Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Janar Jäätma 18. aprill 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-332
Haldusasi
XX (pankrotis) kaebus Maksu- ja Tolliameti 29. jaanuari 2018. a otsuse nr 13-7/00266-20 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja 4. jaanuari 2018. a taotlus uuesti läbi Tallinna Halduskohtu 22. mai 2018. a otsus
Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised
Kaebaja – XX (pankrotis), esindaja v.adv Toomas Pikamäe
Menetluse alus ringkonnakohtus
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Sirle OravHinno XX (pankrotis) apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
20. märts 2019
Jätta XX (pankrotis) apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22. mai 2018. a otsus haldusasjas nr 3-18-332 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 20. mail 2019 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).
3-18-332 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 27.01.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/6479-10 EQ Ehitab OÜ-d tasuma tööjõumakse kokku 3 705 064 krooni (236 796,75 eurot). Maksusumma määramise tingis 3 661 918 krooni (234 039,21 euro) ulatuses asjaolu, et EQ Ehitab OÜ arveldusarvelt kanti 31.01.2008 XX arveldusarvele 5 000 000 krooni (319 558,24 eurot). Maksuhaldur leidis, et tegemist oli XX-le makstud töötasuga ning väljamakse kohta vormistatud 01.04.2008 töövõtuleping, 16.04.2008 laenuleping ja nendega seotud 01.06.2008 kokkulepe omavahelistest nõuetest loobumise kohta olid näilikud. Ülejäänud osas (43 146 krooni ehk 2757,53 euro ulatuses) seondus tasumiseks määratud summa EQ Ehitab OÜ poolt veel kahele isikule makstud töötasudelt maksude deklareerimata ja tasumata jätmisega.
MTA kohustas 09.02.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/9167-5 EQ Ehitab OÜ-d tasuma käibemaksu 5 868 000 krooni (375 033,55 eurot). Maksusumma määramise aluseks olid Anti Õigusabi OÜ ja EQ Ehitab OÜ vahelised näilikud kinnistute ostu-müügi tehingud, mida kajastati eesmärgiga suurendada EQ Ehitab OÜ poolt mahaarvatavat sisendkäibemaksu. Seega puudus EQ Ehitab OÜ-l õigus arvata Anti Õigusabi OÜ 27.12.2007 arve alusel maha sisendkäibemaksu 5 868 000 krooni.
Harju Maakohus lõpetas 01.12.2009 määrusega nr 2-09-5924 Anti Õigusabi OÜ pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning Anti Õigusabi OÜ kustutati 05.03.2010 äriregistrist. Tartu Maakohus kuulutas 09.12.2010 määrusega nr 210-31396 Eesti Vabariigi (MTA kaudu) avalduse alusel välja EQ Ehitab OÜ pankroti. Tartu Ringkonnakohus jättis 23.03.2011 määrusega EQ Ehitab OÜ määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata ning Riigikohus jättis 08.06.2011 määrusega EQ Ehitab OÜ määruskaebuse menetlusse võtmata.
MTA kohustas 26.06.2013 vastutusotsusega nr 13-7/266-10 XX kui endist juhatuse liiget tasuma EQ Ehitab OÜ (pankrotis) 27.01.2010 ja 09.02.2010 maksuotsustest tuleneva maksuvõla kogusummas 611 830,29 eurot (solidaarselt EQ Ehitab OÜ-ga ja teise juhatuse liikme YY-ga, kellele MTA koostas 26.06.2013 vastutusotsuse nr 13-7/266-11). Tallinna Halduskohus tühistas 30.03.2015 otsusega nr 3-13-2009 vastutusotsuse 2757,53 euro osas. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14.09.2016 otsusega XX apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata ning Riigikohus jättis 15.12.2016 määrusega XX kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. MTA 26.06.2013 vastutusotsus 2(11)
3-18-332 nr 13-7/266-10 jäi kohtumenetluse tulemusel seega kehtima 609 072,76 euro ulatuses. Sama summa ulatuses on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2014 otsuse nr 3-13-2041 tulemusel jäänud YY suhtes kehtima MTA 26.06.2013 vastutusotsus nr 13-7/266-11.
