Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 03.12.2009.a. kell 9.45 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-09-3768
Kohtuasi
VPOÜ hagi WOÜ vastu võlgnevuse 38.527,00 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise summas 2.216,08 krooni ning viivise kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
38.527.- krooni
Menetlusosalised
Hageja: VPOÜ (r.k. XXX asukoht XXX) Hageja esindaja advokaat Nele Tammemäe (Advokaadibüroo Küllike Namm, Tornimäe 7, Tallinn, epost [email protected] ) Kostja: WOÜ (r.k. XXX, asukoht XXX)
Menetluse liik
Kostja esindaja advokaat Tarmo Pilv (AB Aivar Pilv Tartu osakond, Turu 2, Tartu 51014, e-post [email protected] ) Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista WOÜ-lt VPOÜ kasuks põhivõlga 38.527.- (kolmkümmend kaheksa tuhat viissada kakskümmend seitse) krooni ja viivitusintressi seisuga 27.04.2009.a. 2030,84 (kaks tuhat kolmkümmend krooni ja 84 senti) krooni.
3.Välja mõista WOÜ-lt VPOÜ kasuks seadusjärgset viivitusintressi (käesoleval ajal 0,000219178 % päevas) põhinõudelt 38.527.- krooni iga põhinõude tasumisega viivitatud päeva eest alates 28.04.2009.a. kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulude väljamõistmine Jätta OÜ VP menetluskulud WOÜ kanda. Jätta WOÜ menetluskulud kostja enda kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Varasem menetluse käik.
1.30.01.2009.a. esitas OÜ VP Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja maksekäsu kiirmenetluse avalduse milles palus välja mõista WOÜ-lt põhivõlga 38.527.- krooni ja viiviseid 1342,59 krooni.
2.Tulenevalt asjaolust, et WOÜ esitas maksettepanekule vastuväite lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis vaidluse edasiseks lahendamiseks hagimenetlusse Viru Maakohtule.
3.Viru Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest 04.03.2009.a. määrusega ja saatis hagi läbivaatamiseks kohtualluvuse korras Harju Maakohtule. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel suuline töövõtuleping, mille kohaselt kohustus hageja teostama ehituse abitöid Rakveres, asuval objektil.
5.Teostatud tööd võeti kostja poolt vastu ning selle kohta vormistati 08.09.2008.a. akt ehitusaegse ja järgse koristustöö vastuvõtmise kohta.
6.Hageja väljastas kostjale 08.09.2008.a. arve nr 6740 teostatud tööde eest. Kostja arvet tasunud ei ole.
7.Hageja palub tuginedes VÕS §-dele § 635 lg 1, § 76 lg 1 ja lg 4, § 8 lg 2, § 100 ja § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ning § 113 lg 1 ja § 94 ning TsMS § 367 välja mõista kostjalt pooltevahelisest töövõtulepingust tulenev võlg 38.527.- krooni, hagi esitamise ajaks 27.04.2009.a. sissenõutavaks muutunud viivis summas 2216,08 krooni ja viivis kuni nõude täitmiseni kostja poolt.
5.Oma nõudeid kostja vastu soovis hageja tõendada dokumentaalsete tõendite – ehitusaegse ja järgse koristustööde vastuvõtmise aktiga nr 2 8. septembrist 2008.a. ja hageja poolt kostjale esitatud arvega nr 6740 8. septembrist 2008.a. Kostja vastuväited ja põhjendused.
Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Kostja on seisukohal, et hageja ei ole oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Kostja väidetel ei ole tõendatud see, et poolte vahel oleks sõlmitud olnud suuline töövõtuleping, kostjale on arusaamatu kes on allkirjastanud hageja poolt esitatud tööde vastuvõtmise akti ning kostja leiab, et arvel nr 6740 on vaid üks allkiri ning see erineb aktil olevatest allkirjadest.
7.Lisaks eeltoodule ei ole hageja tõendanud, et tema nõue kostja vastu oleks muutunud sissenõutavaks ning ka seda, et kostja on arve hagejalt kätte saanud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu nõuda hagejal kostjalt viivist.
