Hageja DOÜ (registrikood XXX asukoht XXX), seaduslik esindaja Ahti Jesse Kostja AL(isikukood XXX elukoht XXX) Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista AL’ilt võlgnevus 5 700,24 (viis tuhat seitsesada krooni ja 24 senti) krooni DOÜ kasuks.
3.Välja mõista AL’ilt sissenõutavaks muutunud viivis 0,3% summas 3 988,03 (kolm tuhat üheksasada kaheksakümmend kaheksa krooni ja 03 senti) krooni ja viivis 0,3% põhinõudelt alates 30.06.2009 kuni põhinõude täitmiseni DOÜ kasuks. Menetluskulude jaotus Mõista menetluskulud täies ulatuses välja AL’ilt DOÜ kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
1.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 5 700,24 krooni, viivis 3 988,03 krooni ja viivis 0,3% põhinõudelt alates 30.06.2009 kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud.
2.26.06.2008 sõlmisid pooled maksegraafiku, mille kohaselt kostja kohustus tasuma võlgnevuse 6 626,61 krooni kuue osamaksega. Maksegraafiku kohaselt kohustus kostja tasuma intressi 7% kuus ja maksegraafiku sõlmimise tasu 350 krooni (tl 15). Kostja tasus maksegraafiku järgselt ainult esimese makse summas 1 733,61 krooni (tl 38), rohkem kostja maksegraafiku järgseid makseid ei tasunud, mistõttu katkes graafik kostja süül, millest hageja teavitas kostjat ka kirjalikult 27.08.2008 hagihoiatusega, millele kostja ei reageerinud.
3.Maksegraafikus leppisid pooled kokku, et kui võlgnik ei täida maksegraafikut või hilineb mõne makse õigeaegse teostamisega rohkem kui 14 päeva, loetakse maksegraafik katkenuks ilma täiendava teatamiseta ning kogu võlgnetav summa tuleb tasuda 7 päeva jooksul, millele lisanduvad menetluskulud 750 krooni ja viivis 0,85% tasumata võlasummalt päevas. Kostja on tasunud 06.04.2009 makse summas 200 krooni (tl 39) ja 29.05.2009 makse summas 2 000 krooni (tl 40), millised summad on hageja arvestanud maha menetluskuludest ja viivistest. Seega on käesoleval ajal kaetud menetluskulud 750 krooni ja viivistest 1 450 krooni.
4.Tulenevalt maksegraafiku punktist 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,85% päevas tasumata võlasummalt, kuid mõistlikkuse põhimõttest vähendab hageja viivise protsenti 0,3%-ni päevas ning on arvestanud viivist alates 16.08.2008 summas 5 438,03 krooni. Kuna kostja on tasunud viivistest 1 450 krooni, siis nõuab hageja kostjalt viivist summas 3 988,03 krooni.
5.Tulenevalt kostja vastusest kinnitab hageja, et hageja võttis laenu SMS Kiirlaen OÜ-st, kuid on seisukohal, et see ei tähenda, nagu peaks kostja laenu tagasi maksma laenuandjale. Hageja on teadlik, et SMS Kiirlaen OÜ on loovutanud nõude hagejale (tl 30-37).
6.Hageja märgib, et kostja ei ole maksekorraldustes märkinud, et soovib kustutada ainult põhivõlga ning ka selle märkimisel ei ole kostjal õigust nõuda esmalt põhivõla kustutamist. Alusetu on kostja väide, et kostja on kogu võlgnevuse täies mahus kustutanud. Kostja vastus
7.Kostja märgib, et võttis laenu SMS Kiirlaen OÜ-st, mitte hagejalt. Kostja võttis laenu summas 3 000 krooni ning tagastas hagejale 01.07.2008 1 733,61 krooni, 06.04.2009 200 krooni ja 29.05.2009 2000 krooni, seega on kostja tagastanud 3 933,61 krooni (tl 20), millise hageja on arvestanud maha viivistest, kuigi kostja on tasunud põhivõlga.
8.Kostja märgib, et on töötu ning kostja ülalpidamisel on alaealine laps (tl 43-52).
9.Kostja palub arvestades hea usu põhimõtet võlgnevust mitte välja mõista, kuna on võlgnevuse täielikult tasunud. Kohtuotsuse põhjendus
10.Tulenevalt TsMS § 403 lahendab kohus antud asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses.
11.Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on ja tuleb alljärgnevatel põhjendustel.