Tallinna Ringkonnakohus tunnistas 29.06.2017 otsusega nr 2-10-30521 pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lg 1, § 110 lg 1, § 111 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel kehtetuks EQ Ehitab OÜ (pankrotis) ja XX vahelise 31.01.2008 käsunduslepingu, mille alusel kandis EQ Ehitab OÜ (pankrotis) 31.01.2008 XX-le üle 5 000 000 krooni (319 558,24 eurot). Kohtuotsuse alusel tuleb XX-l tagastada kehtetu tehingu alusel saadud 319 558,24 eurot EQ Ehitab OÜ (pankrotis) pankrotivarasse ning tasuda kuni 29.06.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 246 739,59 eurot ja alates 30.06.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni edasiulatuvalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 08.01.2018 määrusega, millega lõpetati kassatsioonkaebuse menetlus seoses XX kassatsoonkaebusest loobumisega.
Harju Maakohus kuulutas 21.12.2017 määrusega nr 2-17-5365 Eesti Vabariigi (MTA kaudu) avalduse alusel välja XX pankroti. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.02.2018 määrusega XX määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Riigikohus jättis 20.06.2018 määrusega XX määruskaebuse menetlusse võtmata.
XX (pankrotis) esitas maksuhaldurile 04.01.2018 taotluse tunnistada 26.06.2013 vastutusotsus maksukorralduse seaduse (MKS) § 103 lg 1 p 2 alusel kehtetuks. Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2017 otsus nr 2-10-30521 on tagasiulatuva mõjuga asjaolu MKS § 103 lg 1 p 2 tähenduses. Vastutusotsusega tasumiseks määratud 236 796,74 eurot arvestati EQ Ehitab OÜ (pankrotis) poolt XX-le (pankrotis) 31.01.2008 makstud 319 558,24 eurolt. Kuna XX (pankrotis) peab nimetatud summa tagastama EQ Ehitab OÜ (pankrotis) pankrotivarasse, siis ei ole ta selle näol tulu saanud. Tähtsust ei oma see, et summat ei ole veel pankrotivarasse tagastatud, sest kohtuotsusest tulenev kohustus kuulub kohustuslikus korras täitmisele. Pankrotivarasse tagastatav summa ei kuulunud maksustamisele tööjõumaksudega. Seega on MTA 26.06.2013 vastutusotsus 236 796,74 euro osas õigusvastane. Ringkonnakohtu 29.06.2017 otsus mõjutab ka 27.12.2007 ja 25.04.2008 toimunud tehinguid. XX-le (pankrotis) 31.01.2008 tehtud väljamakse 319 558,24 eurot on otseselt seotud 27.12.2007 tehinguga Anti Õigusabi OÜ (kustutatud) ja EQ Ehitab OÜ (pankrotis) vahel, millega seoses määrati MTA 09.02.2010 maksuotsusega EQ Ehitab OÜ-le (pankrotis) tasumiseks käibemaks 375 033,55 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2017 otsus tingib vajaduse hinnata uuesti XX (pankrotis) tahtlust 27.12.2007 tehingu tegemisel.
3(11)
3-18-332
XX (pankrotis) esitas Tallinna Halduskohtule 13.02.2018 kaebuse (täiendatud 16.04.2018) MTA 29.01.2018 otsuse nr 13-7/00266-20 tühistamiseks ja MTA kohustamiseks vaadata tema 04.01.2018 taotlus uuesti läbi. Kuna kaebaja peab temale 31.01.2008 välja makstud 319 558,24 eurot tagastama EQ Ehitab OÜ (pankrotis) pankrotivarasse, langeb ära EQ Ehitab OÜ (pankrotis) kohustus tasuda 31.01.2008 väljamakselt tööjõumakse, mis toob omakorda kaasa vastutusotsuse õigusvastasuse osas, milles kaebajat kohustati sellega seonduvalt tasuma EQ Ehitab OÜ (pankrotis) maksuvõlga summas 236 796,74 eurot (vt ka Riigikohtu 17.10.2016 otsus nr 3-3-1-6-16, p-d 16-17). Tähtsust ei oma asjaolu, et kaebaja ei ole veel 319 558,24 eurot EQ Ehitab OÜ-le (pankrotis) tagastanud, sest tegemist on jõustunud kohtulahendist tuleneva ja täitmisele kuuluva kohustusega. XX pankroti väljakuulutamise aluseks oli MTA 26.06.2013 vastutusotsusest tulenev rahaline nõue, mistõttu kaasnes vastutusotsuse täitmisega kaebajale oluline põhiõiguste riive. Kuna Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2017 otsus nr 2-10-30521 tehti pärast MTA 26.06.2013 vastutusotsust, on see tagasiulatuva mõjuga asjaoluks MKS § 103 lg 1 p 2 tähenduses. Väljamakse tagastamise kohustuse tõttu ei ole kaebaja vastavas osas tulu saanud (vt ka Riigikohtu 14.11.2017 otsus nr 3-16-335, p-d 14–17). MTA keeldus kaebaja 04.01.2018 taotluse rahuldamisest MKS § 83 lg 3 alusel, kuid MKS § 83 lg-s 3 sätestatust eristab kaebaja olukorda asjaolu, et 31.01.2008 väljamakse aluseks olnud tehing ei olnud tühine, vaid see on tunnistatud kehtetuks ja kaebajal on kohustus saadud 319 558,24 eurot tagastada. Pidades silmas, et 31.01.2008 väljamakse on otseselt seotud 27.12.2007 tehinguga Anti Õigusabi OÜ (kustutatud) ja EQ Ehitab OÜ (pankrotis) vahel, millega EQ Ehitab OÜ (pankrotis) omandas Anti Õigusabi OÜ-lt (kustutatud) Harju maakonnas Raasiku vallas Kulli külas asuvad kinnistud, ning Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2017 otsusest nr 2-10-30521 tulenevalt on 31.01.2008 väljamakse maksustamise alused muutunud, siis esineb ka vajadus kontrollida uuesti kaebaja tahtlust 27.12.2007 tehingu tegemisel.
