Võlaõigus › Võõrandamislepingud

11’581,14 kr. 14.01.2008.a täiendustes selgitab hageja, et arve nr 250288 alusdokumendiks on nn S kaardid, st teenuse kaardid 12.04.2005.a ja 04.05.2005.a, sealt nähtub osutatud teenus, materjalid ja kostja esindaja allkirjad. Arve nr 250380 alusdokumendiks on S kaart 09.06.2005.a, millelt nähtub edastatud kaupade nimetus ja kostja esindaja allkiri. Arve nr 250545 S kaardilt 23.08.2005.a nähtub teenuse osutamine ja saadud kaubad-materjal, kostja esindaja allkiri. Arve nr 250645 S kaardilt 15.09.2005.a nähtub osutatud teenuse kirjeldus ja kostja esindaja allkiri ning S kaart 16.08.2005.a, millelt nähtub, et hagejale osutas teenust VKOÜ ning osutatud teenuse kirjeldus, teenust kirjeldab ka VKOü poolt esitatud arve nr 253 hagejale, mis on hageja poolt tasutud. 22.02.2008.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt sai 12.04.2005.a hageja kostjalt tellimuse seadme WMB BE remondiks. Tööd teostas A.R kostja juures ning töö üleandmisel võeti allkiri isikult, kes viibis kostja asukohas töö teostamise juures. Töö eest esitati arve nr 250288. 04.05.2005.a sai hageja kostjalt tellimuse Viru Keskuses asuva seadme WMB BE remondiks. Töö käigus vahetati seadmel varuosi nagu õhuklapi tihendid ja veeanduri tihendid. Töö teostas A R ja töö üleandmisel võeti allkiri isikult, kes viibis töö üleandmise juures. Nimetatud töö eest esitati arve nr 250288. Ka 09.06.2005.a tellimuse alusel (piimapuhastusvedelik ja puhastustabletid) tellitud kaubad toimetas kohale A.R ja võttis kauba vastuvõtnud isikult allkirja. Nimetatud töö eest esitati arve nr 250380. 23.08.2005.a sai hageja kostjalt tellimuse seadme Carpigiani Rainbow 3 kasutamis-koolituse läbiviimiseks, mida teostas A.R Pärast koolitust kinnitas kostja esindaja seda oma allkirjaga ja selle alusel esitati arve nr 250545. 15.09.2005.a tellis kostja seadme Carpigiani Rainbow 3 paranduse, töö teostas A.R ja töö üleandmisel võttis mehaanik kostja esindajalt, kes viibis kostja asukohas töö teostamise juures, allkirja ning selle alusel esitati arve nr 250645. 16.08.2005.a telliti hagejalt külmleti parandus, seda teostas alltöövõtja VKOÜ, kes esitas hagejale arve nr 253, mille alusel esitas hageja kostjale arve nr 250645. Pooltevaheline koostöö algas 2004.a ning kuni augustini 2005.a täitis kostja oma kohustusi osaliselt. 04.06.2008.a täienduste kohaselt ei olnud poolte vahel sõlmitud kirjalikku lepingut, mistõttu lepingu olemasolu on võimalik tõendada muude tõenditega, sh poolte varasema praktikaga. Poolte koostöö algas sügisel 2004.a. IP helistas hageja büroosse või otse A R ja tellis teenuse või kauba. Kostja ei ole kuni kohtumenetluseni vaidlustanud ei hageja poolt esitatud arveid ega ka hageja poolt edastatud meeldetuletusi ning pretensioone tasumata arvete osas. Hagejal on alust arvata, et kostja väited teenuse mittesaamise kohta ja kauba mitteostmise kohta on paljasõnalised ja ei vasta tõele. 13.10.2009.a täienduste kohaselt on kostja omanikud ja juhatuse liikmed ning OÜ J omanikud ja juhatuse liikmed seotud isikud ja neil on võimalik samu seadmeid omavahel kasutada. Kostja vastuväited ja põhjendused. 10.12.2007.a kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja raamatupidamises hageja poolt esitatud arveid ei ole, kostja esindaja ei ole tellinud hageja poolt viidatud kaupu ega teenuseid ega neid ka saanud. Kostjale ei ole kunagi kuulunud, samuti ei ole kostja kasutanud oma tegevuses seadmeid, mille hooldusele ning mille osas läbiviidud koolitusele on arvetes nimeliselt viidatud. Kostja raamatupidamises ei sisaldu andmeid nimetatud kaubatarnete osas ja ka hageja enda esitatud arve-saatelehtedest ei nähtu, et kostja esindaja või töötaja oleks nimetatud kauba või tööd vastu võtnud. Kostja esindajale ei meenu, et ta oleks sõlminud vastavate kaupade ja tööde osas mistahes lepinguid hagejaga. Seega puudub poolte vahel leping. 26.02.2008.a selgituste kohaselt on kostja vaadelnud hageja poolt esitatud S kaartidel olevaid andmeid ning võrrelnud neid tema käsutuses olevate kostja töötajate ning seadmete andmetega. Töö vastuvõtjateks ei ole olnud kostja töötajad. Isikute tuvastamist raskendab kahtlemata, et S

