2-09-54554/3 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-09-54554 2007. aastast hakkas Võlgnik täiendavalt tegelema kinnisvara arendusega soetatud kinnistutel. Võlgniku osakapital moodustab kokku 80 000 krooni ning on jagatud võrdselt kahe osaniku VKi, ja NYvahel, kellele kummalegi kuulub osa nimiväärtusega 40 000 krooni. Võlgnikul on kaks juhatuse liiget: VK ja NY. Võlgnikul nõukogu puudub. Ajutisele pankrotihaldurile on Võlgniku poolt esitatud 2006.a, 2007.a, 2008. a majandusaasta aruanded ning 2009. a bilanss ja kasumiaruanne seisuga 31.10.2009. Võlgniku käive 2005. a moodustas 22 222 144 krooni ja puhaskasum 3 631 588 krooni. 2006. a moodustas käive 17 353 325 krooni ja puhaskasum 1 948 941 krooni. 2007. a moodustas käive 2 043 410 krooni ja puhaskahjum -2 587 371 krooni. 2008. a moodustas käive 11 584 692 krooni ja puhaskasum 409 297 rooni. 2009. aastal moodustas võlgniku käive 3 745 109 krooni ja puhaskahjum -3 701 204 krooni. Keskmine töötajate arv oli 2006. a 27 töötajat, 2007. a 15 töötajat ja 2008. a 9 töötajat. 30. oktoobri 2009. a seisuga on kõik võlgniku töötajad koondatud. Personalist tegutsevad veel üksnes juhatuse liikmed VK ja NY. Vastavalt juhatuse poolt esitatud infole ja bilansile on 30.10.2009.a seisuga kassas 0 krooni. Võlgnikul on AS-s Swedbank kaks erinevat kontot. Vastavalt AS Swedbank 03.11.2009 teatisele on arvelduskonto nr XXXXXXXXXX laenujääk 389 816.18 krooni + intressi võlg 3 216.32 krooni + intress tänaseks 324.84 krooni + kohustistasu võlg 36.70 krooni ning limiidikonto nr XXXXXXXXXXXXXXXX (avatud vaba tagasimaksega krediitkaardi teenindamiseks, leping XXX), laenujääk 7 698.35 krooni + intressi võlg 169.15 krooni + intress tänaseks 73.15 krooni. Kontod on arestitud Maksu- ja Tolliameti korraldusel. Võlgniku võimalike arvelduskontode ja neil oleva rahalise seisu välja selgitamiseks saatis ajutine pankrotihaldur teabepäringud järgmistesse krediidiasutustesse: AS Eesti Krediidipank, AS LHV Pank, AS Parex banka Eesti filiaal, AS SEB Pank, AS UniCredit Bank Eesti filiaal, Bank DnB NORD A/S Eesti filiaal, AS BIGBANK, Danse Bank A/S Eesti filiaal, Marfin Pank Eesti AS, Nordea Bank Finalnd Plc Eesti filiaal, Swedbank AS, AB Bankas Snoras Eesti filiaal ja Tallinna Äripanga AS. Krediidiasutuste poolt saadetud vastustest teabepäringutele on selgunud, et võlgnik omab järgmisi arvelduskontosid: arvelduskonto Marfin Pank Eesti AS-s, mille saldo 09.11.2009 seisuga on 0 krooni. Konto on arestitud 02.11.2009 seisuga; arvelduskonto Swedbank AS-s, mille saldo 06.11.2009 seisuga on 0 krooni. Konto on arestitud 04.11.2009 seisuga. Võlgniku poolt esitatud 31.10.2009 kassa inventarisatsiooni andmiku kohaselt on võlgniku kassas sularaha 507.85 krooni. Bilansikirje „nõuded ostjate vastu“ koosneb võlgniku kinnituse kohaselt järgmistest debitoorsetest võlgnevustest: AND P OÜ 201 447 krooni; D OÜ 100 707 krooni; ALG L AS 28 838 krooni; G OÜ 350 000 krooni; S OÜ 126 000 krooni; Z T 1 414.11 krooni. Ajutine pankrotihaldur hindab võlgniku debitoorse võlgnevuse turuväärtuseks maksimaalselt 247 698 krooni suuruseks. Võlgnik on 30.10.2009 bilansis kajastanud varude all müügiks ostetud kaupu kokku summas 4 414 842 krooni. Võlgniku põhivaradeks on bilansis märgitud masinad ja seadmed jääkmaksumuses kokku 5 071 krooni ja muu materiaalne põhivara jääkmaksumuses 17 105 krooni. Kirje all masinad ja seadmed on kajastatud võlgnikule kuuluv sõiduauto MercedezBenz Sprinter 412 D, mille esmaseks registreerimise aastaks on liiklusregistri andmetel märgitud 1998. a. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt on sõiduauto täiesti amortiseerunud.

