lk 1
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
01. detsember 2009
Kuressaare
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-09-7234
Hagi ese
J.K. hagi OÜ Levinson vastu töövaidluses
Menetlusosalised
Hageja J.K. () Hageja lepinguline esindaja Eero Lapp (EL Invest OÜ õigusbüroo Eero Lapp Tallinna mnt. 1 Kuressaare, postiaadress: PK 11 Kuresssaare 93801, e-post: [email protected] , Kostja OÜ Levinson (registrikood 10067778, Tulbiaia tee 16, Viimsi alevik Viimsi vald 74001) Kostja esindaja U.A. ()
Asja läbivaatamise kuupäev
11. november 2009
Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista OÜ-lt Levinson (registrikood 10067778) J.K. ( ) kasuks saamata töötasu 4189 (neli tuhat ükssada kaheksakümmend üheksa) krooni, puhkusekompensatsioon 1605 (üks tuhat kuussada viis) krooni ja hüvitisena lõpparve kinnipidamise eest 6220 (kuus tuhat kakssada kakskümmend) krooni. Menetluskulud Hageja menetluskulud jätta kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
lk 2
Töövaidluskomisjon tuvastas, et avaldaja J.K. töötas puitkilp elementide valmistajana tähtajalise töölepinguga 01.10 - 01.11. 2008. aastal. Töölepingu lõpetamisel ei maksnud tööandja välj a lõpparvet. Avaldaja v ä i t e l töötas ta kokku 157 tundi, töötasuga 24492.- krooni. Sellest on tööandja välja maksnud 16418.- krooni, saamata on 8074.- krooni. Tööandja ei maksnud ka puhkusehüvitist 2 päeva eest summas 2496.- krooni. 06.l0.08- 13.10.08 oli avaldaja haige, kuid tööandja keeldus haiguslehte hiljem vastu võtmast. Töötaja nõuab ka nimetatud perioodi eest h ü v i t i s e maksmist ning keskmist palka lõpparve kinnipidamise eest. Tööandja ei tunnista nõudeid ning põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga. Avaldaja töötas alates 01.10.08 -0 1 . 1 1 . 0 8 p u i t k i l p elementide valmistajana Soome Vabariigis, töötasuga 10 eurot t u n n i s ( neto). Enne tööleasumist kinnitas töötaja, et omab piisavalt töökogemusi antud alal kuid h i l j e m selgus, et see nii ei ole ning esimene töönädal kulus tema väljaõppele. Kokku töötas avaldaja 159 tundi, teenides v ä l j a töötasu 1590 eurot ( 24804.- krooni). Tööandja tasus tema sõidu Soome ja tagasi, samuti seal elamise kulud kokku summas 3251.krooni. Kokku on tööandja tasunud avaldajale töötamise, transpordi ja elamiskuludena 23940,1 krooni, mis vastab pooltevahelisele kokkuleppele. Tööandja ei tunnista haigusperioodi eest, vahemikus 06.10-13.10.08, kompensatsiooni nõuet, kuna töötaja pole haiguslehte esitanud. Puhkusetasu sisaldub avaldajale väljamakstud tasudes. Töövaidluskomisjon, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära avaldaja esindaja seletuse, on asunud seisukohale, et avaldus on osaliselt põhjendatud ning kuulub osaliselt rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel:
lk 3 töötaja ühe kuu keskmise palga ulatuses. Lõpparve tuleb vastavalt PaS § 32 lg 1-le maksta välja töötaja viimasel tööpäeval. Antud juhul on töötaja töötasu (osalist) ja puhkusekompensatsiooni kinnipeetud juba üle kahe kuu. Seega on hüvituseks lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmine palk summas 24 804.- krooni.
Vastavalt esitatud hagile töötas hageja kostja juures tähtajalise töölepingu nr. 01/10/08 alusel puitkilp elementide valmistajana alates 01.10.2008 kuni 01.11.2008 Töölepingu p. 4.1. kohaselt oli töötaja (hageja) töötasu 10 EUR tunnis neto. Töölepingu p. 4.2. kohaselt maksti hagejale palka ülekandega või sularahas. Hageja töötas tööl oldud ajajooksul 159 tundi, mida kinnitab ka OÜ Levinson 7.01.2008 vastus töövaidluskomisjonile. Seega oleks hageja netotasu pidanud olema 10x159= 1590 eurot, mis Eesti Panga ametliku kursi järgi (1 EUR 15.6466 Eesti krooni) on 24878 krooni.(neto). Hageja on tööandjalt saanud töötasu ülekandega pangakontole 9320.60 kr. ja sularahas 7097.40 kr., kokku 16418 krooni. Saamata jäänud töötasu on 24878 - 16418 = 8460 krooni. PuS § 25 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamisel maksma töötajale kompensatsiooni kasutamata puhkuse eest. Puhkusetasu suurus arvutatakse Vabariigi Valitsuse 23 .augusti 2001 määrusega nr. 278 kinnitatud "Puhkusetasu arvutamise korra" (edaspidi Kord) kohaselt. Korra § 2 lg 2 kohaselt kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, kuid vähemalt ühe terve kalendrikuu, võetakse päevatasu arvutamisel aluseks eelnenud kalendrikuudel teenitud palga kogusumma. Päevatasu arvutus on järgmine: 24878 : 31 = 802 krooni. PuS § 9 lg 1 kohaselt on põhipuhkuse kestus 28 päeva aastas. Seega on hagejal 1-kuulise töötamise perioodi eest saada puhkust 28:12 = 2,3 päeva. Seega on hagejal õigust saada kompensatsiooni kasutamata puhkuse eest 2,3 päevapalga eest. Puhkusekompensatsiooni arvutus: 2,3 x 802 = 1845 krooni