MTA 09.02.2010 maksuotsusest tuleneva nõude osas on vastutusotsuse kehtetuks tunnistamise aluseks ka MKS § 102 lg 1 p 2. Kaebaja on kriminaalasjas nr 1-11-8378 tunnistatud süüdi karistusseadustiku (KarS) § 384 lg 1 (maksejõuetuse põhjustamine) järgi selles, et olles Anti Õigusabi OÜ (kustutatud) juhatuse liige, sõlmis ta 27.12.2007 kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingud, millega andis üle Anti Õigusabi OÜ-le (kustutatud) kuulunud 19 kinnistu omandi koguväärtusega 32 600 000 krooni EQ Ehitab OÜ-le (pankrotis) tingimustel, mis olid Anti Õigusabi OÜ-le (kustutatud) kahjulikud ja põhjustasid äriühingu maksejõuetuse. Järelikult on põhjendamatu vastutusotsuses tehtud järeldus, et 27.12.2007 tehing oli näilik ja ei omanud majanduslikku sisu, sest sellisel juhul poleks kaebajat saanud selle tehingu tegemise eest süüdi mõista. Kriminaalasjas nr 1-11-8378 tehtud kohtuotsus on avalik ja maksuhaldur pidi uurimispõhimõttest tulenevalt sellega arvestama.
Maksu- ja Tolliamet palus 22.03.2018 kirjalikus vastuses (täiendatud 24.04.2018) jätta kaebus rahuldamata. Vastutusotsuses sisalduva maksunõude tunnustamine pankrotimenetluses ei tähenda, et kohustus saaks ka tegelikult topelt täidetud. Tööjõumaksude osas saaks kaebajalt vastutusotsusega sisse nõutavaid EQ Ehitab OÜ (pankrotis) maksukohustusi mõjutada ainult see, kui kaebaja 319 558,24 eurot EQ Ehitab OÜ-le (pankrotis) reaalselt tagastaks. Seni ei ole toimunud ka MKS § 103 lg 1 p-s 2 toodud tagasiulatuva mõjuga sündmust ning maksuhaldur ei saa vastutusotsust kehtetuks tunnistada. Vaidlustatud otsuse tühistamist ei tingi ka EQ Ehitab
4(11)
3-18-332 OÜ (pankrotis) nõude müük kohtutäituri poolt, vaid teoreetiliselt saaks vastutusotsuse MKS § 103 lg 1 p 2 alusel kehtetuks tunnistamine tulla kõne alla alles siis, kui kaebaja tasub nõude selle omandanud kolmandale isikule. Lahendi nr 3-3-1-6-16 asjaolud olid oluliselt erinevad. Kuigi EQ Ehitab OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses esitas maksuhaldur ka 27.01.2010 ja 09.02.2010 maksuotsustest tulenevad nõuded, ei saa neid samastada vastutusotsusest tulenevate nõuetega XX (pankrotis) vastu. Kaebaja suhtes toimuv pankrotimenetlus ei pruugiks lõppeda ka vastutusotsuse osalise kehtetuks tunnistamise korral, sest see ei mõjutaks asjaolu, et kaebaja on maksejõuetu. Kriminaalasjas nr 1-11-8378 tehtud lahenditele oleks kaebaja pidanud tuginema juba varem (st haldusasjas nr 3-13-2009) ning see ei tingiks ka vastutusotsuse muutmist, sest maksu- ja kriminaalmenetluses võidaksegi tehingutele anda erinev hinnang.
