Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 5, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 3, TsMS § 661 lg 2)

Asjaolud ja avaldus 26.03.2009.a. esitas võlgnik kohtule avalduse AÕOÜ pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt tingis võlgniku pankroti seisundi praegusele juhatuse liikmele SE’ile teadaolevalt endise juhatuse liikme AP’i vastutustundetud tegevus ja jämedad juhtimisvead. Ettevõtte maksejõuetus põhjustati eelmise juhatuse poolt erinevate ebasoodsate lepingute sõlmimise ja rahaliste kohustuste võtmise ning reaalse sissetuleku puudumisega, mis kujundas olukorra, kus ettevõttel puudub võimalus täita oma lepingulisi kohustusi võlausaldajate ees. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Harju Maakohtu 08.10.2009.a. määrusega algatati AÕOÜ pankrotimenetlus ja nimetati kirjaliku nõusoleku alusel ajutiseks pankrotihalduriks M Merimaa. Ajutise halduri aruanne AÕOÜ on kantud äriregistrisse 12.07.2005.a. (esmakanne). Osaühingu osakapitali suurus on 41 000,00 krooni Võlgniku peamiseks tegevusalaks on olnud tegevus erinevatel tegevusaladel, nagu õigusabi, kinnisvaratehingud, autode müük. Võlgniku varad järelpärimiste teel saadud andmetel: Võlgnikul on avatud arveldus- ja väärtpaberikontod alljärgnevates krediidiasutustes: 1) SEB Pank arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXX saldo 0,00 krooni ja väärtpaberikonto VP11394 saldo 0,00 krooni; 2) Swedbank arvelduskonto XXXXXXXXXXXXXXX saldo 90,25 krooni. Võlgnikul puudub igasugune muu käibe- ja põhivara.. Võlgniku võlad järelpärimiste teel saadud andmetel: 1) Swedbank’i nõuded võlgniku vastu seisuga 15.09.2009.a. moodustavad kokku 247 597.03 krooni; 2) Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud andmetel on võlgniku maksuvõlad seisuga 17.09.2009.a. kokku 847 425.41 krooni, millelt on arvestatud arvestuslik intress summas 131 726.58 krooni. Seega järelpärimiste teel saadud andmetel on võlgniku vastu nõudeid summas 1 224 749.02 krooni. Kohustused järelepärimiste teel saadud andmetel moodustavad kokku 13 514 072,42 krooni; 1) SEB Panga nõue 1525,00 krooni (teenustasude nõue); 2) BIGBANK’i nõue 5 525 119,67 krooni (krediidi tagastus 3 389 643,97 krooni ja viivis 2 135 475,70 krooni); 3) Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud andmetel on võlgniku maksuvõlad sisuga 17.09.2009.a. kokku 7 987 427,81 krooni, s.h arvestuslik intress 1 656 289,02 krooni. Võlgniku avalduses näidatud võlad (dokumenteerimata) moodustavad kokku 350 329 krooni. AS Eesti Krediidipank teatas AÕOÜ võlgnevusest summas 6 177 784,95 krooni, kuid dokumenteeritult nõuet ei esitatud, sest on alustatud täitemenetlust AAOÜ kinnistute suhtes, milledele tal on seatud hüpoteek. Nimetatud põhjustel ja raamatupidamisliku dokumentatsiooni 2(5)

