Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Asjaolud ja hageja nõue

Maksimaalselt on piiranguala suurus 220x46 = 10 120 m2 . Tee rajamise kaudu piirangute tekitamine lisaks tee kulgemisele kinnistu piirides (vähemalt osaliselt) on maa omanikku kahjustav tegevus, mille tagajärjel tekkinud kahju korvamise sätestab ka TeeS § 38 lg l. Hageja nõuab kahju hüvitamist põhjustatuna nii sellest, et tee ise on rajatud tema maa sisse kui ka sellest, et tema nõusolekuta (mis pidi olema väljendatud tee rajamisele eelnevas planeerimismenetluses) rajati tee, mis tõi kaasa vara kasutamise piirangud. Hageja palub kohtul määrata kahju hüvitamiseks mõistliku hüvitissumma, mis ei tohiks olla alla 100 000 krooni. Kostja ei püüdnud käituda õiguspäraselt, mis oleks kaasa toonud objektiivse kahju esinemise korral õigusvastasuse puudumise. Ekslik on kostja tõlgendus TeeS § 38 lg-st 1, et kahju hüvitamist saab nõuda vaid siis, kui kahju on juba tekkinud. Kostja on rikkunud tee rajamisel seadust. TeeS § 17 lg 1 kohustab tee ehitajat viima läbi planeerimise planeerimisseaduse kohaselt. Kostja seda ei teinud, seetõttu ei olnud kaasatud sellesse menetlusse ka hagejat, ning ei olnud võimalik planeerimismenetluse kaudu kasvõi kokku leppida kahju talumine haritava põllupinna vähenemise näol. Tee rajati tegelikkuses (vähemalt osaliselt) hageja kinnistule. TeeS § 18 kohustab sellisel juhul kohaldama sundvõõrandamist (s.o raha tasumist asja eest). Sundvõõrandamist ei ole olnud, kuid tee on osaliselt hageja maal olemas vaatamata sellele. Seega on teerajaja jätnud kõrvale menetlused, mida seadusest tulenevalt ta pidi algatama ja mille tagajärjel olnuks kahju välditav või igal juhul puuduks õigusvastasus. TeeS § 19 kohaselt oli tee rajamiseks vajalik projekt ja eelarve. Tee projekt pidi läbima ekspertiisi (lg 4). Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole koostanud ei tee projekti ega ka eelarvet teinud. Seega ei ole vaidluse all ka asjaolu, et vaid projekti olemasolul baseeruv tee-ehitusluba TeeS § 21 mõttes puudub. Kuna tee kahjulik mõju kaitsetsooni jäävale maale on seadusest endast tulenev asjaolu, siis selle olemasolu eeldatakse ning hagejal ei ole tõendamiskoormist. Kostja on rikkunud hageja omandi valdust, on sellele ehitanud rajatise. Omandit ta endale saanud ei ole, kuna sundvõõrandamine kui ainuvõimalik omaniku tahte vastane omandi üleminek jäi olemata. Kohtul on kaalutlusõigusel põhineva kahju suuruse määramise õigus ning muude kahju tekkimise komponentide olemasolul kuulub kahju väljamõistmisele. Kostja seisukoht

Kostja tegi mõõdistamise kraavi kaevamisel Põllu maaüksuse sisse tekkinud pinnase eraldamise mahu kohta ja selgus, et pinnast on Põllu kinnistust eraldatud 21,854 m3. 24.09.2008 oli AS-s Level 1 m3 mulla maksumus 50 krooni. Seega oleks hagejale kostja käitumisega tekkinud kahju suurus 1092,70 krooni. Kostja tegi hagejale ettepaneku taastada endine olukord eraldatud pinnase tagasipaigutamisega või anda hagejale sama kogus mulda. Hageja sellega nõus ei olnud. Maakohtu otsus

