Toimik nr 2-09-21800
Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 22.detsember 2009 Tallinnas. Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts. Tsiviilasi: OÜ E hagi L.A. OÜ vastu võlgnevuse saamiseks. Kohtuistungi toimumise aeg: 27.november 2009. Hageja: OÜ E (Registrikood xxx); Esindaja: Vandeadvokaat Tiia Nurm (Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid Veetorni tn.4 Tallinn 10119 ). Kostja: L.A. OÜ(Registrikood xxx); esindaja: Jelena Lehter (Jurex Õigusbüroo OÜ Tartu mnt 18 Tallinn 10115) Hagihind: 94 867 krooni ja 37 senti Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis
üürileandja. Hageja poolseks Üürilepingu rikkumiseks ei saa lugeda kostja teavitamata jätmist Kaarli puiestee ehitustööde algusest, lõppemisest ja kestvusest, kuivõrd need on töödega seotud spetsiifilised asjaolud, mis ei olnud hagejale teada ning mille eest hageja ei vastuta. Hageja võimalused saada informatsiooni Kaarli puiestee remonditööde kohta olid samad, mis kostjal. Tegemist ei ole vääramatu jõuga VÕS § 103 lg.2 tähenduses . Seega puudusid Üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks materiaalõiguslikud eeldused ja Üürilepingu ülesütlemine 14.novembrist 2008.a. ei ole kehtiv. Nimetatud põhjusel ei saa lugeda ülesütlemist VÕS § 313 järgi toimunuks, s.t. ülesütlemisel ei ole materiaalseid tagajärgi ja leping kehtis kuni 05.veebruarini 2009.a. VÕS § 311 lg.2 sätestab, et kui lepingupool ei järgi ülesütlemisel ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, loetakse leping üles öelduks ettenähtud tähtaja möödumisest. Seega lõppes hageja ja kostja vahel sõlmitud Üürileping ülesütlemisega 05.veebruaril 2009.a. Kuni nimetatud kuupäevani oli kostja kohustatud täitma oma üürilepingust tulenevaid kohustusi, k.a. kohustust tasuda üüri ja osutatud kommunaalteenuste eest. Nimetatud kohustust kostja ei täitnud. Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevusena üüri perioodi eest november 2008.a.- 05.veebruar 2009.a. (arve nr. 80385, tl 25), (arve nr. 80425, tl 26), (arve nr. 80459, tl 27 (arve nr. 90018, tl 28) ja tasu kommunaalteenuste eest (arve nr. 90062, tl 29). Nimetatud arvete järgne võlgnevus on kokku summas 125 736 krooni ja 17 senti. Nimetatud summast tuleb arvestada maha kostja poolt makstud ja kostjale tagastamisele mitte kuuluv tagatisraha summas 30 868.- krooni. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on seega kokku summas 94 867 krooni ja 37 senti (tl 30). VÕS § 113 lg.1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud viivisemäär. Üürilepingu punkti 2.8. järgi kohustus üürnik maksma viivist 0,5% tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kuivõrd kostja oma kohustusi ei täitnud, siis on ta kohustatud maksma viivist. Seisuga 12.mai 2009.a. on viivise nõue kokku summas 66 248 krooni ja 07 senti. Viivis kajastub arvel nr. 90163 (tl 31) ning viiviste arvestus on nähtav arve lisal (tl 32). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb TsMS § 367 kohaselt, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 66 248 krooni ja 07 senti ning hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise määras 0,5% põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitumiseni. Hageja esitab täiendava viivise arvestuse põhiistungil. Hageja palub mõista L.A. OÜ-lt OÜ E kasuks välja põhivõlg summas 94 867 krooni ja 37 senti ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 66 248 krooni ja 07 senti ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks veel mitte muutunud viivis määras 0,5% põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jätta L.A. OÜ kanda.
sai Kostja informatsiooni, et väidetavalt pikendatakse remonditöid veelkord ja pikemaks ajaks. Sellest momendist alustas Kostja Hagejaga suulisi läbirääkimisi üürilepingu lõpetamise kohta. Kostja samuti tegi hagejale ettepaneku alandada üürihinda remonditööde teostamise ajaks ning teatas, et juhul kui hageja sellega ei nõustu, siis on kostja sunnitud üürilepingu üles ütlema. 14. oktoobril 2008.a. sai kostja ajalehe Postimees artiklist teada, et Xxxteostatavad remonditööd kestavad veel kaheksa kuud. Läbirääkimiste käigus väljendas hageja seisukohta, et üürilepingu üles ütlemine enne etteteatamise tähtaja lõppu on võimalik, lähtudes tekkinud olukorrast, mida pooled ei teadnud üürilepingu sõlmimisel. Kostja leidis endale teise ruumi ning lähtudes läbirääkimistel saavutatud kokkuleppest 05.11.2008.a. teatas hagejale oma soovist lõpetada üürileping. Hageja ootamatult muutis oma seisukohta üürilepingu ülesütlemise osas ning teatas poolte kirjavahetuses, et üürileping lõpeb alles kolmekuulise etteteatamise tähtaja möödumisel, s.o 05.02.2009.a. 14. novembril 2009.a. andis kostja esindaja hageja esindajale viimase juriidilisel aadressil üüritud ruumide võtmed ning lähtudes sellest, et hageja käsutuses oli kostja poolt tasutud tagatisraha summas 30 868,80 krooni, luges pooltevahelised mistahes suhted lõppenuks, vaatamata sellele, et hageja keeldus koostamast ruumide