2-09-54554 Maanteeametist saadud vastusest infopäringule nähtub, et võlgniku nimele on samuti registreeritud 1995. a Ford Transit, mis ärandati 03.06.2002 ning on ärandamise kuupäevast alates registreeritud politseis tagaotsitavaks. Bilansikirje all muu materiaalne põhivara on võlgniku 31.10.2009 põhivara inventarisatsiooni läbiviimise korralduse nr 2 kohaselt kajastatud järgmised seadmed ja tööriistad: Tiki Treiler C 432L, keevitusaparaat Ttanspocket 150 RC, betooni vibra VR250DWAE, programm ehituseelarve, arvuti Intel Celeron 2.0, tolmuimeja VCU 40 IMURI, akutrell SF 121-A-3.0, printer HP Color Laser Jet, arvuti Sony DCR-DVD 403-E, konditsioneer ACM 12HR. Nimetatud seadmed ja tööriistad on võlgniku juhatuse liikme kinnituse kohaselt alles, kuid suures osas amortiseerunud. Juhatuse liikme selgituste alusel võib võlgniku põhivarade turuväärtuseks hinnata 20 000 krooni. Lähtudes eeltoodust hindab ajutine pankrotihaldur võlgniku varade maksimaalseks turuväärtuseks 1 118 206 krooni. Bilansikirje all lühiajalised „laenud ja võlakirjad“ on kajastatud võlgniku kohustus Marfin Pank Eesti AS ees summas 1 737 412 krooni. Võlgniku võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees moodustab bilansi järgi kokku 403 119 krooni, millest käibemaks moodustab 293 980 krooni, kinnipeetud tulumaks 13 180 krooni, töötuskindlustusmaksed 1 348 krooni, sotsiaalmaks 66 522 krooni, kogumispensioni makse 798 krooni, maamaks 7 338 krooni ja käibemaksu intress 19 953 krooni. Samuti on bilansis kajastatud võlgniku võlgnevused töövõtjate ees kokku summas 58 373 krooni ning muud viitvõlad summas 894 396 krooni, millest suurema osa moodustab võlg aruandvate isikute ees (830 721 krooni). Võlgnevuse olemasolu aruandvate isikute ees tuleb täiendavalt kontrollida sularahatehingute revisjoni käigus. Seega kokku moodustavad võlgniku kohustused 3 989 436 krooni. Ajutine pankrotihaldur on asunud seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on ebaõnnestunud investeeringud, mida võimendasid 2007. a alanud kinnisvara- ja ehitussektorite langus. Lõplikult kujunes maksejõuetus välja 2009.a juulikuus, kui võlgnikul said lõplikult otsa likviidsed varad, eelkõige rahalised vahendid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku püsiva maksejõuetuse saab lugeda tekkinuks alates 2009. a juulikuust, kui pärast Marfin Pank AS-le laenumakse tasumist said võlgnikul otsa viimased rahalised vahendid. Pankrotiavalduse esitas võlgnik kohtule 19.10.2009 s.t. ajutise pankrotihalduri poolt määratud maksejõuetuse tekkimise hetkest 2,5 kuud hiljem. Siiski ei pea ajutine pankrotihaldur nimetatud rikkumist niivõrd oluliseks, et oleks täidetud KarS § 180 lg 51 koosseis. Nimelt käisid võlgniku juhatuse liikmete sõnul viimase hetkeni läbirääkimised pangaga laenutähtaja pikendamise osas ning samuti lootis võlgnik saada täiendavaid vahendeid kinnistute müügist. Kui sai selgeks, et pank laenu osas järeleandmisi ei tee ning ka kinnistute müüki lähitulevikus ei toimu, esitas võlgnik pankrotiavalduse. Ajutine pankrotihaldur pole seega võlgniku, selle endiste juhatuse liikmete ega töötajate tegevuses kuriteo tunnustega tegu siiani tuvastanud. PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu, mille tagajärjeks on võlgniku maksejõuetus. ÄS § 306 lg 2 sätestab juhatuse liikme kohustuse tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning juhatuse liige on oma kohustusi täitnud kõige otstarbekamal viisil, kui ÄS § 187 lg 1 kohaselt, juhatuse liige täidab neid korraliku ettevõtja hoolsusega.