kaartidel ei ole töö vastuvõtnud isiku nime välja kirjutatud. Samuti ei ole kostja kasutuses olnud masinaid, mille hooldustöid on teostatud ja müüdud hageja poolt. Seega ei olnud kostjal põhjust hooldustöid tellida. Kohtuotsuse põhjendused. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vaidluse kohtuväline lahendamine ei ole andnud tulemusi (tl 7). Vaidlust ei ole selles, et hageja on esitanud kostjale arved nr 250288, 250380, 250545 ja 250645 summas 11’581,14 kr. Hageja tugineb oma nõudes pooltevahelisele müügilepingule ja töövõtulepingule seadme remonditeenuse osutamiseks ja väidab, et kostja on jätnud ostetud kaupade ja hageja poolte tehtud töö eest osaliselt tasumata. Poolte vahel on vaidlus esmalt selles, kas kostja on sõlminud hagejaga vaidlusalused müügi- ja töövõtulepingud. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega hageja pidi tõendama müügi ja töövõtulepingu sõlmimise. Hageja selgituste kohaselt toimus pooltevahelises varasemas praktikas lepingute sõlmimine suuliselt sellisel viisil, et IP helistas hageja büroosse või otse A R ja tellis teenuse või kauba. Nimetatud asjaolu ei ole kostja eitanud. Tunnistaja A R ütluste kohaselt (tl 95-97) ei mäleta ta, kas kohvimasina paranduseks on teinud väljakutseid IP . /.../ IP isiklikult talle ei helistanud teenuse tellimiseks. Tunnistaja ütluste kohaselt käis ta 2005.a hooldamas kohvi- ja jäätisemasinaid, kuid tunnistaja ei täpsustanud, millal ja mis töid ta teostas või mis kaupu konkreetsel korral kostjale müüdi. Vaidlust ei ole selles, et varasemalt on samalaadseid teenuseid kostjale osutatud ja seda kinnitavad esitatud ning makstud arved aastast 2004-2005 (tl 68-84). Nimetatud arvetelt nähtub ka kauba ja teenuse vastuvõtja allkiri, mis puudub aga vaidlusalustel kostja poolt väidetavalt tasumata jäetud arvetelt. Hageja esitatud arveid kaupade ja teenuste eest (tl 3-6) ei saa lugeda kohaseks tõendiks lepingu sõlmimise kohta, kuivõrd neil ei ole vastuvõtja allkirju. Teenuse kaartidel (tl 37-42) osas on märkinud kostja, et allkirjad on osaliselt loetamatud ja need ei ole allkirjastatud kostja töötajate poolt. Vastupidist ei ole hageja tõendanud, kostja negatiivset asjaolu tõendada ei saa. VKOÜ arve (tl 43) on esitatud hagejale ja puuduvad tõendid vastavasisulise teenuse osutamisest kostjale. Hageja raamatupidamisprogrammi väljavõte (tl 53) kajastab hageja esitatud arveid, kuid ei oma tõenduslikku väärtust lepingu sõlmimise asjaolude osas. Muid tõendeid lepingu sõlmimise kohta hageja ei ole esitanud. Kostja esitaja seletusega kohtuistungil (tl 98) (TsMS § 405 lg 1 p 5) loeb kohus tõendatuks, et kostja on vaidlusaluste arvete kohta telefoni teel enne kohtumenetlust küsimusi esitanud, kuid pole vastuseid saanud, nimetatust järeldub, et kostja on vaidlustanud arved suuliselt. Eelpool nimetatud tõenditega ei saa lugeda tõendatuks lepingu sõlmimist konkreetsete kaupade ja teenuste osas poolte poolt. Hageja nõuab kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist (VÕS § 108 lg 1). Seega põhineb hageja hagi eeldusel, et poolte vahel on lepingust tulenev võlasuhe (VÕS § 3 p 1). Kuivõrd kohus ei tuvastanud poolte vahel lepingulist võlasuhet, ei ole alust hagi rahuldada. Kohus ei uuri järgmisi käesolevas vaidluses asjakohatuid tõendeid: hageja esitatud arveid OÜ-le J (tl 111-119), kuna asjas ei oma tähendust, kas hageja on osutanud sama teenust kolmandale isikule; äriregistri kaarte (tl 125-130), kuna OÜ TC ja OÜ J organite liikmete omavaheline seotus äriühingu nimel sõlmitavate lepingute sõlmimisel ja täitmisel tähendust ei oma. Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.