Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

esitamine registrile ei anna alust tõsikindlalt väita, et akti koostamise hetkel aruannet tegelikkuses ei olnud. Samuti ei anna viide, et hageja ja võlgniku asutajaks oli Jaanus Glaase, alust kõiki nende äriühingute vahelisi tehinguid automaatselt kehtetutena vaadelda. Kuutasu 5000 krooni ei olnud kohtu arvates põhjendamatult kõrge, kuna sellises tasus lepiti kokku majanduslikul kõrgajal, mil hinnatase oli praegusega võrreldes oluliselt erinev. Väide, et akti ja arvet on koostatud pärast võlgniku pankrotimenetlusest teada saamist on puhas spekulatsioon ning kohus sellele seetõttu tugineda ei saa. Kohus leidis, et tehing on kehtiv. Arve on esitatud 01.02.2008, maksetähtaeg oli 06.02.2008. Hageja on arvestanud viivist alates 07.02.2008. Kuivõrd hageja ei nõua viivist varasema aja eest, ei oma viivise suuruse osas tähendust käsitlus, miks teenuste eest varem arveid ei esitatud ning kostja vastuväiteid viivise suurusele on alusetud. Viivis 0,5% päevas ei ole ebamõistlikult suur viivisemäär ning kohtupraktika on aktsepteerinud viivist kuni põhinõude ulatuseni, mistõttu ei ole viivise rahaline suurus samuti ebamõistlikult suur. Seega on viivis põhjendatud. Hageja esindaja Jaanus Glaase esindusõigus tuleneb hageja osaniku 12.06.2007 otsusest (t lk 77). Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kohus leidis, et hageja nõue summas 83 072 krooni kuulub tunnustamisele teises rahuldamisjärgus. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 ja 165 lg 1 alusel kostjate kanda võrdsetes osades. Apellatsioonkaebuse põhjendused

kohaselt, kui kostjal on vastuväited kogu hageja nõudele (või siis kõigile hageja nõuetele), ei anna ühe kostja omaksvõtt alust lugeda asjaolu tõendatuks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-19-05 asunud arvamusele, et automaatne ühe kostja omaksvõtuga asjaolu tõendatuks lugemine rikuks teise kostja õigust esitada omapoolseid vastuväiteid hageja nõudele. Järelikult ka kõnealuses vaidluses ei saaks menetlusvälisest isikust pankrotihalduri tegevusetus või tegevus mõjutada asjaolude tõendamise küsimust ja seega kostja I menetluslikke ja materiaalseid õigusi.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

koosolekul vastu vaielnud. Maakohus ei ole märkinud otsuses, et kuna võlgniku pankrotihaldur ei vaielnud nõudele vastu, justkui sel juhul oleks tegemist kaitstud nõudega, vaid üksnes arvestas otsuse tegemisel võlgniku pankrotihalduri seisukohaga. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on põhjendatult võtnud otsuse tegemisel arvesse ka võlgniku pankrotihalduri nõude tunnustamise asjaolu. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et maakohus on teinud seadusliku otsuse ja apellatsioonkaebuses esitatud väited maakohtu otsuse muutmiseks alust ei anna. Maakohus ei ole tõendeid hinnates rikkunud kaebuses väidetud materiaal- ja menetlusõiguse norme, maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud kostja I kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Urmas Reinola

Reet Allikvere

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.