Olles uurinud Soosaare kinnistute omandamise ja arendamisega seotud dokumente, on ajutine pankrotihaldur jõudnud järeldusele, et läbikukkunud projekti poolt võlgnikule tekitatud kahju üheks põhjuseks oli juhtkonna ebaprofessionaalne ja hooletu tegutsemine. Nimelt omandas võlgnik Soosaare kinnistud piirkonna arendamise kavatsusega, ilma, et eelnevalt oleks täpselt läbi mõeldud, millistel tingimustel hakkab toimuma piirkonna arendamine, millised kinnistud ja kommunikatsioonide projektid ning projekteerimistingimused on selleks vajalikud. Enne BRE OÜ-ga ostu-müügi lepingu sõlmimist ei kontrollinud võlgnik lepingu sõlmimisel üleantava projektdokumentatsiooni vastavust kehtestatud detailplaneeringule ning mittevastavus avastati alles hiljem, kui sõlmitud oli kinnistute ostu-müügi leping ja Maardu Linnavalitsusega oli allkirjastatud piirkonna arendamise leping, millega Võlgnik oli endale võtnud Soosaare piirkonna arendamise kohustuse. Selline juhtkonna ebaprofessionaalsus projekti kavandamisel ja kinnistute ostu-müügi lepingu sõlmimisel põhjustas võlgnikule olulist kahju uue projektdokumentatsiooni koostamisele ja kooskõlastamisele läinud aja ja rahaliste vahendite näol. Kahju välja nõudmine lepingut rikkunud BREOÜ-lt on aga raskendatud, kuna nimetatud ühing on pankrotis. Samuti käitus võlgnik ajutise pankrotihalduri arvates hooletult oma kinnistuid võõrandades, kuna ostu-müügi lepingud olid sõlmitud sellisel viisil, et ostjate poolt võlgnikule müügihinna tasumise kohustused ei olnud kuidagi tagatud (nt hüpoteegiga). Selle tulemusena pole mitmed Võlgnikult kinnistud ostnud isikud (OÜ AND P , OÜ D , OÜ G ) siiani müügihinda lõpuni tasunud, kusjuures enamus võlgnikest on nüüdseks kas pankrotistunud või pankrotistumas. Ajutine pankrotihaldur soovib märkida, et võlgniku juhtkonda ei saa tõenäoliselt siiski pidada vastutavaks pelgalt Soosaare arendusprojekti investeerimise eest või selle eest, et alanud kinnisvara hindade langus muutis võlgniku kinnistud sisuliselt väärtusetuks, kuna tegemist oli tol hetkel raskesti prognoositavate riskidega ja nende ettenägemist ei saanud võlgniku juhatuse liikmetelt mõistlikult eeldada. Samas on juhatuse liikmetele etteheidetavad hooletu käitumine lepingute sõlmimisel ja sellega võlgnikule kahju tekitamine. Seega on ajutise pankrotihalduri arvates võlgniku juhtkond rikkunud ÄS § 187 lg-st 1 tulenevat kohustust tegutseda majanduslikult otstarbekal viisil ja korraliku ettevõtja hoolsusega. Samas ei ole võlgnik ajutise pankrotihalduri arvates nimetatud kohustusi rikkunud raske hooletuse tõttu või tahtlikult ning ka maksejõuetuse olukorra tekkimise oluliseks põhjustajaks oli ebaõnnestunud arendustegevuse kõrval võlgnikust mitteolenevatel põhjustel alanud kinnisvaraturu langus, mistõttu ei saa ajutise pankrotihalduri arvates võlgniku hooletut tegevust pidada maksejõuetust esile kutsunud raskeks juhtimisveaks.

2-09-54554 pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste esindajate seletused ja ajutise pankrotihalduri aruande ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Osaühingu SE seaduslik esindaja esitas 20.10.2009 avalduse osaühingu SE pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt ei suuda võlgnik täita oma kohustusi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku vara turuväärtuseks on 1 118 206 krooni, kohustusi on võlgnikul vähemalt 3 989 436 krooni. Võlgniku 2009. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 3 701 204 krooni. Võlgniku pangaarved on pankrotiavalduse esitamise seisuga arestitud. Võlgnik tunnistab, et ei suuda oma kohustusi võlausaldajate ees täita, kuna võlgnik ei suuda sisse nõuda nõudeid ostjate vastu ega realiseerida oma vara. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad ca 3,5 korda, võlgnik on 2009.a tegutsenud kahjumlikult ning võlgniku seaduslik esindaja tunnistab võlgniku maksejõuetust, siis on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Kuna võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur ei ole oma aruandes välja toonud andmeid võlgniku pankrotimenetluses vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste kohta. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama asjaolu, kas võlgniku pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole ta tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Asja materjalidest ilmneb, et võlgnik ei ole nõuetekohaselt täitnud raamatupidamise korraldamise kohustust, kuna võlgnik ei ole lähtunud bilansis varade kajastamisel konservatiivsuse printsiibist ja on bilansis kajastanud varasid tegelikkusest väärtuslikumalt, millest tulenevalt jäi võlgniku bilansist mulje kui maksejõulisest äriühingust. Kuna raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis tuleb nimetatuga seotud asjaolud edaspidi välja selgitada. Samuti võib eeltoodust selguda, et võlgnik ei ole esitanud pankrotiavaldust tähtaegselt, mis samuti on süütegu. Kohus leiab, et kuna ajutise pankrotihalduri tööperioodil ei ole piisav, et välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnusega tegu, siis kohustab kohus pankrotihaldurit nimetatut edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik rikkunud hoolsuskohustust. Samuti ilmneb ajutise pankrotihalduri aruandest, et võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on ebaõnnestunud investeering Soosaare arendusprojekti, mis võimendas 2007. a alanud kinnisvara- ja ehitussektori langus. Arvestades asjaolu, et ajutise pankrotihalduri lühike tööperiood ei võimaldanud välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjustasid juhtimisvead ning asjaolu, et võlgnik on rikkunud raamatupidamise korraldamise kohustust ja võib ilmneda, et ka pankrotiavaldust ei ole esitatud tähtaegselt, siis võib ilmneda, et võlgniku juhatuse liige on toime pannud juhtimisvigu, mis tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada.