Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 16.05.2007 kohtusse esitatud hagiavalduses nõudis hageja kostjalt 60 000 krooni tasumist, mis koosnes järgmistest summadest: põhivõlg 30 000 krooni; intress 6972,19 krooni, mida kostja oli kohustatud maksma hagejale 27,15% krediidisummast ühe aasta kohta ning mis oli sissenõutavaks muutunud lepingu ülesütlemise aja seisuga; viivis summas 5105,71 krooni perioodi 03.10.2006-16.05.2007 eest vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatule alates kohustise sissenõutavaks muutumisest kuni kohustise kohase täitmiseni; leppetrahv 6000 krooni vastavalt lepingu lisaks olevale üldtingimuste p-le 5.3, mille kohaselt on krediidisaaja kohustatud tasuma lepingu ülesütlemisel leppetrahvi 20% suuruses ülesütlemise ajaks tagastamata krediidisummast; võla sissenõudmisega seotud kulud 700 krooni, mis seisnevad hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulus ning kahju 11 222,10 krooni, Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud ega hageja poolt koos hagiavaldusega esitatud tarbijakrediidilepingut allkirjastanud. Kostja ei ole saanud hagejalt hagiavalduses väidetud krediidisummat ega hageja poolt väidetavalt saadetud meeldetuletuskirju ega lepingu ülesütlemisteadet. Kohtuotsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Harri Sikkalt välja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (edaspidi BIG Pank) kasuks põhivõla 30 000 krooni, leppetrahvi 6000 krooni, intressi 6972,19 krooni ja viivise perioodi 03.10.2009-16.05.2007 eest 703,14 krooni. Kohus jättis rahuldamata BIG Pank AS-i hagi võla sissenõudmisega seotud kulutuste summas 700 krooni ja kahju 11 222,10 krooni väljamõistmiseks. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldas hageja nõude 72,79% ulatuses jäi hageja menetluskuludest 72,79% kostja kanda ja 27,21% hageja enda kanda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused BIG Pank AS palub tühistada Harju Maakohtu 11.12.2008 kohtuotsuse osas, milles kohus jättis kahjuhüvitise summas 11 222,10 krooni, viivise summas 4 402,57 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud summas 700 krooni apellandi kasuks välja mõistmata. Samuti osas, millega kohus jättis menetluskulud 72,79% ulatuses vastustaja ja 27,21% ulatuses apellandi kanda. Teha uus otsus esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, millega rahuldada ülaltoodud nõuded ning jätta menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu istungil 19.10.2009 loobus hageja kahjuhüvitise summas 11 222,10 krooni nõudest. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud jätta hagejate kanda.

Tsiviilkolleegiumi 10.11.2009 otsus Kolleegium leidis oma 10.11.2009 otsuses, et Harju Maakohtu 11.12.2008 otsus tuleb osaliselt tühistada osas, millega maakohus jättis kostjalt välja mõistmata võla sissenõudmise kuluna 700 krooni ja viivised summas 4402,57 krooni materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja apellatsioonkaebust esitanud ei ole. Apellatsioonkaebuses palus hageja tühistada maakohtu ostus osas, millega jäeti rahuldamata kahju hüvitamise nõue summas 11 222,10 krooni, sissenõudmisega seotusd kulutuste hüvitamise nõude summas 700,00 krooni ja viivise nõude summas 4402,57 krooni. Ringkonnakohtu istungil loobus hageja apellatsioonkaebusest osaliselt ja seda kahju hüvitamise nõude osas summas 11 222,10 krooni. Muus osas jäi apellatsioonkaebuse juurde. Kolleegium leidis, et maakohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata hageja nõude 5103,57 krooni. Apellatsiooniastme menetluskulud jättis kolleegium kostja kanda. Balti Investeeringute Grupi Pank AS 20.11.2009 taotluse täiendava otsuse tegemiseks menetluskulude osas Hageja leidis taotluses, et ringkonnakohus on maakohtu otsuse osalisel tühistamisel ja uue otsuse tegemisel jätnud tegemata menetluskulude jaotuse tulenevalt TsMS §-st 173 lg 3. Hageja taotluse kohaselt tuleks jätta menetluskulud kõik kostja kanda. Kostja Harri Sikka seisukoht Kostja leiab, et hageja taotlus jätta kõik menetluskulud kostja kanda ei tulene seadusest. Kuna hagi rahuldati osaliselt, siis tuleb vastavalt sellele jagada ka menetluskulud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Balti Investeeringute Grupi Pank AS-I taotlus täiendava otsuse tegemiseks menetluskulude osas on põhjendatud. TsMS § 448 lg 1 p 3 võib asja lahendanud kohus menetlusosalise taotlusel teha täiendava otsuse, kui kohus ei ole lahendanud menetluskulude jaotamist. Tallinna Ringkonnakohtu 10.11.2009 otsusega on jäänud menetluskulude ümberarvestus TsMS § 173 lg 3 alusel tegemata. Hageja nõue hagiavalduse kohaselt oli 60 000, 00 krooni. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt välja hageja kasuks kokku 43 675, 59 krooni. Apellatsioonkaebuses palus hageja mõista kostjalt välja täiendavalt 16 324, 67 krooni. Apellatsioonikohtu istungil loobus hageja esindaja nõudest summas 11222,10 krooni. Nõude suuruseks jäi 5102,59 krooni. Ringkonnakohus tühistas osaliselt Harju Maakohtu 11.12.2008 otsuse ja mõistis kostjalt välja täiendavalt 5102,59 krooni. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Hageja nõue oli hagiavalduse kohaselt 60 000,00 krooni, millest sai rahuldatud kokku 48778, 90 krooni. Seega tuleb menetluskuludest jätta 81 % kostja kanda ja 19 % hageja kanda.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.