Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Menetlusabi taotlemise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda

riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuistungi toimumise aeg 09.12.2009.a Tallinnas ja koht Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja AS-i T vahel sõlmitud mobiiltelefoniteenuste lepingu alusel põhivõlgnevuse summas 8321.11 krooni, viivise summas 8320.11 krooni, kokku summas 16 641.22 krooni ning kohtukulud, mis koosnevad hageja poolt tasutud riigilõivust summas 650.00 krooni, kohtueelsetest menetluskuludest summas 250.00 krooni ja hageja esindajale makstud õigusabi eest summas 3300.00 krooni. AS T on loovutanud nõude hagejale. Kostja vastuväited Kostja sai hagimaterjalid ja kutse kohtuistungile kätte isiklikult allkirja vastu. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostjat on hoiatatud, et istungile ilmumata jätmisel, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud TsMS § 422 mõttes. Kohtuotsuse põhjendus Vastavalt TsMS §-le 410 ja § 413 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja kohtuistungile ei ilmunud ja oma mittetulemise mõjuvast põhjusest ei teatanud ega põhistanud, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv, kohtueelsed menetluskulud ja hageja lepingulise esindaja kulud jätta kostja kanda. Kuna hageja on vastavalt TsMS § 1741 lgle 3 esitanud menetluskulude nimekirja, siis kohus määrab tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Võttes arvesse asja keerukust ja töömahtu on kohus seisukohal, et vastavalt TsMS § 175 lg 1 tuleb kostjalt mõista välja hageja lepingulise esindaja vajalikud ja

põhjendatud kulutused, mis kohtu hinnangul on 1000 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.