Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt on hageja XXX asuva elamu haldaja. Kostja oli XXXasuva korteri omanik. Kostja tarbis hageja vahendusel kommunaalteenuseid, kui jättis tarbitud teenuste eest osaliselt tasumata. Kostja võlgneb hagejale kommunaalteenuste eest 5941,69 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 5941,69 krooni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Korteril lasuvate võlgnevuste tõttu müüdi tema korter 2003.a kevadel enampakkumisel. Korteri müügist saadud rahast tasuti võlgnevus. Kohtu põhjendused Kinnistusraamatu väljavõttest selgub, et kostja oli XXX– asuva korteri omanik alates 04.05.2002.a kuni 30.09.2003.a. Võla arvestusest nähtuvalt on kostjale esitatud arveid nimetatud ajavahemiku jooksul kokku summas 5081,72 krooni. Kostja väited, et tema korteri müügist saadud rahast on võlgnevus hagejale tasutud, on tõendamata. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002.a, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 lg 1 kohaselt, isik, kes ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Vastavalt TsK § 477 lg 3, kui ei ole võimalik alusetult omandatud vara natuuras tagastada, tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas. TsK § 477 lg 6 kohaselt laienevad need sätted ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud alusteta. Alates 01.07.2002.a kehtiva võlaõigusseaduse § 1041 kohaselt, isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 5081,72 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb kostjalt hagejale välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu katteks 420 krooni.