5(11)
3-18-332 558,24 eurot EQ Ehitab OÜ (pankrotis) pankrotipessa, siis ei olegi ta justkui seda summat saanud ja seega puudub alus ka nõuda sellelt tööjõumakse. Tegelikult võiks maksuobjekti äralangemise tuua kaasa üksnes väljamakse reaalne tagastamine. Kuna tsiviilasjas nr 2-1030521 tehtud otsus ei tingi vastutusotsuse kehtetuks tunnistamist MTA 27.01.2010 maksuotsusest tuleneva 234 039,21 euro osas, siis veel vähem mõjutab see vastutuskohustust MTA 09.02.2010 maksuotsusest tuleneva 375 033,55 euro suuruse maksuvõla osas. MTA 26.06.2013 vastutusotsuses (p-d 4.1 ja 4.2) on hinnatud XX tahtlust nii 27.12.2007 kinnistute ostu-müügi tehingu tegemisel kui ka sisendkäibemaksu ebaõigel deklareerimisel. Vastutusotsus on läbinud kohtuliku kontrolli haldusasjas nr 3-13-2009 ning kaebaja ei ole esitanud ühtegi sisulist argumenti, miks peaks tema tahtluse 27.12.2007 tehingute osas ümber hindama. Kohtumenetluses on kaebaja asunud väitma, et 375 033,55 euro osas tuleb vastutusotsus tunnistada kehtetuks ka MKS § 102 lg 1 p 2 alusel, sest juba enne MTA 26.06.2013 vastutusotsuse tegemist oli olemas 04.06.2012 jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas nr 1118378, millega kaebaja mõisteti süüdi seonduvalt 27.12.2007 kinnistute müügitehinguga (s.o kriminaalasjas hinnatu kohaselt tehing toimus ega olnud näilik). Halduskohus nõustus selles osas ringkonnakohtu 19.03.2018 määruses (p 17) toodud seisukohaga, et see kaebaja väide ei puuduta vaidlusaluse MTA 29.01.2018 otsuse õiguspärasust. Kaebaja ei tuginenud 04.01.2018 taotluses MKS § 102 lg 1 p-le 2 ega kriminaalasjas nr 1-11-8378 tehtud otsusele ning neile tuginemise soov ei ole taotlusest ka kuidagi tuletatav. Seega ei saa maksuhaldurile ette heita, et vaidlustatud otsuses ei ole kriminaalasja käsitletud ja see ei muuda ka otsust õigusvastaseks.
6(11)
3-18-332 ja apellandi vaheline käsundusleping tunnistati Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2017 otsusega kehtetuks ja kohustati apellanti kehtetu tehingu alusel saadud 319 558,24 eurot tagastama EQ Ehitab OÜ (pankrotis) pankrotivarasse. Vaidlustatud MTA 29.01.2018 otsuse õiguspärasuse seisukohalt on oluline seegi, et EQ Ehitab OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses müüb pankrotihaldur EQ Ehitab OÜ (pankrotis) varalist nõuet apellandi vastu avalikul enampakkumisel ja apellant peab selliselt juhul 319 558,24 eurot tasuma nõude omandanud kolmandale isikule. Nii vastustaja kui ka kohtud on leidnud, et MKS § 103 lg 1 p 2 eeldab, et apellant tagastab välja mõistetud summa just EQ Ehitab OÜ (pankrotis) pankrotivarasse. Kui pankrotihaldur võõrandab EQ Ehitab OÜ (pankrotis) varalise nõude apellandi vastu, tekib selle tulemusel olukord, kus apellant ei saa väljamõistetud summat enam EQ Ehitab OÜ-le (pankrotis) tagastada. Seejuures ei ole nõude müük apellandi kontrolli all. Halduskohus oleks pidanud seega vastama küsimusele, kas apellandi poolt 319 558,24 euro tagastamine teisele isikule peale EQ Ehitab OÜ (pankrotis) toob MKS § 103 lg 1 p 2 alusel kaasa vastutusotsuse osalise kehtetuks tunnistamise või mitte. Apellandi hinnangul on tema olukord võrdväärne ka Riigikohtu 17.10.2016 otsuses nr 3-3-1-6-16 kirjeldatuga, sest nimetatud lahendist ei tulene, et samast faktilisest asjaolust tuleneva nõude topelt täitmine on keelatud ainult juhul, kui mõlema nõude esitajaks on riik. Riigikohus ei pidanud lubamatuks mitte asjaolu, et topelt täitmist nõuab riik, vaid asjaolu, et nõutakse samadest faktilistest asjaoludest tuleneva rahalise kohustuse topelt täitmist. Kuigi