puudumisel pole seda võlgnevust arvestatud ka võlana käesolevas aruandes. Pankrotihalduri poolt tuvastatud võlad moodustavad kokku 13 738 957,03 krooni. Võlgniku majandustegevuse iseloomustus ja raamatupidamise sesund: Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik viimase käibedeklaratsiooni ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni esitanud 2008.a. juulikuu eest. Nimetatud perioodi tuleb lugeda ka võlgniku majandustegevuse faktilise lõppemise ajaks kuigi SEB Panga pangatehingute väljavõtte kohaselt toimusid arveldused veel perioodini 04.02.2008.a. (sissetulek ja väljaminek 1 449 452,57 krooni, saldo 0). Võlgnikul puudub töötajaskond ja teadaolevad töötasunõuded. Juhatuse liikmetele tasu maksmist pole pangadokumentide alusel tuvastatud. Hinnang juhtorganite tegevuse kohta: sellise hinnangu andmisel tuleb lähtuda selle juhatuse liikme tegevusest, kelle tegevus on põhjustanud võlgnikule negatiivsed majanduslikud tagajärjed, s.t antud juhul AP’i tehingute õiguspärasuse hindamisest. 13.02.2008.a. sõlmisid AÕOÜ, juhatuse liikme AP’i isikus, ja EQ E OÜ, allkirjastaja Egon Linde, tasuta võõrandamise lepingud ja asjaõiguslepingud, mille alusel võõrandas AÕOÜ kõik oma kinnistud, asukohaga XXX, kokku 11 kinnistut (XXX (reg.XXX), L2 (reg.XXX), L3 (reg.XXX) ja L4 (reg.XXX), P P (reg.XXX), P (reg.XXX), P (reg.XXX), P (reg.XXX), 4 (reg.XXX), 5 (reg.XXX) ja 12 (reg.XXX). Nimetatud kinnistud moodustasid seisuga 13.02.2008.a. kogu AÕOÜ omandis oleva bilansilise põhivara. Tehingu tagajärjel jäi AÕOÜ varatuks. Kinnistute müüki tuleb seega hinnata kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjust ja AP’i teegvus on kvalifitseeritav kui Karistusseadustiku (KarS) §-s 384 ettenähtud süüteo tunnustega tegu. AP oli seejuures ka E E OÜ juhatuse liikmeks kuni 16.04.2008.a. ja AÕOÜ osanikuks kuni 13.02.2008.a. Seega oli 13.02.2008.a. sõlmitud tehing tehinguks lähikondsete vahel Pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 2 p 4 mõistes, tehingus osalejatele oli teada AÕOÜ majanduslik seisund enne ja pärast nimetatud tehingu tegemist. Eesti Vabariik on 18.06.2009.a. läbi Maksu- ja Tolliameti esitanud hagiavalduse AÕOÜ ja EQ E OÜ vahelise tehingu kehtetuks tunnistamiseks, kuid olulised on siin järgnevad asjaolud. Nimelt on selgunud, et EQ E OÜ müüs kõnesolevad kinnistud 25.04.2008.a. sõlmitud Kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel AAOÜ-le, kelle suhtes tehingu kehtetuks tunnistamise aluseks olevad õiguslikud eeldused ei kehti. Seega puudub tasuta võõrandatud kinnistute tagasivõitmiseks selleks ettenähtud koosseisuline (subjektiivne) õiguslik võimalus. SE’i tegevus juhatuse liikmena võlgniku majandustegevuse ja finantsseisundi väljaselgitamisel ei vasta küll hoolsuskohustuse tavanormidele, kuid pole põhjustanud kavaralist kahju ega suurendanud võlgniku kohustusi. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku faktiline majandustegevus lõppes juulis 2008.a. Välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik läbi viia pankrotimenetlus ning rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutine haldur on oma päringutes teinud võlausaldajatele ettepaneku seoses võlgnikul vahendite puudumisega finantseerida (katta kulutused) pankroti menetluskulud. Positiivseid vastuseid pole tulnud, otsese keeldumisega vastas BIGBANK. Lähtuvalt eeltoodust leiab ajutine haldur, et AÕOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Kohtuistung Kohtuistungil 10.11.2009.a. jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri aruandega ja kinnitas, et ajutise halduri töötasu ja pankrotimenetluse kulude katteks vahendid puuduvad.

3(5)

Ajutine haldur kandis ette oma aruande sisu, asudes seisukohale, et AÕOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega, kuna võlgnikul puuduvad varad ja nõuded, mis peaksid nende realiseerimisel tagama vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (13 514 072,42 krooni) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Negatiivsed majanduslikud tagajärjed põhjustas võlgnikule endine juhatuse liige AP, kelle tegevus on ajutise halduri hinnangul kvalifitseeritav kui KarS §-s 384 ettenähtud süüteo tunnustega tegu. SE’i tegevus juhatuse liikmena võlgniku majandustegevuse ja finantsseisundi väljaselgitamisel ei vasta küll hoolsuskohustuse tavanormidele, kuid pole põhjustanud kavaralist kahju ega suurendanud võlgniku kohustusi. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg-le 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse 18.12.2003.a. nr. 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ sätete kohaselt on tasu arvestuse aluseks ajaline ühik ja määruse § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitised välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6000 krooni (sealhulgas seadusega ettenähtud maksud). Esialgselt palus ajutine haldur määrata enda töötasuks 20 400,00 krooni (17 töötunni eest), millele lisanduvad riiklikud maksud, vastavalt ajutise halduri aruandele lisatud tööaruande arvestusele. Kuna AÕOÜ varast ei jätku ajutise halduri tasu täielikuks väljamaksmiseks, palus haldur töötasu välja mõista riigi vahenditest summas 6000,00 krooni. AÕOÜ pankrotimenetlus on algatatud võlgniku avalduse alusel. Kohus lõpetab AÕOÜ pankrotimenetluse raugemisega, pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri töötasu maksmiseks ning võlausaldajad pole avaldanud soovi AÕOÜ 4(5)

pankrotimenetlust rahastada. Seega ajutise halduri M Merimaa töötasuks tuleb määrata 6000,00 krooni riigi vahenditest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule SE’ile.

Mare Kõlvart Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.