kohaselt. Kostja rajatud tee kohta mingeid projektdokumente esitanud ei ole, mis tähendab, et tegemist on ebaseadusliku rajatisega, mille kostja hiljem seadustas. Jättes läbi viimata seaduses ette nähtud planeerimismenetluse ja sellega seostud kooskõlastamiste protseduuri, on kostja läinud vastuollu seadusega, millega kaasnes eraomaniku õiguste riive ja talle kahju tekitamine (vähenes hagejale kuuluva põllumaa pindala ja piiratud on maakasutus tee kaitsevööndis). Kohus viitas TeeS §-le 18, mille kohaselt avalikult kasutatava tee ehitamise korral kohaldatakse ettenähtud sundvõõrandamise suhtes kinnisasja sundvõõrandamise seadust. Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 2 järgi kinnisasjade sundvõõrandamine on kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest. Sama seaduse § 3 lg 4 järgi sundvõõrandamine kinnisasja omandamiseks avalikult kasutatava tee ehitamiseks on lubatud kehtestatud üldplaneeringu ja tee eelprojekti alusel. Antud juhul ei ole kostja tee rajamisel arvesse võtnud kinnisasja omaniku õigusi ja on osale tema kinnistust rajanud teerajatise, ehk teisisõnu kinnistu selle osa omanikult võõrandanud, ilma seadusejärgse kohese hüvituseta. Kostja ei ole vaidlusaluse tee kohta esitanud ei planeeringut ega projekti. Antud juhul ei ole kahtlust, et kostja, rajades seaduses esitatud nõudeid ignoreerides avaliku tee osaliselt hageja kinnistule, on oma tegevusega tekitanud hagejale kahju. Tegemist ei ole varem olemas olnud planeeringujärgse tee korrastamisega, mille talumine olnuks hageja jaoks möödapääsmatu, vaid uue tee rajamisega, siis tulnuks planeeringuvaidlused ära pidada enne tee rajamist. Samuti tulnuks kaaluda vaidlusaluse kinnisasja tee alla jääva osa võõrandamist kohese hüvitise eest, kui tee rajamine ilma hageja kinnistu koormamiseta ei olnud võimalik. Eeltoodust tulenevalt jõudis kohus järeldusele, et kostja oma seadusevastase tegevusega on tekitanud kahju hagejale ja on kohustatud tekitatud kahju hüvitama. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis võiksid olla tema vastutusest vabastamise aluseks. Hageja taotles õiglase hüvitise määramist kohtu poolt VÕS § 127 lg 6 alusel, mille järgi, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Esialgses nõudes on hageja lähtunud asjaolust, et on sunnitud rajama temalt ära võetud ehk siis kasutamiskõlbmatuks muutunud põllumaa asemel uue põlluosa suuruses 1430 m2. Selle maksumuseks pakkus hageja Saare EPT tehtud hinnapakkumise alusel 67 496 krooni. Kohus ei pea sellist arvutuse käiku põhjendatuks. Tegelikult on hageja maast kraavi kaevamisega sellesse kasutuskõlbmatuks muutunud 97 m2, millele võiks veel lisada kraavi kalda, mis ei ole põllumajandusmasinatega haritav (3x220), seega kokku 757 m2. Lähtudes esitatud hinnapakkumisest, kujuneks sellise pindalaga maa uue põllumaana kasutuselevõtmise hinnaks 35 730 krooni. Arvesse võttes põhimõtet, et kahju hüvitamine ei saa olla kahjustatud isiku jaoks rikastumise allikaks, leidis kohus, et just see summa on hagejale tekitatud kahju hüvitisena mõistlik ja põhjendatud ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. Apellatsioonkaebuse põhjendused

tõenditele. Kohus on kahju suuruse määramisel võtnud aluseks hageja poolt esitatud uue maa rajamise kalkulatsiooni, mis sisaldab ka metsa ja võsa likvideerimist, kändude juurimist, puhastatud maa planeerimist ja kraavi kaevamist. Tegelikult oleks kohus pidanud lähtuma 97 m2 pinnase (mulla) hinnast. Kostja mõõdistuste kohaselt on eraldatud mulda kinnistust kraavi kaevamisega 21, 854 m2 ja vastavalt AS Level õiendile on 1 m3 mulla maksumus 24.09.2008 50 krooni. Seega on tegeliku kahju suurus 1092 krooni 70 senti. Kohus on jätnud põhjendamata, miks ta pole soostunud kostja ettepanekuga taastada endine olukord kas põllu selle osa taastamisega, mille osas on kraav läinud põllu sisse või selle kompenseerimise mullaga. Sellega on kohus rikkunud TsMS § 442 lg 8 nõuet. VÕS § 127 lg-s 1 on sätestatud kahju hüvitamise eesmärk, milleks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Põllult väljakaevatud mulla asendamine kraavi täitmisega või mulla hageja poolt näidatud kohta toomisega oleks hageja asetatud olukorda, kui kahju poleks olnud. Ka Riigikohtu 21.12.2005 otsuse kohaselt tsiviilasjas 3-2-1-137/05 ei tohi kahju hüvitamine olla kohustust rikkunud poole karistamine. Käesoleval juhul on kahju hüvitamine olnud ilmselt hageja rikastumise allikaks ning ka kohustust üldistes huvides rikkunud poole karistamine, mistõttu Pärnu Maakohtu 15.04.2009 otsus tuleks tühistada osaliselt ja vähendada väljamõistetud hüvise suurust. Apellatsioonkaebuse vastus

