Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.detsember 2009.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-10128
Tsiviilasi
AS R hagi OÜ M ja ÜL vastu 1 430 627,20 krooni põhivõla ja viivise nõudes
Hagi hind
1 430 627,20 krooni
Mlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise kuupäev
Istungil osalenud isikud
Hageja– AS R (reg.kood XXX) Hageja lepinguline esindaja Annika M Kostja – OÜ M (reg.kood XXX) Kostja - ÜL(isikukood XXX) Kostjate esindaja vandeadvokaat Armand R Kolmas isik kostja OÜ M poolel – OÜ AK(reg.kood XXX) 16.11.2009.a. kohtuistungil Hageja lepinguline esindaja Annika M Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Armand R Kolmanda isiku seaduslik esindaja AK
Resolutsioon
Hagi rahuldada osaliselt. Mõista välja solidaarselt OÜ-lt M ja ÜL`ilt 1 289 379 krooni põhivõlga ja 128 937,90 krooni viivist AS R kasuks. Hageja mluskulud tuleb jätta 90 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja ülejäänud osas tema enda kanda ja kostjate mluskulud 10 % ulatuses jätta hageja kanda ja ülejäänud osas jätta nende enda kanda. Kolmanda isiku mluskulud tuleb 10 %
ulatuses jätta hageja kanda, ülejäänud ulatuses tema enda kanda. Kohus selgitab, et kui mlusosaline taotleb kaebuse esitamisel mlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka mlustoimingu, mille tegemiseks ta mlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja OÜ M töövõtulepingu, mille kohaselt kostja tellis ja hageja pidi tegema XXXobjektil põrandakonstruktsiooni ettevalmistamise, betoneerimise ja lihvimise tööd 4700 m2. Antud objekt oli AKOÜ tootmishoone, mille ehitamiseks sõlmis AKOÜ peatöövõtulepingu OÜ-ga M ning viimane sõlmis alltöövõtu korras põrandatööde tegemiseks hagejaga eelpoolnimetatud töövõtulepingu. Vastavalt hageja ja OÜ M vahel sõlmitud lepingu p-le 6.1 pidi kostja töö eest tasuma hagejale kokku 2 366 290 krooni, millele lisandub käibemaks, seega kokku 2 792 222, 20 krooni. Lisaks pidi kostja tasuma töö tegemiseks vajaliku täiteliiva eest arvestusega 92 krooni, millele lisandub käibemaks iga tonni eest. Vastavalt lepingule pidi kostja tööde eest tasuma tellija poolt aktsepteeritud teostatud tööde aktide alusel üks kord kuus 14 kalendripäeva jooksul arve esitamisest. Lepingu esemeks olevatest töödest on kostjale üle antud vastavalt üleandmisaktidele 2007.a. novembris tehtud tööd kokku summas 595 431,20 krooni ja 2007.a. detsembris tehtud tööd kokku netosummas 601 740 krooni. Hageja esitas kostjale arved teostatud tööde ja materjalide eest tasu nõudes kokku summas 1 430 627,20 krooni. Hageja nõudis OÜ-lt M võla tasumist, kuid kostja seda ei teinud. Kuna kostja võlgnevus hagejale novembris 2007 ja detsembris 2007.a. akteeritud tööde eest oli kokku juba 1 430 627,20 krooni, esitas hageja OÜ-le M 24.01.2008.a. võla tasumise nõude ja keeldus lepingu järgi tema poolt tegemisele kuuluvate tööde edasisest tegemisest. Kostja võlale vastu ei vaielnud. Kinnitamaks võla tasumist sõlmisid hageja ja kostja ÜL18.02.2008.a. käenduslepingu, millega ÜLvõttis hageja ees endale vastutuse hageja ja OÜ M vahel 05.11.2007.a. sõlmitud töövõtulepingust tulenevate kohustuste kohase täitmise nõude. Kuna OÜ M ei tasunud töövõtulepingu järgi tehtud tööde eest, esitas hageja käendaja ÜL`ile võla ja viivise tasumise nõude. ÜLvõlga ei tasunud. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 1 430 627,20 krooni ja viivise.
