2-09-43566/7 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Hinnang võlgniku varalise seisundi kohta Maksejõuetuse tekkimise ajaks peab ajutine haldur 2007. aasta lõppu. Võlgnikul oli sel ajal küll veel majandustegevus, kuid võlgnevused suuremate võlausaldajate, KVH OÜ ja K E OÜ ees, olid selleks hetkeks tekkinud ning muutunud sissenõutavaks. Maksejõuetus muutus püsivaks hiljemalt aprillis 2008, kui võlgnik võõrandas hinnaga 3.54 krooni kogu oma majandustegevuse aluseks olnud põhivara (gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrassi). Nimetatud tehingut võib ka pidada peamiseks maksejõuetuse põhjuseks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku endised juhatuse liikmed on rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning teinud raskeid juhtimisvigu, mis on kaasa toonud võlgniku maksejõuetuse. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Võlgniku põhivarasse kuulusid kuni 01. aprillini 2008 gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrass Loopera külas Rae vallas Harjumaal. Põhivara soetusmaksumuseks on võlgniku juhatuse liige V –J L31. märtsil 2008 kinnitanud 4 717 164 krooni. 01.04.2008 sõlmisid OÜ L ja MTÜ gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrassi võõrandamise lepingu, millega mainitud trassid võõrandati MTÜ-le 3.54 krooni eest (s.t iga trassi maksumuseks eraldi 1 kroon, millele lisandus käibemaks). Arvestades tehingu hinda, on ajutine haldur seisukohal, et tegemist on selgelt võlausaldajate huve kahjustava tehinguga PankrS § 109 lg 1 mõttes. Enne võõrandamist oli trasside igakuine käivet ca 50 000 – 60 000 krooni. Arvestades trasside soetamismaksumuse ja müügihinna vahet tuleb asuda seisukohale, et müük on toimunud kindlasti oluliselt alla vara turuhinna, mistõttu oleks tagasivõidetav PankrS § 111 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel. Antud juhul on aga tehingu tegemisest pankrotimenetluse algatamiseni möödunud üle 1,5 aasta, mistõttu peab pankrotihaldur tagasivõitmise hagi esitamisel lisaks võlausaldajate huvide kahjustamisele tõendama ka seda, et võlgnik kahjustas tehinguga tahtlikult võlausaldajaid ning et tehingu teine pool, antud juhul siis MTÜ oli sellest teadlik või pidi teadlik olema. Ajutise halduri hinnangul on kahju tekitatud võlgnikule nii trasside võõrandamise tehinguga kui ka pankrotiavalduse esitamisega viivitamise näol (võlgniku juhatuse liikmetele oli äriregistri poolt juba oktoobris 2007 saadetud teade OÜ netovara mittevastavusest äriseadustikule), mis ühtlasi võivad kvalifitseeruda Karistusseadustiku (KarS) § 384 ja § 3851 sätestatud tegudeks. Võlgniku Swedbank’i konto väljavõttelt nähtuvalt on võlgnik viimase kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist tagastanud laenu oma juhatuse liikmetele V –J L ’ile ja K L ’ile kogusummas 205 650 krooni. Ajutise halduri hinnangul võib tegemist olla PankrS § 113 lg 1 p 3 sätestatud tagasivõitmise alusega. Vaieldamatult on tegemist võlgniku lähikondsetega PankrS § 117 lg 2 p 1 mõttes. Tasuna palub ajutine haldur välja mõista 18 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 5 940 krooni ning millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud, näidates järgmiste tööülesannete täitmise: - pankadele, registritele, võlausaldajatele, jmt järelpäringute esitamine – 1 tund; - dokumentide õiguslik analüüs – 4 tundi; - ajutise halduri aruande koostamine ja täiendamine, lisade paljundamine – 5 tundi; - kohtuistungil viibimine – 1 tund;

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 183 kohaselt juhatus korraldab OÜ raamatupidamist. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 3811 sätestab, et juriidilise isiku poolt toime pandud raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, karistatakse rahalise karistusega. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja L OÜ püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku ainsaks varaks on nõuded ostjate vastu hinnanguliselt summas 99 793.92 krooni, mille sissenõudmine oleneb sellest, kas haldurile esitatakse nõuete alusdokumendid, sissenõutavaks muutunud kohustusi on võlgnikul vähemalt 2 836 743.64 krooni eest. 03.12.2009 laekus KVH OÜ’lt kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude ettemaks 50 000 krooni. Kohus leiab, et esitatud asjaoludel tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. T Eipre on andnud nõusoleku enda nimetamiseks L OÜ pankrotihalduriks. T Eipre tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.