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Vaidlust ei olnud pooltel selles, et tee ehitamise eelselt ei olnud hageja põllu servas mingit kraavi ja maa oli haritav kuni teeni. Maakohus tuvastas õigesti, et hagejale kuuluva kinnistu piirile kostja poolt kruusakattega tee rajamise tagajärjel ei saanud hageja harida oma põllumajandustootmiseks ettenähtud kinnistut endises ulatuses. Tee rajamisele järgnevalt olukord muutus, sest kraavi kaevamise tagajärjel ei ole võimalik hagejal maad harida enam teeni ega ka kraavi servani. Maakohus tuvastas õigesti, et tegemist ei olnud kostja poolt varem olemasolnud planeeringujärgse tee korrastamisega, vaid uue tee rajamisega. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja on oma tegevusega hagejale kahju tekitanud, mille ta peab hüvitama. Kuna hageja on palunud VÕS § 127 lg 6 kohaselt kohtul määrata kahju suurus, sest täpset suurust ei saa kindlaks määrata, siis kohus pidi ka põhistama, miks kohtu arvates on kahju suurus just selline. Kohus on selles asjas teostanud paikvaatluse poolte osavõtul (paikvaatluse protokoll t.lk 107-109) ja seega oli võimalik kohtul veenduda, kuidas kostja poolt rajatud tee ja selle koosseisu rajatud kraav mõjutavad hageja poolt kinnistu kasutamist ja maa harimist. Siin on tegemist kohtu põhistusega, mitte aga asjaoluga, mille esinemist kohus hindab. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta TsMS § 652 lg 4 alusel kostja uue väite, et kraavi olemasolu muudab mulla viljakamaks, sest kostja pole varem seda väitnud. Hageja on kirjalikus vastuses kaebusele pidanud seda väidet ootamatuks ja kinnitanud, et ta ei saa aru, kas selle väitega kostja soovib kahju hüvisest teha kasu mahaarvamise (VÕS § 127 lg 5). Maakohus ei ole rikkunud apellatsioonkaebuses väidetud menetlusnormi, kui jättis hindamata kostja ettepaneku kõrvaldada kahjulik tagajärg natuuras. Tegemist oli kostja ettepanekuga hagejale. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles (apellatsioonkaebuse vastuse p 3.2), et VÕS § 136 lg 5, mis võimaldab kahjustatud isikul nõuda mitte ainult rahalist hüvist, vaid ka mingit tegu kohustatud isikult, annab hagejale õiguse nõude esitamiseks, mitte aga kostjale vastuväite esitamiseks. Hageja ei ole esitanud sellist nõuet ning kohtul ei tulnud teo toimepaneku nõuet ka kaaluda, põhistada ja analüüsida. Hageja on nõudnud raha maksmist ja vaidluse all on olnud kahju suuruse (rahalise suuruse) õiglane määramine. Hüvitise suuruse osas on maakohus oma seisukohta piisavalt põhjendanud. Kohus tuvastas, et hageja kinnisasja sisse on tee rajamisel kaevatud kraav 97 m ulatuses ning et kraav on muu rajatis TeeS mõttes ning et seega on tee hageja kinnistul 97 m ulatuses. Teele määrab TeeS kaitsevööndi, mis ulatub hageja kinnistule ja piirab hageja tegevust kinnistul. Kostja vaidlustas otsuse 35 730 krooni suuruse hüvitise väljamõistmises ja palus seda vähendada ning lähtuda tegelikust kahjust. Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu ja leiab, et maakohtu otsus kahju suuruse hindamisel on piisavalt põhjendatud ja õige ning õiglane. Kostja poolt uue tõendi esitamine ei ole lubatud ja vastaspool tõendi lisamisega ei nõustunud. Puudub põhistus, miks seda tõendit ei ole varem esitatud ja ringkonnakohus jätab selle TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Menetluskulud

proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

U.Loonurm

R.Allikvere

U.Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.