Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2009.a, kell 16.00 Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei 2-08-81199 Tsiviilasja number Tsiviilasi
EAS hagi M F vastu võla, viivise, intressi saamiseks.
Hagihind
8 000 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: EAS (registrikood XXX asukoht XXX); esindaja August K Kostja: M F (isikukood XXX elukoht XXX). Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
esindajad Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Tühistada tsiviilasjas nr 2-08-81199 kohtu määrusega 05.01.2009 M F suhtes tehtud maksekäsk 10 000 krooni.
2.Jätta rahuldamata M F taotlus menetluse lõpetamiseks.
3.Hagi rahuldada.
4.Välja mõista M F lt EAS-i kasuks laen 8000 krooni, 05.06.08 sissenõutavaks muutunud intressi 1300 krooni ja perioodi eest 06.06.08-01.12.2008 sissenõuavaks muutunud viivised 5700 krooni.
5.Lõpetada menetlus osaliselt, so AS-i E hagis M F vastu kulutuste nõudes 1200 krooni
6.Välja mõista M F lt EAS-i kasuks riigilõivu katteks 1755 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista võla 8000 krooni, intressi 1300 krooni, viivised 5000 krooni, kokku 15000 krooni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
2.SMS Laen OÜ ja kostja sõlmisid interneti vahendusel laenulepingu . 07.05.2008.a. esitas kostja laenutaotluse 8 000 krooni saamiseks 30-ks päevaks intressiga 1 300 krooni laenu perioodiks. SMS Laen OÜ kandis 07.05.2009.a. 8 000 krooni kostja poolt märgitud
pangakontole. Kostja kohustus laenu tagasi maksma hiljemalt 05.06.2008.a. SMS Laen OÜ loovutas nõude hagejale EAS-ile. Kostja ei ole laenu, intresse tagastanud.
3.Kostja võlgnevus on järgmine: laenu põhiosa 8 000 krooni, tasumata intress 1 300 krooni, viivis alates 06.06.2008.a. kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni 01.12.2008 7 120 krooni; menetluse ajal vähendas viivisenõuet 5 000-le kroonile. Hageja esitas ka kostja vastu nõude nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kulutuste hüvitamiseks 1 200 krooni, kuid loobus sellest nõudest menetluse kestel.
4.Intressi tasumise kohustus lasub kostjal seadusest ja lepingu p-st 4, mille kohaselt on see 0,54% tasumata laenult laenu kasutamise perioodi eest. Kostjal on lepingu p 13 alusel kohustus tasuda viivist 0,5% päevas võlgnetavalt laenuosalt. Kostja ei ole oma lepingulist kohustust täitnud, mistõttu palub märgitud viivised, intressi ja laenu kostjalt välja mõista.
6.Hagi ei tunnista. Maksekäsumenetluse raames tunnistas 10 000 krooni, sellest osa on laen 8000 krooni ja ülejäänud 2000 krooni on piisav selleks, et hüvitada muud kulud ning ja lõiv 250 krooni. Kostja on maksejõuetu. Maksegraafiku alusel on nõus võlga hüvitama, kuid 1000 krooni kuus on liiga palju maksta, kuna sissetulek on vaid 300 krooni lapsetoetust. Tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused
7.Kostja palus menetluse lõpetada, kuna ta on maksekäsu menetluses tunnistanud osaliselt võlga. TsMS § 442 lg 5 lahendab kohus resolutsiooniga poolte nõuded ja poolte veel lahendamata taotlused. TsMS § 428 lg 1 p 1-5 ja lg 2 alusel lõpetab kohus menetluse siis, kui hageja loobub täielikult hagist, pooled sõlmivad kompromissi, poolte vahel on sama hagi kohta tehtud jõustunud kohtulahend, hageja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade lahendamise eelnevat kohtueelse lahendamise kohustuslikust korras ja seda korda ei sa enam rakendada, seadusest tulenevalt tuleks menetlus lõpetada või poole surma korral või füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglast, juriidiline isik on lõppenud õigusjärglaseta.