Hageja ja kostja OÜ M vahel sõlmiti töövõtuleping. Hageja tegi töid, kuid tehtud tööd ei ole nõuetekohase kvaliteediga. Kostja OÜ M on korduvalt esitanud hagejale kaebusi tööde mitterahuldava kvaliteedi kohta, kuid kostja lepinguga võetud kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, samuti jäi esitamata vajalikud dokumendid. Novembris ja detsembris 2007.a. teostatud tööde vastuvõtuaktide objektiks olid poolikud ja ebakvaliteetsed tööd, mis ei ole käsitletavad pooltevahelises lepingus sätestatud töödena. Lisaks on pooled määranud lepingut sõlmides esindajad, kes saavad ja tohivad lepinguga seonduvatele dokumentidele alla kirjutada. Hageja poolt esitatud vastuvõtu aktidele ei ole alla kirjutanud kostja poolt lepingus
määratud isik. Kostja vastuväidete kohaselt on ta hinda alandanud. Hageja ja OÜ M vahel oli kokku lepitud tööde kogumaksumus 2 792 222, 20 krooni millele lisandus põranda aluse täitmiseks ja tasanduseks mõeldud liiv hinnaga 92 krooni+käibemaks tonn. Hageja teostas lepingule mittevastavaid töid ning esitas OÜ-le M arved summas 1 430 627,20 krooni. Käesolevas vaidluses on kokkulepitud tööde hind 1 430 627,20 krooni ning see on ka kokkulepitud müügihinnaks. Väärtus ilma puudusteta oleks kvaliteetselt teostatud tööde ulatus so. summas 1 430 627,20 krooni. Väärtus koos puudustega on kostja arvates 0 krooni st. väärtuseta kuna töö ei ole teostatud vastavalt lepingutingimustele ning töö tuleb täielikult ümber teha. Kuna ümbertegemise hind on 1 485 237,25 krooni, siis on töö väärtuseta. Kostja ÜLühineb täies ulatuses OÜ M seisukohtadega. Samuti leiab ÜL, et temaga sõlmitud käendusleping on sõlmitud vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. ÜLsõlmis käenduslepingu eksimuse tõttu, kuna hageja ei teavitanud teda, et OÜ M vastu on esitatud nõue. Hagejal tulnuks käendajat teavitada enne käenduslepingu sõlmimist kõikidest olulistest asjaoludest objektil, samuti, et põhivõlgniku vastu on esitatud 24.01.2008.a. nõudekiri. Hageja teadis nõude edastamisest, kuid jättis hageja sellest teavitamata, samuti teadis hageja vähem valatud betoonist ja ebakvaliteetsest tööst, kuid jättis käendaja sellest teavitamata. Käendusleping sõlmiti käendaja raskeid asjaolusid ära kasutades. Käendaja sõlmis käenduslepingu äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, kuivõrd käendaja poolt võetud vastutus oli juba lepingu sõlmimise ajal ilmselgelt mittevastav tema olemasolevale või oodatavale varanduslikule seisule. Samuti seisnesid rasked asjaolud selles, et käendaja oli OÜ M juhatuse liikmena sõltuvussuhtes põhivõlgnikuga. Hageja esindajate poolt ei antud võimalust käenduslepingut mitte sõlmida. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
Asja materjalidest nähtuvalt sõlmiti hageja ja kostja OÜ M vahel 05.11.2007.a. töövõtuleping, mille p.2.1. kohaselt kohustus hageja tegema omast materjalist ja oma töövahenditega XXX põrandakonstruktsiooni ettevalmistamise, betoneerimise ja lihvimise 4700 m2 vastavalt hageja hinnapakkumisele. Lepingu p. 6.1. kohaselt moodustas lepingu järgi täitmisele kuuluvate tööde hind 2 366 290 krooni + 92 krooni iga täiteliiva tonni eest, hindadele lisandus käibemaks. Vastavalt lepingu p-le 6.2. tööde eest tasumine toimub töövõtja poolt esitatud ning tellija poolt aktsepteeritud teostatud tööde aktide põhjal 1 kord kuus arvete alusel 14 kalendripäeva jooksul pärast arve esitamist. Nagu nähtub hageja ja OÜ M vahel sõlmitud lepingu p.st 6.2. leppisid pooled kokku töö etapiviisilises vastuvõtmises. Seega leppisid pooled kokku, et lepingujärgne tasu tasutakse töövõtjale osade kaupa vastavalt igakuise akteerimise tulemusena. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Hageja teostatud tööde eest nõutav nõude suurus tuleneb asja materjalidele lisatud teostatud tööde vastuvõtu aktide (I kd, tlk 17 ja 19) alusel vormistatud arvetest (I kd, tlk 18 ja 20) ja materjali eest (I kd, tlk 21). Käesolevas asjas omab vaheaktide allkirjastamine tähtsust eelkõige selleks, et tuvastada, kas töövõtja poolt on teostatud vaheaktis märgitud tööde maht ja millal tekkis tellijal kohustus tasuda töövõtjale vahetapi jooksul teostatud tööde eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus, et teostatud tööde aktid on allkirjastatud tellija projektijuhuna töötanud isiku poolt. Kostjad on asjas väitnud, et allkirja tööde vastuvõtuaktile ei ole andnud selleks õigustatud isik. Kostjad viitavad, et töövõtulepingu p- s 12 leppisid pooled kokku, et tellija poolt on vastutavaks kontaktisikuks ÜL. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 133 lg 3 kohaselt kui isik kasutab teist isikut oma kohustuste täitmisel, loetakse, et talle on teada need asjaolud, mida teab kohustuse täitmisel kasutatav isik, kui asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Käesolevas asjas on kostja esitanud hinna alandamise tahteavalduse VÕS § 112 lg 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. VÕS § 112 lg-st 1 tulenevalt on võimalik hinda alandada kui puudustega täitmine on reaalselt vastu võetud. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et hageja ei teostanud kõiki hageja ja OÜ M vahel sõlmitud lepingus kokkulepitud töid. Hageja väidetel keeldus ta lepingut edasi täitmast, kuni kostja tasub vaheaktide alusel esitatud arved. Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus selles, et leping on lõppenud. Kostja OÜ M on hinna alandamise tahteavalduses märkinud kohase täitmise väärtusena hinna kroonides, mis on sama suur kui hageja nõutav põhinõue, s.o. teostatud töö ja materjali eest, kokku. Seega puudub poolte vahel vaidlus selles, et vaheaktides märgitud tööde maht teostati, samuti kasutati tööde tegemiseks Arves nr 1886 seeria B märgitud materjali. Kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et teostatud tööde aktides märgitud ajaks oli hageja poolt nimetatud mahus töö tehtud, ning aktid on allkirjastatud OÜ M projektijuhi poolt, siis omab kohtu arvates asja lahendamisel tähtsust eelkõige see, kas töö olid tehtud nõuetekohaselt. Kostjate väidete kohaselt ei vasta hageja tehtud töö lepingutingimustele.
Asja materjalidele lisatud XXX laokompleksi projekti (I kd, tlk 193) kohaselt on kogu hoone projekteeritud lint- ja kohtvundamentidele. Vundamendid on projekteeritud monoliitsest raudbetoonist. Hoone põrand rajatakse tihendatud liiva ja killustikalusele. Laoosa raudbetoonpõrand on raudbetoonist, paksusega 200 mm. Hinnapakkumise, mis on hageja ja OÜ M vahel sõlmitud lepingu lisa (I kd, tlk 16), kohaselt kohustus hageja tegema põrandad betoonipaksusega 200 mm, metallfiibri sisaldusega 38 kg/m2 kohta. Asja materjalidest nähtub, et kostjad on, esitades oma väited selle kohta, et tehtud töö väärtus koos puudustega on 0 krooni st. väärtusetu, lähtunud asjatundja arvamusest (I kd; tlk 262268) märgitud seisukohast, et hageja poolt teostatud betooni keskmine paksus on 15,6 cm. Seejuures on asjatundja lähtunud teise isiku seletustest (I kd; tlk 267) betoonipaksuse osas, kuna asjatundja poolt tehtud põranda ülevaatuse ajal oli osa hageja poolt tehtud põrandast (ruum, mis oli antud rendile AS-ile IE) teise isiku poolt ümber tehtud. Nagu nähtub, asja materjalidele lisatud ekspertiisiaktis olevatelt fotodelt (II kd; tlk 78 ja 79), mõõdeti eksperdi poolt hageja tehtud betoonpõranda paksuseks vahemik 21,5-17,5 cm. Seega tuleb asuda seisukohale, et asjatundja järeldus sellest, et AS IE ruumides vajas põrand ümber tegemist ei ole veenev. Eksperdi arvamusest (II kd; tlk 83) järeldub, et