12.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu
eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13.VÕS § 164 lg 1 ja 2 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on kohtule esitanud nõuete loovutamise raamlepingu nr 4011/2 SMS Kiirlaen OÜ ja D OÜ vahel (tl 30-36), võlanõuete üleandmise akti nr 4011/2-10 (tl 37) ja 26.05.2008 maksegraafiku, kus on märgitud, et hageja on omandanud 16.04.2008 SMS Kiirlaen OÜ-lt nõude kostja vastu (tl 15), millise on ka kostja isiklikult allkirjastanud. Seega on nõue loovutatud ning hageja on asunud uue võlausaldajana SMS Kiirlaen OÜ asemele ja hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist. Antud asjas ei oma tähtsust kostja väited, et kostja võttis laenu SMS Kiirlaen OÜ-lt, mitte hagejalt, kuna nõue on loovutatud.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 3 ja § 108 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et pooled on 26.05.2008 sõlminud maksegraafiku (tl 15), mille punktis 2 pooled leppisid kokku, et võlgnevus seisuga 26.05.2008 on kokku summas 6 626,61 krooni, millele lisandub maksegraafiku sõlmimise tasu 350 krooni ning nimetatud summa graafikujärgsel tasumisel tasub võlgnik intressi 7% kuus. Punkti 4 järgi leppisid pooled kokku, et kostja tasub võlgnevuse osade kaupa vastavalt maksegraafikule: 25.06.2008 summas 1 733,61 krooni, 25.07.2008 summas 1 390,23 krooni, 25.08.2008 summas 1 390,23 krooni, 25.09.2008 summas 1 390,23 krooni, 25.10.2008 summas 1 390,23 krooni ja 25.11.2008 summas 1 390,23 krooni. Kostja tasus ainult esimese maksegraafiku järgse makse 01.07.2008 summas 1 733,60 krooni (tl 38). Rohkem kostja maksegraafiku järgseid makseid ei tasunud. Seega kostja omale võetud kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ning maksegraafik katkes kostja süül tulenevalt maksegraafiku punktist 7 ning maksegraafiku punkti 3 ja 4 kohaselt juhul, kui maksegraafik katkeb võlgniku süül, arvestatakse viivist tasumata summalt 0,85% päevas ja võlgnevusele lisandub menetlustasu summas 750 krooni. Kostja on tasunud peale maksegraafiku katkemist 06.04.2009 makse summas 200 krooni ja 29.05.2009 makse summas 2 000 krooni, millised summad on hageja arvestanud maha menetluskuludest 750 krooni ja viivistest 1 450 krooni. Seega on kostja põhivõlgnevus hageja ees 5 700,24 krooni. Kostja palub arvestades hea usu põhimõtet võlgnevust mitte välja mõista, kuna on võlgnevuse täielikult tasunud. Kostja võttis laenu summas 3 000 krooni ning tagastas hagejale 01.07.2008 1 733,61 krooni, 06.04.2009 200 krooni ja 29.05.2009 2000 krooni, seega on kostja tagastanud 3 933,61 krooni (tl 20), millise hageja on arvestanud maha viivistest, kuigi kostja on tasunud põhivõlga. Kohus leiab, et kostja väited on alusetud ja põhjendamata. Kostja on maksegraafikujärgselt tasunud ainult summa 1 733,61 krooni ning rohkem makseid kostja teinud ei ole, seega on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõlga summas 5 700,24 krooni. Kostja hilisemad maksed 06.04.2009 summas 200 krooni ja 29.05.2009 summas 2000 krooni ei ole enam maksegraafikujärgsed maksed ning hagejal on õigus tulenevalt VÕS § 88 lg 8, mille kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks, arvestada kostja poolt tasutud maksed esmalt kõrvalnõuete katteks ja hiljem põhikohustuse katteks. Samuti ei ole kostja märkinud maksekorralduses, millist kohustust kostja tasub. Hagi rahuldamata jätmise aluseks ei ole ka asjaolu, et kostja on töötu ning, et kostjal on alaeline laps. Kostja on endale võtnud kohustuse ning kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja oleks pidanud tagasimaksmise võimatusele mõtlema enne laenu võtmist ning kaaluma laenu võtmist laenu võtmisel. Seega ei ole kostja oma võlgnevust hagejale tasunud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 5 700,24 krooni.
15.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Maksegraafiku punkti 2 järgi juhul, kui maksegraafik katkeb kostja süül, arvestatakse viivist tasumata võlasummalt 0,85% päevas. Mõistlikkus põhimõttest lähtuvalt vähendab hageja viivise protsenti 0,3%-ni ning kuivõrd maksegraafik katkes ja kohustuse täitmise tähtpäev oli 15.05.2008, siis arvestab hageja viivist alates 16.08.2008 summas 5 438,03 krooni. Kuna hageja on arvestanud kostja poolt peale maksegraafiku katkemist tasutud summadest viivisteks 1 450 krooni, siis nõuab hageja kostjalt viivist summas 3 988,03 krooni. Kohus leiab, et viivise nõue on põhjendatud ning kostjal on kohustus vastavalt maksegraafikule tasuda viivist. Samuti on põhjendatud viivise välja mõistmine 0,3% põhinõudelt alates 30.06.2009 kuni põhinõude täitmiseni
16.Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja vastu esitatud hagi on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv, kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.