki ja ajendeid.
5.Hageja II esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada. Mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu sõlmimise korral ei ole võimalik ostueesõigust teostada. Mõistlikult ei ole võimalik eeldada, et mitterahalise sissemakse üleandja sõlmiks mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu, kui talle võimaldataks osaluse vastu äriühingus üksnes rahaline hüvitis või ta saaks osaluse äriühingus, kui sellele äriühingule ei kuulu mitterahalise sissemakse eset. Samuti ei ole mitterahalise sissemakse üleandmise leping müügileping ega muu tasuline võõrandamisleping, mille puhul oleks võimalik ostueesõigust teostada. Hagejad tegid mitterahalise sissemakse üksnes põhjusel, et nad pidid Tulipmark OÜ osakapitali suurendamise lõpuleviimisel saama vastu Tulipmark OÜ osad, kusjuures sel hetkel pidid Tulipmark OÜ-le kuuluma mitterahalise sissemakse esemeks olevad OÜ G-U BKS Estonia osad. On selge, et kostja ei ole võimeline täitma kohustust anda mitterahalise sissemakse üleandjatele vastu osalus Tulipmark OÜ-s, kellele kuuluvad OÜ G-U BKS Estonia osad. Juhul kui ostueesõiguse teostamine oleks põhimõtteliselt võimalik, oleks see vastuolus heade kommete ja hea usu põhimõttega. Kostja poolt kehtiva ostueesõiguse teostamise välistab asjaolu, et ostueesõiguse teostamine oli pahatahtlik ning seda teostati arusaamatutel eesmärkidel. Alates
10.augustist 2007. a kuuluvad kõik OÜ G-U BKS Estonia osad kas kostjale või kostja emaettevõtjale. Seetõttu jääb arusaamatuks, mis eesmärgil ostueesõiguse teostamise avaldus esitati. Ostueesõiguse teostamise avalduse esitamine on selgitatav üksnes asjaoluga, et kostja ja kostja emaettevõtja soovivad oma kooskõlastatud, teadliku ning pahatahtliku tegevusega ebaausaid juriidilisi võtteid kasutades taganeda 10. augusti 2007. a osaühingu osa müügilepingust ja omandada vaidlusaluse osa muul viisil tegelikust väärtusest madalama hinna eest.
6.Kostja vaidles hagejate apellatsioonkaebustele vastu ja palus jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. mai 2009. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata. Ringkonnakohus muutis maakohtu otsuse põhjendusi. Hagejad esitasid nõude kostja tehtud ostueesõiguse teostamise avalduse tühisuse tunnustamiseks. Ringkonnakohtu istungil jäi hagejate esindaja vaatamata ringkonnakohtu õiguslikele selgitustele oma nõude juurde ja kinnitas soovi tuvastada nimelt ostueesõiguse teostamise avalduse kui tahteavalduse tühisus. VÕS § 244 lg 4 järgi toimub ostueesõiguse teostamine ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale. Sisuliselt kujutab ostueesõigus endast kujundusõigust, mille teostamiseks on ostueesõigust omaval isikul vaja teha tahteavaldus. Tahteavalduse all mõistetakse õigusliku tagajärje saabumisele suunatud tahteväljendust, mis peab olema väljaspool seisjatele mõistetav teadaandena, et soovitakse õigusliku tagajärje saabumist. Ostueesõiguse teostamiseks tehtud tahteavalduse kehtivust ei mõjuta tulenevalt VÕS § 12 lg-s 1 sätestatust asjaolu, et tahteavalduse tegijal tegelikult ostueesõigust ei ole. Hagiavalduses toodud asjaolud ei võimalda lugeda ostueesõiguse teostamise avaldust TsÜS 5. peatüki 1. jaos sätestatud alustel tühiseks. Kuigi VÕS § 246 lg-s 2 on sätestatud alused, millal ostueesõigust teostada ei saa, ei sisalda see säte seadusest tulenevat keeldu, mis tooks
kaasa ostueesõiguse teostamise aluseks oleva tahteavalduse tühisuse. Selle sätte õiguslikuks tagajärjeks on see, et vajalike eelduste esinemise korral ei ole ostueesõiguslasel ostueesõiguse teostamise õigust ja avalduse esitamine ei tekita sellisel juhul ostueesõiguslase ja kohustatud isiku vahelist müügilepingut. Tahteavalduse tegemist ei saa iseenesest lugeda heade kommetega vastuolus olevaks. Ostueesõiguse teostamise tühisuse tuvastamist ei ole hagejad hagiavalduses soovinud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hagejad esitasid kassatsioonkaebuse, milles paluvad ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks või tühistada nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu otsus ja teha asjas uus otsus. Ringkonnakohus on asja lahendamisel valesti kohaldanud VÕS § 12 lg-t 1. Selle sättega reguleeritakse lepingulisi suhteid. Ostueesõiguse teostamise avaldus on ühepoolne tahteavaldus, mis ei sõltu teise poole tahteavaldusest. Ringkonnakohus on ka valesti leidnud, et hagiavalduses toodud asjaoludel ei ole ostueesõiguse teostamise avaldus TsÜS 5. peatüki 1. jaos sätestatud alustel tühine. Ostueesõiguse teostamise tahteavaldus vastab TsÜS § 67 lg 1 kohaselt tehingu tunnustele. Seega on kohaldatavad tsiviilseadustiku üldosa seaduse tehingu tühisuse sätted. Kui ostueesõiguse teostamise materiaalõiguslikke eeldusi ei esine, siis ei teki ka ostueesõigust ning selle teostamiseks tehtud avaldus on TsÜS § 84 lg 1 järgi tühine. Ringkonnakohus jättis ostueesõiguse teostamise tahteavalduse tühisuse tuvastamisel analüüsimata, kas ostueesõiguse teostamise materiaalõiguslikud eeldused olid täidetud. Mitterahalise sissemaksena osaühingu osade üleandmise ja osade omandamise tehing on mitterahalise sissemakse teel osakapitali suurendamise tehing, mille puhul ei ole võimalik ostueesõigust teostada. Sellele tehingule ei saa kohaldada müügilepingu ega vahetuslepingu sätteid. Tegemist on äriõigusliku toiminguga, mille eesmärgiks on suurendada osaühingu osakapitali ning mis ei allu võõrandamise regulatsioonile. Mitterahalise sissemaksena osaühingu osade üleandmise ja osade omandamise tehingust tulenev kõrvalkohustus, milleks on osaluse omandamine osaühingus, ei ole rahaliselt hinnatav. Kostja ei saa anda hagejatele üle Tulipmark OÜ osasid ja nendega kaasnevaid õigusi. Maakohus on ebapiisavalt analüüsinud ostueesõiguse teostamise vastuolu heade kommete ja hea usu põhimõttega. Maakohus kohaldas valesti TsÜS § 65, kui leidis, et osaühingu osa nimiväärtus on võrdne turuväärtusega.