ekspert möönab põrandate ümberehitamise vajadust AS-ile IE renditud ruumides. Samas nähtub eksperdi arvamusest, et lepingujärgne põrandakonstruktsioon ei vastanud tegelikele koormustele, kuna IE AS poolt renditavat ruumi kasutatakse rasketehnika (metsa- ja suured ehitusmasinad) jaoks. VÕS § 641 lg 3 järgi töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali võieeltöid piisavalt kontrollis. Nagu nähtub asja materjalidele lisatud hoone projektist olid põrandad ruumides, mis hiljem renditi AS-ile IE rasketehnika hoidmiseks, projekteeritud liiga õhukese betoonipaksusega. Seetõttu leiab kohus, et hilisem põrandate ümbertegemise vajadus osades ruumides ei tulenenud hageja poolt tehtud lepingule mittevastavast tööst. Ülejäänud põrandatöö osas (v.a. IE AS kasutuses olev) eksperdi ja asjatundja arvamused suures osas kattuvad. Oma esimeses arvamuses on asjatundja (I kd, tlk 142-143) leidnud, et aadressil Riia mnt. 233a laokompleksi betoonpõrandatel ei ole olulisi defekte, põrandate kandevõime on tagatud, põrandad tuleb korrastada kuna põrandas on betooni mahukahanemispraod, üksikud lohud ja muhud, valude vahel on väikeseid asteid. Asjatundja on avaldanud arvamust, et põrandate betoonitöödel tekkinud puuduste kõrvaldamise maksumus on 12% tehtud töö kokkuleppelisest maksumusest. Teises arvamuses on asjatundja (I kd; tlk 268) jäänud jätkuvalt selle juurde, et ülejäänud põrandad (v.a. IE AS kasutuses olev) on sobivad, kuid need vajavad korrastamist Asja materjalidele lisatud eksperdiarvamusest (II kd; tlk 82) nähtub, et hageja poolt teostatud ehitustöö vastab kehtivatele ehitusnormidele ja heale ehitustavale. Ekspert on samas märkinud, et põrandatöid ei saa lugeda lõpetatuks. Põrandatöö lõpetamiseks on vajalik põrandasse lõigatud tehnoloogilised vuugid täita vuugitäite materjaliga, põranda pinda tekkinud praod tuleb lahti lõigata ja praod täita vuugitäitematerjaliga, peale pragude täitmist tuleb põranda pind nendes kohtades täiendavalt lihvida. Eksperdi arvamuse kohaselt on tehtud töö väärtus koos töös esinevate puudustega 1 271 395,80 krooni (II kd, tlk 84). Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole hageja poolt Riia mnt. 233a tehtud põrandaid vajalik ümber teha. Põrandate keskmine paksus ja kandevõime vastab projektile ja töövõtulepingule. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjatepoolne hinna alandamine on põhjendatud ainult osaliselt. Väärtuseks ilma puudusteta ja kokkulepitud müügihinnaks tuleb lugeda 1 430 627,20 krooni ja tehtud töö väärtuseks koos puudusega eksperdiarvamuse kohaselt
1 271 395,80 krooni, millele lisandub materjal summas 17 983,20 krooni. Seega on alandatud hinnaks (1 289 379x1 430 627,20: 1 430 627,20) 1 289 379 krooni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on põhjendamatult keeldunud tasumast hagejale 1 289 379 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Töövõtulepingu pooled leppisid lepingu p-s 8.3 kui tellija ei maksa töövõtjale käesolevast lepingust tulenevaid makseid kokkulepitud tähtaegadeks kohustub ta maksma töövõtjale viivist 0,15 % tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10 % tööde kogumaksumusest. Hageja on palunud kostjatelt viivise välja mõista kindla summana ja sealt edasi protsendina kuni põhinõude täitmiseni. Arvestades, et juba kohtuotsuse tegemise seisuga moodustab viivis kokku ligikaudu 50 % põhinõudest, siis leiab kohus, et hageja viivisenõue vastavalt hageja ja kostja OÜ M vahel sõlmitud töövõtulepingu p-le 8.3. on põhjendatud summas 128 937,90 krooni. VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja ÜL18.02.2008.a. käenduslepingu (I kd; tlk 24), millega ÜL võttis endale kohustuse vastutada hageja ja kostja OÜ M vahel 05.11.2007.a. sõlmitud töövõtulepingust ja