8.Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, paludes välja mõista 8000 krooni laenu ja kõrvalnõuete katteks 8000 krooni. Kostja esitas vastuväite, milles tunnustas võlga osaliselt 10 000 krooni (t lk 7). Määrusega 05.01.2009 tegi kohtunikuabi maksekäsu ja kohustas kostjat tasuma 10 000 krooni ja andis asja üle kohtunikule hagimenetluse jätkamiseks TsMS § 489 lg 2 alusel. Hageja esitas hagi, mille kohus võttis käesolevas asjas menetlusse. TsMS § 489 lg 2 alusel siis, kui võlgnik tunnustab maksekäsu kiirmenetluses esitatud avaldust osaliselt, teeb kohus maksekäsu tunnustatud osas ja kui asi lahendatakse hiljem hagimenetluses, vaatab kohus asja läbi ka sisenõutud osas ja tühistab selles ulatuses hiljem makskäsu määruse. Kuna käesolevas asjas on kohus teinud maksekäsu 10 000 krooni tunnustatud nõude ulatuses ja vaidlus jätkus hagimenetluses, siis tühistab kohus käesoleva otsusega maksekäsu määruse 05.01.2009 tunnustatud osas – 10 000 krooni ulatuses ning vaatab läbi vaidluse ka tunnustatud ja sissenõutud osas, st 10 000 krooni osas sisuliselt TsMS § 489 lg 2 järgi. Eeltoodu tõttu ei ole põhjendatud kostja väited menetluse lõpetamiseks, sest vaidlus lahendatakse sisuliselt ja tegemist ei ole sama vaidlusega, milleks oleks jõustunud kohtulahend TsMS § 428 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel ja menetluse lõpetamise alus antud juhul seadusest tulenevalt puudub. Muid TsMS § 428 lg 1 p1, 3-5 tulenevaid asjaolusid, mis võimaldaks menetlust lõpetada, vaidluses ei ole. Menetluse lõpetamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. 2 (4)
9.Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule võiseadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ning § 101 lg 1 p 4 alusel lepingu üles öelda. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
10.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 401 lg 1 alusel on krediidileping laenuleping, mille kohaselt annab üks isik teisele isiku käsutusse raha ja viimane kohustub maksma krediidilt intressi ja tagastama lepingu lõppemisel saadud krediidi.
11.Vaidlus puudus selles, et OÜ SMS Laen andis kostjale laenu 30 päevaks 8 000 krooni vastavalt 06.05.2008 sõlmitud laenulepingule 151871 ning konto väljavõttele ning et laen tuli tagastada intressidega 05.06.2008. Seega oli kostja ja OÜ SMS Laen vahel sõlmitud laenuleping – krediidileping ja seega puudub vajadus anda täiendavat hinnangut laenulepingu vastavale osale, mis käsitleb lepingu sõlmimise aega, laenu suurust, tagastamise tähtaega ja pangkonto väljavõttele.
12.Vaidlus puudus ka selles, et laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu on loovutatud hagejale AS-le E vastavalt lepingule 06.12.2006, mis on lubatav VÕS § 164 lg 1 ja mille järgi võib võlausaldaja loovutada oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata uuele isikule tervikult või osaliselt ja millisel juhul asub uus võlasusaldaja VÕS § 164 lg 2 alusel senise asemele. Eeltoodu alusel on OÜ SMS Laen ja kostja vahelisest lepingust tulenevad nõuded hagejale üle läinud ning puudub vajadus anda hinnang kostjale saadetud nõude loovutamise teatisele ja nõude loovutamise lepingule.
13.Vastavalt esitatud laenulepingu p –le 4 tuli kostjal laenu andmise perioodil tasuda intressi 0,54% päevas, mis teeb seisuga 05.06.2008 1 300 krooni, mille suurust ei ole kostja vaidlustanud (30x8000x0,54%). Vaidlus puudus selles, et kostja ei ole tagastanud vastavalt tähtajaks 05.06.2008, mil kohustus muutus VÕS 82 lg 1 alusel sissenõutavaks, ei laenu ega intresse. Eeltoodu alusel on kostja rikkunud VÕS § 100, 396 lg 1, 397 lg 1 ja 401 lg 1 järgi pooltevahelisest lepingust tulenevat laenu ja intressi maksmise kohustust, kui on jätnud need tasumata kokkulepitud tähtajaks. VÕS § 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 ja 6 ning § 108 lg 1 ja § 396 lg 1, § 397 lg 1 ja § 401 lg 1 alusel on hagejal seega õigus nõuda kohustuse täitmist: laenu 8 000 krooni tagastamist ja intressi maksmist summas 1300 krooni ning seega on hageja nõue märgitud ulatuses tõendatud ning põhjendatud.
