Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

2-09-22597 18.05.2009. a kaebuse kohtutäituri 04.05.2009.a otsuse peale. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri otsuse, lõpetada täitemenetlus ning tagastada avaldajale menetluskulud. Kaebuse kohaselt on kohtutäitur märkinud, et avaldaja on mitu korda proovinud sissenõudjaga kokku leppida lapsega suhtlemise aega, mis ei ole õige, sest avaldaja pole seda kunagi soovinud, kuna täidab kohtuotsust, millega Viru-Maakohus määras täpse suhtlemisaja. Väär on kohtutäituri väide, et avaldaja telefon ei vasta ning telefoni teel ei ole võimalik sissenõudjaga ühendust võtta ja suhtlemise aega kokku leppida. Viru Maakohtu otsuses tsiviilasjas 2-08-4319 ei ole määratud, et avaldaja peab suhtlema sissenõudjaga telefoni teel, kindlaks on määratud täpne suhtlemisaeg. Sissenõudja pole proovinud õigel ajal last võtta kuni kohtutäituri poole pöördumiseni. Vale on kohtutäituri väide, et 24.01.2009.a hommikul tuli sissenõudja, et suhelda lapsega ja avaldaja andis lapsega suhtlemiseks pool tundi aega ning keelas last Sillamäelt välja viia. Viru Maakohtu otsuses tsiviilasjas 2-08-4319 on näha, et lapsel oli 23.01.2009.a sünnipäev. 24.01.2009.a oli lapsel palju külastajaid sünnipäeva tähistamiseks ning sissenõudja ei tulnud mitte hommikul, vaid kell 16.30. Kohtuotsuse kohaselt on sissenõudjal õigus lapsega suhelda kuni kella 17.00 ning avaldaja seda sissenõudjale ei keelanud. Kohtutäitur on märkinud, et 01.05.2009.a on sissenõudja tulemusteta proovinud telefoni teel avaldajaga ühendust võtta ja kui sissenõudja tuli võlgniku juurde isiklikult, ei olnud kodus kedagi. Avaldaja sellega ei nõustu, kuna 01.05.2009.a oli reede ja sissenõudja tuli mitte avaldaja juurde, vaid tema vanemate juurde. Kohtutäitur pole arvestanud seda et avaldaja ei pea suhtlema sissenõudjaga telefoni teel. 28.01.- 02.02.2009.a viibis laps haiglas, millest avaldaja teavitas sissenõudjat, kes kohtus mitmekordselt lapsega, millest aga kohtutäiturit ei teavitanud. Sissenõudja on lapse juurde tulnud õigel ajal ainult ühel korral 16.05.2009.a. Kuni selle ajani pole sissenõudja kunagi tulnud lapse juurde õigel ajal. Avaldaja leiab, et kohtutäitur alustas täitemenetlust põhjendamata ning sissenõudja pahatahtlikku sooviga välja mõista võlgnikult raha, mida võlgnik saab elatisest. Avaldaja arvates ei ole sissenõudja tõendanud, et avaldaja ei täida kohtuotsust vabatahtlikult. Avaldaja leiab, et kohtutäitur peab alustama täitemenetlust ainult objektiivsete asjaolude alusel, mitte aga pahatahtliku soovi alusel ning sissenõudja kasutas seadust ainult oma kasuahnuse eesmärgil. Kohtutäituri vastus Kohtutäitur oma vastuses kaebust ei tunnista. Kohtutäituri vastuse kohaselt ei ilmunud võlgnik kaebuse läbivaatamisele. Kaebuses tugineb avaldaja sellele, et sissenõudja sõnad ei vasta tõele, kuid samas kaebuse läbivaatamisele võlgnik ei ilmunud. Kaebuse läbivaatamise hetkeks ei ole võlgnik tõendanud, et täidab täitedokumenti korrektselt. Kohtutäitur teeb otsuse lähtudes olemasolevatest andmetest. Kohtule esitatud kaebuses tugineb võlgnik faktidele, mis ei olnud kohtutäiturile teada kaebuse läbivaatamise hetkel. Võlgniku poolt esitatud uued andmed tuleb jätta läbi vaatamata. TMS kohaselt on kohtutäituril kohustus alustada täitemenetlust täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel. Sissenõudja poolt on need kohtutäiturile esitatud. Võlgnik ei ole tõendanud, et ta täitedokumenti täidab, milline kohustus lasub võlgnikul. Võlgniku tuginemine TMS § 21 ei ole põhjendatud ja võlgnikule on eelnevalt selgitatud, et lapsega suhtlemist kehtestava kohtumääruse täitmine ei sõltu sissenõudja

2-09-22597 kohustuste täitmisest elatise tasumisel. Kohtutäitur loeb oma otsust seaduslikuks ja palub jätta võlgniku kaebuse rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebus kohtutäituri otsuse peale on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 kohaselt hagita asi, mille kohus vaatab TsMS § 477 lg 1 järgi läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 403 lg 1 järgi võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja kirjalikus menetluses ja TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, v.a juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus leiab, et pooltele oli tagatud võimalus esitada enne asja lahendamist kõik oma väited, vastuväited ja tõendid ning seega lahendab kohus asja kirjalikus menetluses TsMS § 477 lg 2 kohaselt. Kohtu arvates ei anna ükski kaebuses esitatud väidetest alust kohtutäituri otsuse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Vastavalt TsMS § 232 lg 1 kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tulenevalt täitemenetluse seadistikust (TMS) § 23 lg 2 alustatakse täitemenetlust sissenõudja avalduse ning sellele lisatud täitedokumendi alusel. Täitemenetluses täidetavateks lahenditeks on TMS § 1 lg 1 p 1 järgi ka kohtuotsused ja -määrused tsiviilasjades. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõttest lähtudes peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaal-õiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohus leiab, et sissenõudja poolt on kohtutäiturile esitatud nõuetele vastav täitedokument ning kohtutäituril puudus alus keelduda täitemenetluse algatamisest. Avaldaja pole kaebuses välja toonud ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et kohtutäituri poolt on rikutud täitemenetluse algatamise, või läbiviimise korda, mis oleks kaebuse rahuldamise eelduseks.