praegusel juhul ei nõuta sama maksusummat, on nõude aluseks siiski samad faktilised asjaolud. Halduskohus on selles osas jätnud apellandi väited sisulise tähelepanuta ning rikkunud seeläbi otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet (HKMS § 157 lg 1 ja § 165 lg 1 p 4). Kuigi apellant ei olnud haldusmenetluses viidanud MKS § 102 lg 1 p-le 2 ega kriminaalasjas nr 1-11-8378 tehtud otsusele, ei saanud halduskohus jätta neid tähelepanuta (vt Riigikohtu 17.04.2018 otsus nr 3-17-2226, p 15; 16.06.2015 otsus nr 3-1-1-48-15, p 13.1). MTA 09.02.2010 maksuotsusega määrati EQ Ehitab OÜ-le (pankrotis) tasumiseks 375 033,55 euro suurune käibemaks põhjusel, et 27.12.2007 leping oli näilik. Apellandilt nõutakse vastutusotsusega selle summa tasumist. Seevastu kriminaalasjas nr 1-11-8378 tunnistati apellant KarS § 384 lg 1 järgi süüdi selles, et ta sõlmis Anti Õigusabi OÜ (kustutatud) nimel 27.12.2007 lepingu, millega kahjustas oluliselt äriühingu maksevõimet ja põhjustas selle maksejõuetuse (st võõrandas äriühingule kuulunud reaalse vara tulevikus laekuva ebatõenäolise nõude vastu). Seega on vastutusotsuse ja kriminaalasja järeldused otseses vastuolus (maksuhalduri hinnangul ei omanud 27.12.2007 leping õiguslike tagajärgi, kuid kriminaalasjas leidsid kohtud, et 27.12.2007 lepingul olid reaalseid tagajärjed) ning kriminaalasjas tehtud kohtuotsused on MKS § 102 lg 1 p-s 2 nimetatud asjaoluks, mis toovad kaasa vastutusotsuse kehtetuks tunnistamise MTA 09.02.2010 maksuotsust puudutavas osas. Kohtuotsused olid avalikud ja igaühele (sh vastustajale) kättesaadavad, mistõttu ei saanud apellandi tegevus või tegevusetus mõjutada vastustaja teadlikkust neist lahenditest.
7(11)
3-18-332 maksuõiguslik regulatsioon kui lepingu tühisuse korral (sh puuduvad MKS-s üldse eraldi sätted kehtetute tehingute kohta), sest tühisel ja kehtetul tehingul on samad õiguslikud tagajärjed (vt P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2010, lk 263). Seejuures ei ole ka tulumaksu objektiks mitte õigussuhe (st apellandi kohustus tagastada kehtetu tehingu alusel saadud 319 558,24 eurot), vaid majanduslik sooritus (kehtetu tehingu alusel saadud 319 558,24 euro tagastamine). Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2017 otsuses nr 2-10-30521 (p 34) selgitatut arvestades on õiged ka halduskohtu viited alusetu rikastumise sätetele. Seonduvalt EQ Ehitab OÜ (pankrotis) varalise nõude võimaliku võõrandamisega kolmandale isikule on halduskohus selgitanud, et sel asjaolul ei ole tähtsust, kuni apellandi poolt ei ole tasumist toimunud. Alles siis, kui EQ Ehitab OÜ (pankrotis) nõue apellandi vastu müüakse tõepoolest maha ja apellant tasub selle nõude omandanud kolmandale isikule, saab teoreetiliselt olla tegemist MKS § 103 lg 1 p-s 2 toodud tagasiulatuva mõjuga sündmusega, mis võiks tingida vastutusotsuse kehtetuks tunnistamise. Kuni apellant ei ole nõuet reaalselt tasunud, puudub vastutusotsuse kehtetuks tunnistamiseks alus. Halduskohus ei ole jätnud tähelepanuta ka väiteid seoses Riigikohtu 17.10.2016 otsusega nr 3-3-1-6-16, vaid põhjendatult leidnud, et praegusel juhul ei ole tegemist samalaadse olukorraga. Õige on seegi halduskohtu seisukoht, et apellant pidanuks MKS § 102 lg 1 p-le 2 ja kriminaalasjas nr 1-11-8378 tehtud otsustele tuginema juba 04.01.2018 taotluses ning kuna ta seda ei teinud, siis ei saa kohtumenetluses välja toodud uued väited mõjutada MTA 29.01.2018 otsuse õiguspärasust (HKMS § 158 lg 2) ega tuua kaasa vastutusotsuse kehtetuks tunnistamist MTA 09.02.2010 maksuotsust puudutavas osas.