8.Kostja tõendeid vastuväidete tõendamiseks ei esitanud. Hageja seisukoht kostja vastuse osas.
9.Vastuseks kostja vastusele märkis hageja, et poolte vahel allkirjastatud tööde vastuvõtmise akt on kostja poolt allkirjastatud PN poolt, kellele vastav volitus oli antud kostja juhatuse liikme poolt 25.07.2008.a. notariaalselt. PN on esitanud hagejale ka 09.06.2009.a. Rakvere notari Irma R poolt tõestatud kinnituse, milles PN on kinnitanud, et pooltevahelised üleandmisevastuvõtmise aktid 1. septembrist 2008.a. summades 61.208,96 krooni ja 48.977,90 krooni on tõesed ning need on tema kui kostja volitatud esindaja poolt allkirjastatud. Eeltooduga on tõendatud töövõtulepingu olemasolu poolte vahel, lepingu hagejapoolne nõuetekohane täitmine ning tööde vastuvõtmine kostja poolt selleks volitatud isiku poolt.
10.Kostja väide, et ta ei ole arvet kätte saanud on hageja seisukoha kohaselt paljasõnaline. Arve on antud hageja poolt PN, kes edastas selle kostja raamatupidamisele. Lisaks eeltoodule sätestab VÕS § 637 lg 3, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Seega isegi juhul kui möönda, et kostja ei ole talle esitatud arvet kätte saanud, mis tegelikult ei ole tõsi, on töölepingu täitmisest tulenev tasunõue muutunud sissenõutavaks ning tuginedes VÕS § 113 lg 1 sätestatule on hagejal õigus nõuda viivist tasumisega viivitatud aja eest.
11.Hageja esitas täiendavalt dokumentaalsete tõenditena Haapsalu notari Eha N poolt 25.07.2008.a. koostatud ja tõestatud volikirja PN lepingute sõlmimiseks OÜ W nimel tarnijate ja tellijatega ning tööettevõtu lepingute sõlmimiseks, 16.02.2009.a. väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teate millega kuulutati kehtetuks PN 25.07.2008.a. välja antud volikiri ning 09.06.2009.a. Rakvere notari Inna R poolt tõestatud PN kinnituse selle kohta, et poolte vahelised üleandmise-vastuvõtmise aktid 1. septembrist 2008.a. summades 61.208,96 krooni ja 48.977,90 krooni on tõesed. Kohtuotsuse põhjendused.
12.Vaidluse lahendamisel poolte vahel kuuluvad kohaldamisele VÕS § 76 lg 1 ja lg 3 sätted, mis sätestavad, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, et kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil, ning sama seaduse 36. peatüki sätted, mis reguleerivad töövõtulepingu erisusi võrreldes võlaõigusseaduses sätestatud üldnormidega lepingust tulenevate kohustuste rikkumiste puhuks. Kuivõrd VÕS § 635 lg 1 kohaselt on töövõtuleping leping mille kohaselt kohustub üks isik ehk töövõtja valmistama asja, muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ja teine isik ehk tellija maksma selle eest tasu, tuleb kohtul kontrollida kas lepingupooled täitsid oma lepingust tulenevad kohustused vastavalt kokkulepitule ning kas tasunõue on VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutunud sissenõutavaks.
13.Kohus asub seisukohale, et hageja poolt hagiavalduses esiletoodud hagi aluseks olev asjaolu, mille kohaselt sõlmiti poolte vahel suuline töövõtuleping ehituse abitööde tegemiseks Rakveres, asuval objektil, on tõendatud WOÜ ja VPOÜ vahel 08.09.2008.a. allkirjastatud ehitusaegse ja järgse koristustöö vastuvõtmise aktiga nr 2 ning Haapsalu notari Eha N poolt 25.07.2008.a. koostatud ja tõestatud volikirjaga PN lepingute sõlmimiseks OÜ W nimel tarnijate ja tellijatega ning tööettevõtu lepingute sõlmimiseks. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti poolte vahel ei oleks koostatud kui poolte vahel ei oleks olnud sõlmitud lepingut tööde teostamiseks.
