Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250.- krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 Hansapangas, märkides viitenumber 3100057358. Hagi aluseks olevad asjaolud 06.07.2009.a. esitas OÜ N T hagi OÜ C H vastu võla nõudes, s.h. põhinõue 1 220 678,00 krooni ja seisuga 06.06.2009.a sissenõutavaks muutunud viivis 93 785,00 krooni. Nõue tuleneb poolte vahel 12.06.2007.a sõlmitud töövõtulepingust, mille objektiks oli Audru valls, xxx külas asuva xxxelurajoonis asuvate tänavate ja krundiväliste teede ja trasside ehitamine. Hageja kohustus tööd kostjale etapiviisiliselt aktidega üle andma hiljemalt 31.12.2007.a. kostja kohustus nimetatud tööde tegemise eest tasuma hagejale kokku 15 200 000,00 krooni. 28.01.2009.a on kostja väljastanud garantiikirja, milles tunnistab hageja ees võlgnevust kokku summas 1 220 678,00 krooni ja lubab võla tasuda hiljemalt 28.05.2009.a. Hagi esitamise ajaks kostja oma võlgnevust tasunud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista 06.06.2009.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 93 785,00 krooni. Viivist arvestab hageja järgmistelt tasumata arvetelt: 11.07.2008.a arve 9-7, tasumise tähtaeg 21.07.2008.a; 31.12.2008.a arve 73-12, tasumise tähtaeg 14.01.2009.a; 31.01.2009.a arve 26-1, tasumise tähtaeg 10.02.2009.a. Menetluskulud, s.h hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 85 000,00 krooni, hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 450,00 krooni ja õigusabikulud 8 000,00 krooni palub hageja välja mõista kostjalt. Menetluse käik maakohtus Hagiavaldus koos lisadega on kostjale 30.10.2009.a. TsMS § 318 lg 2 alusel kätte toimetatud. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna hageja on hagiavalduses esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus loeb hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on seisukohal, et hageja nõue mõista kostjalt välja seisuga 06.06.2009.a sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 93 785,00 krooni ei ole põhjendatud. 11.07.2008.a arve nr 9-7, tasumise tähtaeg 21.07.2008.a. Seega viivise arvutamise aeg 22.07.2008.a kuni 06.06.2009.a (juuli 2008.a 10 viivitatud päeva, august 2008.a 31 viivitatud päeva, september 2008.a 30 päeva, oktoober 2008.a 31 päeva, november 2008.a 30 päeva, detsember 2008.a 31 päeva, jaanuar 2009.a 31 päeva, veebruar 2009.a 28 päeva, märts 2009.a 31 päeva, aprill 2009.a 30 päeva, mai 2009.a 31 päeva ja kuni 06. juuni 2009.a 6 päeva), kokku seega 320 päeva. Tasumata osa arvest 800 000,00 krooni (tlk 35). Seega viivis 76 800,00 krooni. 31.12.2008.a arve 73-12, tasumise tähtaeg 14.01.2009.a. Seega viivise arvutamise aeg 15.01.2009.a kuni 06.06.2009.a (jaanuar 2009.a 17 viivitatud päeva, veebruar 2009.a 28 viivitatud päeva, märts 2009.a 31 viivitatud päeva, aprill 2009.a 30 viivitatud päeva, mai 2009.a 31 viivitatud päeva, kuni 06. juuni 2009.a 6 viivitatud päeva), kokku seega 143 päeva. Tasumata osa arvest 168 442,64 krooni (tlk 34). Seega viivis 7 226,19 krooni. 31.01.2009.a arve nr 26-1, tasumise tähtaeg 10.02.2009.a. Seega viivise arvestamise aeg 11.02.2009.a kuni 06.06.2009.a (veebruar 2009.a 18 viivitatud päeva, märts 2009.a 31 päeva, aprill 2009.a 30 päeva, mai 2009.a 31 päeva ja kuni 06. juuni 2009.a 6 päeva), kokku seega 116 päeva. Tasumata osa arvest 252 236,80 krooni (tlk 33). Seega viivis 8 777,84 krooni. Kokku seega seisuga 06.06.2009.a sissenõutavaks muutunud viivis 92 804,03 krooni. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 85 000,00 krooni, hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 450,00 krooni ja õigusabikulud 8 000,00 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS §-le 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise

esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 8 000,00 krooni, hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 85 000,00 krooni ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 450,00 krooni, kokku 93 450,00 krooni.

Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.