Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. juuni 2009.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-5342
Tsiviilasi
OÜ G K (registrikood xxx, asukoht xxx) hagi B C Ltd (registrikood xxx asukoht xxx) ja AS TG(pankrotis, registrikood xxx, asukoht xxx) vastu nõude tunnustamiseks
Kohtuistungi toimumise aeg
25. mai 2009.a
Kohtuistungil osalenud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Siim Roode Kostja B C Ltd lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Kostja AS TG(pankrotis) lepinguline esindaja advokaat Martin Tälli
isikud
kaitsmise koosolekul vaidlesid kostjad nõudele vastu. Hageja palub tunnistada tema nõuet TKE K pankrotimenetluses II rahuldamisjärgus summas 83 072 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited Kostja B C Ltd vaidles hagile vastu. Kostjal on kahtlus, kas sellist teenust tegelikult teostati. Hageja ei ole esitanud tõendeid teenuse osutamise esemeks oleva töö kohta. Samuti viitab kostja liiga kõrgele hinnale ning sellele, et võlgniku ja hageja asutaja on üks ja sama isik. Üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud 01.02.2008, majandusaasta aruanne esitati registrisse alles 18.03.2008, seetõttu on kahtlusi, kas akti allkirjastamise ajal majandusaasta aruanne tegelikult olemas oli. Akt on allkirjastatud ja arve väljastatud ajal pärast pankrotimenetluse algatamisest teadasaamist. Kostja vaidlustab ka viiviseid. Hageja ei ole tõendanud, et on arvet korduvalt võlgnikule edastanud. Seetõttu on hageja pahauskselt viivitanud nõude esitamisega ja kaotanud viivise nõudmise õiguse. Kostja vaidlustas ka JG esindusõigust. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja TGAS (pankrotis) vaidleb samuti hagile vastu, argumendid kattuvad suures osas samade argumentidega. Kohtu põhjendused 03.04.2008 esitas hageja TKE K OÜ pankrotimenetluses nõude summas 83 396,50 krooni (t lk 9). 12.01.2009 nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid hageja nõudele vastu kostjad (t lk 13-14). Hageja nõue põhineb hageja ja TKE K OÜ vahel 07.03.2007 sõlmitud käsunduslepingul, mille kohaselt kohustus hageja teostama võlgnikule raamatupidamisteenuseid (t lk 12). Hageja esitas võlgnikule arve nr 8005 summas 64 900 krooni (t lk 11). Võlgnik on tööd 01.02.2008 vastu võtnud ning kinnitanud, et on teenuse kätte saanud, arve osas pretensioone ei ole (t lk 10). Kostjad leiavad, et leping on fiktiivne ning raamatupidamisteenuseid osutatud ei ole. Kohus ei saa selle seisukohaga nõustuda. Hageja on esitanud tõendina teenuse üleandmise ja vastuvõtmise akti, millega võlgnik kinnitab, et on teenuse kätte saanud. Samuti arvestab kohus asjaolu, et ka võlgniku praegune seaduslik esindaja, s.o pankrotihaldur, tunnistab nõuet ega vaidle sellele vastu. Seetõttu ei ole kohtul võimalik tuvastada, et tehing oli fiktiivne. Aluse selleks ei anna kostjate oletused. Puudub vaidlus, et võlgniku 2006a majandusaasta aruanne on koostatud. Selle akti vormistamisest hilisem esitamine registrile ei anna alust tõsikindlalt väita, et akti koostamise hetkel aruannet tegelikkuses ei olnud. Samuti ei anna viide, et hageja ja võlgniku asutajaks oli JG, alust kõiki nende äriühingute vahelisi tehinguid automaatselt kehtetutena vaadelda. Kuutasu 5 000 krooni ei ole kohtu arvates põhjendamatult kõrge, kuna sellises tasus lepiti kokku majanduslikul kõrgajal, mil hinnatase oli praegusega võrreldes oluliselt erinev. Väide, et akti ja arvet on koostatud pärast võlgniku pankrotimenetlusest teada saamist on puhas spekulatsioon ning kohus sellele seetõttu tugineda ei saa. Kohus leiab, et tehing on kehtiv. Arve on esitatud 01.02.2008, maksetähtaeg oli 06.02.2008. Hageja on arvestanud viivist alates 07.02.2008. Kuivõrd hageja ei nõua viivist varasema aja eest, ei oma viivise suuruse osas tähendust käsitlus, miks teenuste eest varem arveid ei esitatud ning kostja vastuväiteid viivise suurusele on alusetud. Viivis 0,5% päevas ei ole ebamõistlikult suur viivisemäär ning kohtupraktika on aktsepteerinud viivist kuni põhinõude ulatuseni, mistõttu ei ole viivise rahaline suurus samuti ebamõistlikult suur. Kohus leiab, et viivis on põhjendatud.
Hageja esindaja JG esindusõigus tuleneb hageja osaniku 12.06.2007 otsusest (t lk 77). Pankrotiseaduse § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kohus leiab, et hageja nõue summas 83 072 krooni kuulub tunnustamisele teises rahuldamisjärgus. Kohus rahuldab hagi. Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 ja 165 lg 1 alusel kostjate kanda võrdsetes osades. TsMS § § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.