14.Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõua VÕS § 101 lg 1 p 6, § 76 lg 1 ja 113 lg 1 alusel lepingust tulenevat viivist. Vastavalt esitatud lepingu p-le 13 on 0,5% päevas alates laenu tagastamise tähtajast tagastamata laenult. Hageja nõuab viivist alates 06.06.2008 tagastamatult laenult 8 000 kooni seisuga 01.12.2008 5 700 krooni (hagiavaldus 31.03.2009, viivisenõude summa vähendamine 24.07.2009 ja 05.11.2009). Märgitud perioodi eest oleks 3 (4)
viivis vastavalt 179 päeva eest 7 160 krooni (0,5%x8000x179), kuid kuna hageja nõuab vaid 5 700 krooni, ei saa kohus hageja nõude piire ületada. Kostja väitis, et tal ei ole majanduslikult võimalik tasuda hageja nõutud summasid e. oli nõus kokku tasuma 10 000 krooni, kuna ta saab vaid 300 -kroonist lapsetoetust. Hoolimata kohtu ettepanekule (26.08.2009 nr 2-08-81199), ei ole kostja täpsustanud viivise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid VÕS § 113 lg 8 ja 162 lg 1 järgi. Hageja on pärast kostja vastust viivisenõuet vähendanud ise. VÕS §113 lg 8 ja 162 lg 1 alusel saab kohus viivist vähendada, kui see on ebamõistlikult suur arvestades võlgniku kohustuse täitmise ulatust ja poolte majanduslikku seisu ja lepingupoolte huve. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks nõutavat laenu, intresse üldse tasunud, samuti ei ole täpsustanud viivise vähendamise aluseks olevaid muid asjaolusid. Hageja on vähendanud viivisenõuet pärast kostja vastuväiteid, nõutava viivise suurus on väiksem kui põhinõude suurus ja seega on leiab kohus, et hageja viivisenõue 5 700 krooni ulatuses on põhjendatud, tõendatud ning viivise vähendamiseks puudub alus.
15.Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista laen 8 000 krooni, intress seisuga 05.06.2008 1 300 krooni ja viivis perioodi 06.06.2008 -01.12.2008 eest 5 700 krooni.
16.TsMS § 442 lg 5 aluse lahendab kohus osalise hagist loobumise avalduse. Hageja loobus kostja vastu nõudest kulutuste hüvitamiseks 1 200 krooni, millises osas tuleb menetlus TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada. Menetluskulude jaotus, suurus, tsiviilasja hind
17.TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel võib kohus määrata kindlaks lihtmenetluse otsuses ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palus välja mõista lõivu, mis on tasutud maksekäsu kiirmenetluses 250 krooni, hagiavalduse esitamisel ja sellest koopiate tegemiseks kostja tarvis 3 150 krooni, kokku 3 400 krooni. Hagiavaldus ja selle lisad esitati kohtule elektrooniliselt. Hagihind on 8 000 krooni kooskõlas TsMS § 133 lg 1 alusel vastavalt põhinõude suurusele (ei arvestata intressi ja viiviseid kui see ei ületa põhinõuet). Lõiv märgitud hinnalt on vastavalt 1 600 krooni (RLS Lisa 1). Hagiavalduse ja selle lisade arv oli 31 lehekülge. RLS § 57 lg 2 järgi on lõiv iga lehekülje väljaprintimise ja koopia eest 5 krooni. Seega on lõiv kokku 155 krooni selle eest, et printida ja väljastada hagiavaldus ning selle lisad kostjale. Kokku pidanuks hageja tasuma lõivu seega 1 600 krooni + 155 krooni = 1 755 krooni. Kuna hagi kuulus rahuldamisele, tuleb kostjalt välja mõista hageja lõivu katteks 1 755 krooni. Ülejäänud osas on hagejal õigus nõuda lõivu tagastamist vastaval vastavalt TsMS § 150 lg 4 ja 6 sätestatud korras ja tähtajal. Hageja ei ole palunud muude menetluskulude hüvitamist.
Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.