üleandmise-vastuvõtmise akti. Kostja on seisukohal, et üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks oli kostjal mõjuv põhjus, samuti tegutses kostja heas usus, kuna üürileandja esialgselt ei vaielnud üürilepingu ülesütlemisele vastu. Kostja on täiesti nõus hageja väitega, et liikluskorralduse muutmise ja Xxxteostatavate tööde eest hageja ei vastuta ja seda ei saa pidada hagejapoolseks lepingurikkumiseks. Samas ei vastuta selle eest ka kostja, kes ei teadnud lepingu sõlmimisel, et remonditööd kestavad mitte ainult suvel 2008.a., nagu esialgselt oli avaldatud, vaid veel ühe aasta, s.o. kuni juunini 2009.a. (tegelikult kuni augustini 2009.a.). Kuna Kostja kasutas ruume ilusalongi teenuste osutamiseks, siis sõidutee sulgemine ja jalakäijatele juurdepääsu raskendamine viis selleni, et ilusalongi külastavate klientide arv vähenes niivõrd, et kostja edaspidine majandustegevus muutus ebaotstarbekaks. Veelgi enam, perspektiiv, et ka järgnevad kaheksa kuud senine olukord jääb kestma võttis kostjalt igasuguse võimaluse maksta töötajatele töötasu ja tasuda ruumide üüri eest. Pooled ei vaidle selle üle, kas kostja võis äriruumi üürilepingu korraliselt üles öelda, selline võimalus on sätestatud nii Üürilepingu p 4.6., kui ka VÕS § 195 lg 3 ja VÕS § 311 lg 1 ja § 312 lg
et ilusalong asub kesklinnas elava liiklusega piirkonnas, kuhu võib tulla nii jalgsi kui ka autoga ja ettevõtte ümbruses on head parkimisvõimalused nt Roosikrantsi tänaval, Vabaduse väljakul, Rahvusraamatukogu juures jne., samuti tegemist oli asukohaga, kus käis palju turiste. Seoses Kaarli puiestee remondiga muutus senine olukord halvemaks: sõidutee oli sõidukitele täiesti suletud ja jalakäijate arv vähenes mitmekordselt seoses remonditööde teostamisega, samuti ei kasutanud seda teed ka turistid. Veelgi enam, hiljem sai kostja teada, et paljud klientidest olid kindlad ilusalongi suletuses, kuna sellele puudus juurdepääs. Kuna ilusalongi ja muude teenindavate ettevõtete seast valimisel lähtub enamik tarbijatest parkimistingimustest ja heast juurdepääsu võimalusest, siis selle eelise kaotamisel muutus kostja edukast ettevõttest peaaegu pankrotipiiril olevaks, kelle tulud ei katnud enam tavapäraseid kulutusi. Kuna äriühingu eesmärgiks oli siiski majandustegevuse jätkamine ja töökohtade säilimine, siis oli Kostja sunnitud lõpetama kahjumit toova tegevuse hageja äriruumides. Kostja peab vajalikuks veelkordselt rõhutada, et ta ei tegutsenud hageja suhtes pahauskselt, kuna hageja oli täiesti kursis kostja majandusraskustega ning esialgselt ei nõudnud kostjalt üürilepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaja järgimist. Hageja esitas lisaks põhinõudele ka viivitusintressi nõude summas 66 248,07 krooni hagi esitamise päeva seisuga ning edaspidi kuni põhinõude täitmiseni 0,5% põhinõudelt päevas TsMS § 367 alusel. Juhuks kui kohus peab siiski hageja nõuet põhjendatuks, peab Kostja vajalikuks nõuda viivise summa vähendamist, lähtudes alljärgnevast. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Vastavalt VÕS § 162 lg 1 sätestatule kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni. Seega on kostja seisukohal, et viivise summa mõistlikuks suuruseks on mitte rohkem kui põhinõude summa ning lähtudes sellest, et hageja nõuab viivist mitte ainult kindla summana vaid ka protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, siis hagi rahuldamise juhul palub kostja piirata viivise summat rahuldatava põhinõude summaga. Menetluskulud palub Kostja jätta Hageja kanda.
Tulenevalt VÕS §313 on kohus seisukohal, et siinjuures tuleb kaaluda poolte huvisid. Üldjuhul peaks üürileping kehtima korralise lõppemiseni. Kohus on siinjuures seisukohal, et kostjal puuduvad asjaolud, millised kaaluksid üles teise lepingupoole (hageja) huvi lepingu korralise lõppemiseni kehtivuse osas. Lisaks eeltoodule on kohus väljendanud eelnevalt ka seisukohata, et remonttööde teostamine oli pooltele teada. Kuivõrd kohus hagi rahuldab, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 94 867, 37 krooni ning viivised seisuga 13.mai 2009 66 248, 07 krooni kokku 161 115,44 krooni. Hageja on esitanud taotluse viiviste väljamõistmiseks ka TsMS §367 alusel. Kostja on avaldanud seisukohta, et väljamõistetav viivis ei või olla suurem kui põhinõue. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue ei saa olla piiramatu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja TsMS §367 alusel viivise 0,5 protsenti päevas põhinõudelt (94 867, 37 krooni) alates 14. mai 2009 kuni põhinõude täitmiseni. Samas on kohus seisukohal, et viiviste kogusumma ei saa ületada põhinõuet (94 867, 37 krooni). Samal seisukohal on ka kohtupraktika. Kostja on vaielnud vastu ka kommunaalkuludele, tunnistades neid 9018,7 krooni suuruses summas. Kohus on seisukohal, et kuna kostja on lepingu erakorraliselt üles öelnud alusetult, jäävad kommunaalkulud ka kostja kanda, kuivõrd hageja oli sunnitud tegema kulutusi ruumide ülalpidamiseks.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.