2-09-22597

Avaldaja on esitanud kohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse peale (TMS § 217), millise kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Seega puudutab kaebus eelkõige kohtutäituri tegevust täitetoimingute (täitemenetluse algatamine, võlgniku ruumidesse sisenemine, vara hindamine ja arestimine, müümine jms) tegemisel. Juhul, kui avaldaja leidis, et täitemenetlus on sissenõudja poolt algatatud alusetult ja sissenõudjal puudus alus avalduse esitamiseks kohtutäiturile, on õige õiguskaitsevahend sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221) esitamine sissenõudja vastu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Samuti ei kuulu kohtu pädevusse täitemenetluse lõpetamise otsustamine, milline on kohtutäituri kohustus TMS § 48 alusel. Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et kohtutäitur alustas täitemenetlust põhjendamatult ning sissenõudja pahatahtlikku sooviga välja mõista võlgnikult raha, kuna avaldaja saab elatist. Avaldaja viide TMS § 21 ei ole asjakohane, kuna elatise tasumise ja lapsega suhtlemise vahel puudub igasugune seos. Avaldaja poolt sissenõudjale kohtumääruse alusel lapsega suhtlemise võimaldamine ei sõltu samaaegsest elatise tasumisest sama kohtumääruse alusel sissenõudja poolt. Lapse õigust suhelda lahus elava vanemaga ei saa seada sõltuvusse lahus oleva vanema elatise maksmise kohustuse täitmisest. Kohus peab vajalikuks märkida, et vanemad peavad alati ja igal pool seadma esikohale lapse huvid, millest tulenevalt tuleb erimeelsused vanemate vahel püüda igakülgselt lahendada kokkuleppel nii, et vanemate vaheliste konfliktide mõju lapsele oleks võimalikult minimiseeritud. Vanem peab vanema õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus ka ilma selleta, et kohus määraks kindlaks detailse suhtlemiskorra. PKS § 50 lg 4 kohaselt ei või vanem teostada oma õigusi vastuolus lapse huvidega, st vanemate õiguste võrdsuse põhimõtet piirab lapse huvi põhimõte. Avaldaja väite suhtes, et kohtumääruses tsiviilasjas 2-08-4319 ei ole määratud, et avaldaja peab suhtlema sissenõudjaga telefoni teel, märgib kohus järgmist. Kohtumäärusega kindlaks määratud suhtlemiskord ei tähenda seda, et isik ei pea tegema mõistlikke samme selleks, et esitada teisele poolele teavet, mis on vajalik kohtumäärusega kindlaks määratud lapsega suhtlemiskorra korraldamiseks. Selline korraldamine peab toimuma vastavalt lapse huvidele (PKS § 58). Näiteks oleks mõistlik helistada ja teatada teisele poole ette oma telefoni numbri muutusest, sellest et poolel ei ole võimalik lapsega kokku saada, või et pool tuleb lapsele järgi teisel kella ajal, või et laps on haige ja ei saa kohtuma tulla jms. Lähtuda ei tule sellest mida pole kohtumäärusega kindlaks määratud vaid sellest, mis on kindlaks määratud, arvestades eelkõige lapse huvide ja võimalustega. Lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise täpsusaste sõltub pooltest endist. Avaldaja on ka ise märkinud et lapse haiglas viibimisel teavitas ta sellest sissenõudjat, kes lapsega ka kohtus. Samade asjaoludega seostub ka sissenõudja väide et ta on proovinud telefoni teel avaldajaga ühendust võtta ja viimase mittenõustumine sellise väitega.

2-09-22597 Avaldaja väide, et sissenõudja pole proovinud õigel ajal last võtta kuni kohtutäituri poole pöördumiseni ja on seda teinud ainult üks kord ei oma antud asjas tähtsust, kuna küsimus on selles kas avaldaja täitis kohtumäärust, või ei, mitte selles kas sissenõudja seda tegi, või ei teinud. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et sissenõudja ei tulnud 24.01.2009.a lapsele järgi mitte hommikul, vaid õhtul kell 16.30. Sellised väited pole kohtutäituri otsuse tühistamise aluseks. Avaldaja tugineb eelkõige sellele, et sissenõudja pole täitnud kohtumäärust, mitte sellele, et avaldaja on kohtumäärust täitnud. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et avaldaja pole tõendanud, et täidab täitedokumenti korrektselt. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata. Hagita menetluses tehtud määrus, mille peale saab kaebuse esitada, jõustub TsMS § 478 lg 3 ja § 466 lg 3 järgi siis, kui seaduse järgi ei saa selle peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 172 lg 7 viimasele lausele kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlus on algatatud K A avalduse alusel, tema avaldus jääb rahuldamata ja seetõttu jäävad menetluskulud avaldaja K A kanda.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.