14.Asjaolu, et poolte vahel suulises töölepingus kokkulepitud töö hageja poolt teostatud sai, on tõendatud samuti WOÜ ja VPOÜ vahel 08.09.2008.a. allkirjastatud ehitusaegse ja järgse koristustöö vastuvõtmise aktiga nr 2 ning 09.06.2009.a. Rakvere notari Inna R poolt tõestatud PN kinnitusega selle kohta, et pooltevahelised üleandmise-vastuvõtmise aktid 1. septembrist 2008.a. summades 61.208,96 krooni ja 48.977,90 krooni on tõesed. Asjaolu, et PN volitus OÜ W nimel töövõtulepinguid sõlmida pooltevahelise lepingu sõlmimise ja tööde vastuvõtmise ajal ka kehtis, on tõendatud hageja poolt esitatud väljaande Ametlikud Teadaanded teatisega, millise kohaselt kuulutati tema volikiri kehtetuks alates 16.02.2009.a. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et poolte vahel sõlmiti suuline töövõtuleping ja kuna töö on kostja poolt vastu võetud selleks volitatud isiku PNpoolt, milleks antud volitus tööde vastuvõtmise ajal kehtis, on hageja tasunõue kostja vastu tehtud tööde eest muutunud tööde üleandmisega VÕS § 637 lg 3 kohaselt ka sissenõutavaks, sest töö vastuvõtmine töö tellija poolt tõendab töö valmimist töö teostaja poolt. Kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei ole hagejale teostatud tööde eest nõutavat 38.527.- krooni maksnud, on hageja nõue põhivõla väljamõistmiseks põhjendtaud.
15.Kohus on seisukohal, et hagejalt kuulub kostja kasuks väljamõistmisele ka hagis nõutud viivis. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni. Viivise suuruse sätestab VÕS § 94 lg
1.Kohus on seisukohal, et kostja kohustus maksta hagejale temalt tellitud tööde eest muutus sissenõutavaks alates töö teostamisest ehk alates 08.09.2008.a. Kuna kostja ei olnud hagi esitamise ajaks ega ole ka käesolevaks ajaks tasunud hagejale teostatud tööde eest, on olnud ta tehtud tööde eest tasumisega viivituses, mille eest on hageja õigustatud nõudma viivitusintressi. Kuigi kostja väidab, et ta ei ole hagejalt arvet teostatud tööde eest saanud ja arvel puudub märge selle kättesaamise kohta kostja poolt, peab kohus põhjendatuks arvestada viivist alates 19.09.2008.a., sest arvel on märgitud selle tasumise tähtajaks 18.09.2008.a. Hagi esitamise ajaks oli kostja olnud viivituses tehtud tööde eest tasumisega 19.09.2008 – 27.04.2009.a., s.o. 221 päeva. Arvestades nimetatut, põhivõla suurust 38.527.- krooni ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatut, mille kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas, kusjuures § 94 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav intressimäär oli enne 1. jaanuari 2009.a. 2,5 %, ja oli kuni 1. juulini 2009.a. 1 %, moodustab kostja viivisevõlgnevus hageja ees perioodi 19.09.2008.a. – 31.12.2008.a. eest 1042,86 krooni (9,5 : 365 : 100 x 38.527 x 104) ja perioodi 01.01.2009.a. – 27.04.2009.a. eest 987,97 krooni (8,0 : 365 : 100 x 38.527 x 117) Seega moodustas kostja viivis hageja ees kokku hagi esitamise aja seisuga 2030,84 krooni.
16.Tulenevalt TsMS § 367, mille kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, tuleb kostjalt viivis alates 28.04.2009.a. välja mõista protsendina põhinõudest, mille suuruseks on käesoleval ajal 0,000219178 % päevas kuni nõude kohase täitmiseni kostja poolt.
Menetluskulude jaotamine.
17.Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu, jäävad hageja menetluskuludeks olevad riigilõiv ja hageja esindajakulu TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulud jäävad sama seadusesätte alusel kostja enda kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
18.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ning TsMS §-st 133 lg 1, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Tulenevalt asjaolust, et hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 38.527.- krooni, ongi see käesolevas tsiviilasjas tsiviilasja hinnaks.
Piret Randmaa Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.