8(11)
3-18-332 vastutusotsuse kehtetuks tunnistamiseks 234 039,21 euro ulatuses ehk MTA 27.01.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/6479-10 (tl 6-14p) määratud tööjõumaksude osas. Nõustuda ei saa apellandi käsitlusega, et MKS § 103 lg 1 p 2 tähenduses tagasiulatuva mõjuga sündmuseks tuleb lugeda juba ainuüksi tehingu kehtetuks tunnistamine. Apellant on seejuures omistanud põhjendamatult määrava tähenduse MKS eelnõu (Riigikogu IX koosseisu 886 SE) seletuskirjas toodud näitele, et MKS § 103 lg 1 p-s 2 nimetatud sündmuseks võib olla ka lepingu kehtetuks tunnistamine. Olukorras, kus samas loetelus on tehingu kehtetuks tunnistamise kõrval viidatud ka tehingu tühisuse ilmnemisele ja tühiste tehingute maksustamisel arvesse võtmist reguleerivale eelnõu §-le 84 (s.o MKS §-le 83), ei ole alust asuda seisukohale, et seaduse ettevalmistajad oleksid soovinud käsitleda neid juhtumeid erinevalt. Kehtetuks tunnistatud tehing on kehtetu algusest peale (ex tunc) sarnaselt tühisele ja tühistatud tehingule (vt P. Varul. TsÜS § 84 kommentaarid, p 3.4 – P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2010, lk 263). Apellant ei ole esitanud mingeid sisulisi põhjendusi, mis annaksid alust kahelda õiguskirjanduses väljendatud seisukoha õigsuses. Puudub igasugune mõistlik põhjus eristada, et tehingu tühisust arvestatakse maksustamisel üksnes siis, kui pooled tagastavad tühise tehingu läbi saadu või taastavad muul viisil tehingu tegemisele eelnenud olukorra (MKS § 83 lg 3), kuid tehingu kehtetuks tunnistamist tuleb arvestada tagasitäitmisest sõltumatult. Pankrotimenetluses tagasivõitmise korras võlgniku ja kolmanda isiku vahelise tehingu kehtetuks tunnistamise aluseks ei ole küll tehingu sisulised puudused, vaid võlausaldajate huvide kahjustamine (nt Riigikohtu 13.02.2019 otsus nr 2-16-8552, p 19), mistõttu ei ole kehtetuks tunnistatud tehingu tagasitäitmise osas eriregulatsiooni olemasolust tulenevalt õige viidata vahetult alusetu rikastumise sätetele, kuid ka PankrS § 119 lg 1 näeb üheselt ette, et kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama tehingu alusel saadu pankrotivarasse. Seega on nii tühised, tühistatud kui ka kehtetuks tunnistatud tehingud seotud tagasitäitmise kohustusega ning neid tuleb maksustamisel võtta arvesse ühetaoliselt (st lähtudes MKS § 83 lg-st 3).
9(11)
3-18-332 tagasiulatuva mõjuga sündmusena MKS § 103 lg 1 p 2 tähenduses, sest see ei mõjutaks enam vastutusotsuse tegemise tinginud EQ Ehitab OÜ maksukohustuse olemasolu ja suurust. Küll aga võib sellises olukorras olla põhjendatud kolmandale isikule tasutud ulatuses maksuvõla kustutamine MKS 114 lg 3 alusel (vrd Riigikohtu 26.03.2019 otsus nr 3-16-2514, p-d 17-18; 17.10.2016 otsus nr 3-3-1-6-16, p 17).
10(11)
3-18-332 vara oli tehingu tulemusel vähenenud (st kinnistute omandiõigus on läinud üle EQ Ehitab OÜle (pankrotis) ja need võõrandati Aruküla Arendus OÜ (pankrotis) kaudu edasi kolmandatele isikutele). Kriminaalasjas nr 1-11-8378 ei ole apellanti mõistetud süüdi maksualases süüteos (KarS § 3891, § 3892), vaid Anti Õigusabi OÜ (pankrotis) maksejõuetuse põhjustamises (KarS § 384 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.