lepingu kõigist lisadest, arvetest nr 1886 seeria b, 178 seeria A, 201 seeria A, 4seeriaT solidaarselt OÜ-ga M sh. lepingust tulenevate viiviste ja leppetrahvide ulatuses. Kostja ÜL on avaldanud asjas seisukohta, et nimetatud käendusleping on tühine, kuna ta on vastuolus heade kommetega, käendusleping sõlmiti eksimuse mõjul, samuti sõlmiti käendusleping käendaja raskete asjaolude ärakasutamise teel. TsÜS § 86 järgi heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS redaktsioon. Kohus osutab, et heade kommete instituut on ühiste ühiskondlike väärtuste väljendajaks tsiviilõiguses ning nende alusel tehingu hindamine tuleb kõne alla juhul kui tehingu tegemise suhtes konkreetne regulatsioon puudub, see ei ole otse seadusega keelatud, samas on aga ilmne, et selle kehtimajäämine antud tingimustel ei ole ühiskonna enamuse arusaama järgi mõistlikult aktsepteeritav. Seega saab TsÜS § 86 kohaldamisele tulla vaid siis, kui seaduses endas vastav eriregulatsioon puudub. Kostja ÜLon asjas tuginenud sellele, et temaga sõlmitud käendusleping on heade kommetega vastuolus, kuna leping sõlmiti eksimuse mõjul, samuti kostja raskete asjaolude ärakasutamise teel. Tuleb tõdeda, et ilmselt on heade kommetega vastuolus ka raskete asjaolude ärakasutamisega sõlmitud leping, kuid selle kohta oli seaduses sätestatud erikoosseis ning seetõttu ei saa kohtu arvates olla kostja poolt toodud asjaoludel olla käendusleping vastuolus heade kommetega TsÜS § 86 mõttes. Samuti oli erikoosseis sätestatud eksimuse tõttu tehtud tehingu tühistamiseks. TsÜS § 90 lg 1 kohaselt tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, võib seaduses sätestatud korras tühistada. TsÜS § 99 lg 1 kohaselt võis tehingu tühistada p 1 kohaselt raskete asjaolude ärakasutamise korral kuue kuu jooksul, arvates ajast, mis vastava asjaolu mõju lakkas, p 2 järgi eksimuse korral kuue kuu jooksul, arvates eksimusest teadasaamisest. Hageja esitas hagi kohtusse 18.03.2008.a. ning kostjale ÜLtoimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 02.04.2008 (I kd, tlk 80). Vastuväited hagile selle kohta, et käendusleping on tühine esitas kostja ÜL20.05.2009.a.(II kd; tlk 5). Isegi kui käsitleda 20.05.2009.a.
vastuväidetes esitatud TsÜS § 98 järgse tahteavaldusena tehingu tühistamiseks, siis leiab kohus, et 6 kuuline TsÜS §-s 99 sätestatud tähtaeg on möödunud. Kuna tegemist on välistustähtaegadega, mille möödumisel lõpeb õigus tehingu tühistamiseks, siis leiab kohus, et puudub vajadus analüüsida kas käenduslepingu sõlmimise ajal või tehing olla sõlmitud olulise eksimuse mõjul või kostja ÜLi raskeid asjaolusid ära kasutades. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks põhivõlg summas 1 289 379 krooni ja viivis summas 128 937,90 krooni.
Kuna hagi tuleb rahuldada osaliselt, siis arvestades hagis esitatud nõuete suurust ja nende nõuete rahuldamise määra, leiab kohus, et hageja mluskulud tuleb jätta 90 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja ülejäänud osas tema enda kanda ja kostjate mluskulud 10 % ulatuses jätta hageja kanda ja ülejäänud osas jätta nende enda kanda. Kolmanda isiku mluskulud tuleb jätta 10 % ulatuses hageja kanda vastavalt TsMS §-s 167 lg 1 sätestatule. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled mluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota mluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta mluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja mlenud kohus esitab mluskulude jaotuse mlusosaliste vahel kohtuotsuses või mlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib mlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult mluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse mluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.