9.Kostja vaidles hagejate kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asjas on võimalik teha TsMS § 691 p 5 alusel uus otsus, millega hagi rahuldada.
11.Ringkonnakohus on valesti leidnud, et hagejate nõue on suunatud ainult tahteavalduse tühisuse tuvastamisele, millega ostueesõigust teostati, mitte ostueesõiguse teostamise tühisuse kindlakstegemisele. Kolleegiumi hinnangul on piisavalt selge, et hagejad on avaldanud selget tahet nõuda ostueesõiguse teostamise tühisuse tuvastamist. Hagiavalduse resolutsioonis palusid hagejad tuvastada ostueesõiguse teostamise avalduse tühisus. VÕS § 244 lg 4 kohaselt toimub ostueesõiguse
teostamine ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale. Ringkonnakohtu istungil (II kd, tl 67) on hagejate esindaja leidnud, et sisuliselt on avaldus tehinguna käsitatav ja et mitterahalise sissemakse tegemisel ei teki ostueesõigust. Kostja esindaja on samal ringkonnakohtu istungil leidnud, et hageja tahe on arusaadav - hageja palub tuvastada, kas oli õigus ostueesõigust teostada või mitte. Samuti on hagejad hagiavalduse põhjendustes leidnud, et seaduse kohaselt ei ole ostueesõiguse teostamine mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu sõlmimise korral võimalik. Kuivõrd ringkonnakohus ostueesõiguse teostamise lubatavust ei käsitlenud, on ringkonnakohus jätnud hagejate nõude sisuliselt lahendamata.
12.Kolleegium leiab, et osaühingu osade eest mitterahalise sissemaksega tasumisel ei ole üldjuhul ostueesõigust teostada võimalik. VÕS § 244 lg 1 esimese lause järgi loetakse ostueesõiguse teostamise korral ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Osaühingu osa eest mitterahalise sissemaksega tasumisel on mitterahalise sissemakse tegija põhikohustus anda mitterahalise sissemakse ese üle osaühingule, osaühingu põhikohustus on anda vastu osa. Üldjuhul ei ole mitterahalise sissemakse eseme suhtes ostueesõigust omaval isikul võimalik täita seda lepingust tulenevat põhikohustust. Kuna tegemist ei ole lepingust tuleneva kõrvalkohustusega, vaid põhikohustusega, siis ei ole kohaldatav VÕS § 246 lg 1. Kui ostueesõigust omav isik ei ole võimeline täitma lepingust tulenevat põhikohustust, ei ole ostueesõiguse teostamine lubatav, kuna ostueesõiguse teostamise olemusega ei ole kooskõlas see, et eseme võõrandaja jääks olulisel määral ilma sellest, mille ta võõrandamislepingu kohaselt saaks eseme eest, mille suhtes kehtib ostueesõigus. Praeguses asjas on kostja soovinud ostueesõigust teostada ja tasuda hagejatele Tulipmark OÜ osa väärtuse. Eeltoodust tulenevalt ei saanud kostja ostueesõigust teostada, seega ei too ostueesõiguse teostamise avaldus kaasa õiguslikke tagajärgi ning ostueesõiguse teostamine on tühine.
13.Kolleegium märgib, et juhul kui mitterahalise sissemakse tegemisega soovitakse varjata müügilepingut, tuleb TsÜS § 89 lg 3 järgi kohaldada tehingule müügilepingu sätteid. Sellisel juhul on võimalik ka ostueesõigust teostada. Praeguses asjas ei ole pooled tuginenud asjaolule, et mitterahalise sissemakse tegemine oli näilik tehing, millega varjati müügilepingut.
14.ÄS § 149 lg 3 kohaselt võib põhikirjas ette näha, et osa võõrandamiseks kolmandale isikule või osa osaliseks võõrandamiseks on nõutav osanike otsus, mille poolt peab olema antud vähemalt 2/3 osanike häältest. Juhul kui põhikirjas on selline piirang, välistab see ka osaühingu osaga mitterahalise sissemakse tegemise ilma osanike sellekohase otsuseta.
15.Menetluskulud jätab kolleegium hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 173 lg-te 1 ja 2 järgi kostja kanda.
16.Hagejate kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb neile TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on hagejate eest kautsjoni tasunud Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid OÜ. Hagejad on TsMS § 149 lg 8 alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb määruskaebuse rahuldamise korral tagastada Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid OÜ-le.
Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.