lk 4 Puhkusekompensatsioon on kostja poolt hagejale tänaseni välja maksmata. TLS § 119 lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamise eest maksma töötajale keskmist palka iga päeva eest, kuid mitte suuremas summas kui töötaja ühe kuu keskmise palga ulatuses. Lõpparve tuleb vastavalt PaS § 32 lg 1-le maksta välja töötaja viimasel tööpäeval. Kuna töötasu ja puhkusekompensatsioon on hagejale tänaseni välja maksmata, taotleb hageja hüvitust lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga 24878 krooni ulatuses. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt eelmärgitud asjaoludest ja võttes aluseks PuS § 25, TLS § 119 lg 2, PaS § 32 lg 1, VÕS § 100 ja § 108 lg 1, TsMS § 162 lg 1 palub hageja:
Mõista kostjalt välja vähemmakstud töötasu summas 8460 krooni. Mõistja kostjalt välja saamata jäänud puhkusekompensatsioon 1845 krooni. Mõista kostjalt välja hüvitis lõpparve kinnipidamise eest summas 24878 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kohtuistungil on hageja oma nõuet vähendanud, tunnistades, et kostja on talle maksnud 20 689 krooni, saamata jäänud töötasu seega 4189 krooni. Muus osas jäi hageja oma esialgse nõude juurde.
Kostja hagi ei tunnista. Kostja võtab õigeks, et J.K. töötas OÜ-s Levinson alates 01.10.2008 kuni 01.11.2008.a. puitkilp elementide valmistajana Soome Vabariigis töötasuga neto 10 eurot iga töötunni eest. Enne tööleasumist kinnitas J.K. hagejale, et omab piisavaid kogemusi töötamiseks puitkilp elementide valmistajana, tegelikkuses ta neid ülesandeid täita ei osanud, mistõttu 40-nes töönädal kulus tegelikkuses J.K. väljaõppele. 2008.aasta 40-ndal töönädalal töötas J.K. kokku 30 tundi; 42-1 töönädalal töötas J.K. kokku 47 tundi; 43-1 töönädalal töötas J.K. kokku 75 tundi ja 44-1 töönädalal kokku 7 tundi. J.K. ei täitnud tööülesandeid 41-1 töönädalal. Asjaolust, et J.K. viibis operatsioonil 41-1 nädalal esitas hr K. dokumendid alles töövaidluskomisjonile. Kostja leiab, et J.K. hagiavaldus vähemmakstud töötasu, puhkusekompensatsiooni ja lõpparve kinnipidamise eest hüvitise saamise nõudes tuleb jätta täielikult rahuldamata. Tööülesannete täitmise eest tasus OÜ Levinson hr J.K.le alljärgnevalt: 7.10.2008.a. kokku 4000 krooni; 11.10.2008.a. kokku 3000 krooni; 31.10.2008.a. kokku 2000 krooni; 03.11.2008.a. kokku 3000 krooni; 11.11.2008.a. kokku 4320,60 krooni ja 13.11.2008.a. kokku 3000 krooni. Hageja ei saa vaidlustada eelnimetatud töötasude saamist OÜ Levinson on seega tasunud J.K.le töötamise eest kõik kokkulepitud summad, mis vastab OÜ Levinson ja J.K. kokkuleppele palga osas ajavahemikus 01.10.2008 kuni 01.11.2008.a. Nõue haiguslehel oleku aja eest 06.10.2008.a. kuni 13.10.2008.a. on esitatud vääralt OÜ Levinson vastu, kuivõrd J.K. ei esitanud töötamise ajal OÜ-le Levinson haiguslehte. Ka ei ole OÜ Levinson kohustatud tasuma hüvitust haiguslehel oldud aja eest. Seetõttu jäi temale ka vastav töötasu 41nädala eest arvestamata ja tasumata. Puhkusetasu sisaldub J.K.le väljamakstud tasudes.
lk 5 Kuivõrd hageja on kätte saanud kokkulepitud töötasu ja puhkusekompensatsiooni, ei esine aluseid lõpparve kinnipidamise eest summade väljamõistmiseks. Eeltoodud asjaoludel palub kostja:
Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt järgmistel põhjustel.
lk 6 3.Vastavalt 2008. aastal kehtinu Töölepingu seaduse § 119 lg. 2 lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Hageja esitas nõude ühe kuu keskmise palga väljamõistmiseks hüvitisena e. 24 878 krooni nõudes. Arvestades põhinõude suurust ei pea kohus proportsionaalseks ja mõistlikuks hageja nõude rahuldamist sellises ulatuses. Kohus, arvesse võttes maksmata töötasu suurust ja hageja kostja juures töötamise kestvust (1 kuu) mõistab kostjalt välja hüvitise 1 nädala palga ulatuses e. 6220 krooni. Menetluskulud TsMS § 163 lg. 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja menetluskulud jätta kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kostja menetluskulud kannab kostja ise.
Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.