Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1(5)

Tsiviilasi nr 2-09-49645 nr 2.

ASJAOLUD

30.09.2009 esitas DAS Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Võlgnikul ei jätku vara võlgade maksmiseks. Võlgniku tegevusalaks on akende ja klaaspakettide tootmine. Võlgniku käibevara on bilansijärgselt 8 271 tuhat krooni, põhivara kuulub liisingufirmale, võlad 27 329 tuhat krooni. DAS kinnitab, et ei suuda võlgnevusi tasuda ning palub kohtul välja kuulutada tema pankrot. Harju Maakohtu 14.10.2009 määrusega on kohus DAS’i pankrotimenetluse algatanud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks U Tross’i. 18.11.2009 esitas U Tross ajutise halduri aruande. Kohus arutas pankrotiavaldust ja ajutise halduri aruannet 18.11.2009 kohtuistungil.

AJUTISE HALDURI SEISUKOHT

Võlgniku põhitegevusalaks on olnud plastuste, -akende, -vaheseinte jms tootmine. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, töötajatena on jäänud juhatuse liige ja kuus lapsepuhkusel viibivat töötajat. Äriregistrisse on kantud kommertspant Swedbank AS kasuks, pandisummaga 20 000 000 krooni, võlgniku suhtes on algatatud vähemalt viis täitemenetlust. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgniku raamatupidamine on korraldatud hästi ja vastavalt kehtivatele nõuetele, arhiveeritud ning juhatuse liikme selgituste kohaselt asub võlgniku valduses, asukohaga Peterburi tee 47, Tallinnas. Võlgniku varad - raha pangakontol 3 441 krooni; - nõuded ostjate vastu 5 095 729 krooni, ajutise halduri hinnangul 1 600 000 krooni;

2(5)

Tsiviilasi nr 2-09-49645 - muud lühiajalised nõude ja ettemaks teenuste eest 71 856 krooni, ajutise halduri hinnangul 43 000 krooni; - tooraine ja materjalid 1 616 815 krooni, ajutise halduri hinnangul ca 80 000 krooni; - valmistoodang ja ostetud kaubad müügiks ca 703 479 krooni, ajutise halduri hinnangul väärtus ca 200 000 krooni; - ettemaksud varude arvelt summas 72 825 krooni; - masinad ja seadmed 11 087 205 krooni, tegemist Swedbank Liising AS’ilt liisitud seadmetega. Nimetatud vara ei saa käsitleda pankrotivarana, ega selle arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid. Vara kokku hinnanguliselt 1 999 266 krooni. Võlgniku kohustused Ajutine haldur on tuvastanud seisuga 15.11.2009 teadaolevaid kohustusi kokku ca 49 523 175 krooni, millest kohustused summas 25 968 401 krooni (võlausaldajad Swedbank AS ja Swedbank Liising AS) on tulevikus saabuvad. Hinnang võlgniku varalise seisundi kohta Arvestades, et võlgniku aktiivne majandustegevus on lõppenud 2009. aasta jooksul, vara reaalseks väärtuseks on ca 1 999 269 krooni ning teadaolevate ja tulevikus tekkivate kohustuste summa on ca 49 523 175 krooni, on ajutine haldur asunud seisukohale, mida võlgniku esindaja on ka kinnitanud, et võlgnik on püsivates makseraskustes. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Ajutine haldur märgib, et müügikäibe vähenemine 2008 majandusaastal pidi või oleks pidanud juhtkonda sundima kiiremale reageerimisele muutunud olukorras. Suur nõuete summa ostjate vastu (üle viie miljoni krooni), ka see näitaja oleks pidanud viima tähelepanu müügikorralduse muudatuste vajalikkusele. Esimesed makseraskuste märgid ilmnesid 2007. aasta lõpuks, kuid selgemini 2008 II poolaastal. Ajutisel halduril oleva informatsiooni kohaselt puuduvad juhtorganite tegevuses iseloomulikud jooned hooletuse tõttu või tahtlikult püsiva maksejõuetuse tekitamisele. Siiski arvab ajutine haldur, et juhatuse liikmed oleksid pidanud juba 2007. majandusaasta lõpus, aga hiljemalt 2008. aasta II poolaastal tegema omanikele ettepaneku, leida täiendavat kapitali tegevuse tugevdamiseks või alustama ettevõtte reorganiseerimist. Ajutise halduri arvates võib kompromissi pakkumine osutuda võimalikuks, kuid see sõltub varaliste nõuete tegelikust laekumisest. Ajutine haldur märgib, et võlgniku juhatus on tunnistanud püsivates makseraskustes olemist ja õigeaegselt esitanud pankrotiavalduse. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole ajutine haldur märkinud kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Samas märgib haldur, et selgitada tuleks ema-ja tütarettevõtte seoseid laenude ja liisingute kasutamisel. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning puuduvad pankroti väljakuulutamist takistavad asjaolud ja teeb ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot.

3(5)

Tsiviilasi nr 2-09-49645 Tasuna palub ajutine haldur välja mõista 28 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 9 240 krooni ning millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud, näidates järgmiste tööülesannete täitmise: pankadele ja registritele järelepärimiste esitamine 2 tundi; äriregistrist teabe hankimine 1 tund; võlgniku esindajaga kohtumine 1 tund, kogutud dokumentide ja andmete läbitöötamine ning ajutise halduri aruande koostamine 16 tundi, kokku 20 tundi. Ajutise halduri tasu kokku 28 000 krooni (20 tundi x 1 400 krooni). Pankrotimenetluse kulude hüvitisena palub U Tross välja mõista OÜ-le Konkurss 3 162 krooni (bürookulud, telefon, paljundus, äriregister, side, paber). Võlgnik ei ole 18.11.2009 kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulude suurusele vastu vaielnud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 3811 sätestab, et juriidilise isiku poolt toime pandud raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, karistatakse rahalise karistusega. Kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad - on kindlaks tehtud, et majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul on vara hinnanguliselt 1 999 266 krooni eest, kohustusi on võlgnikul vähemalt summas 49 523 175 krooni. Kohus leiab, et esitatud asjaoludel tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. U Tross on andnud nõusoleku enda nimetamiseks DAS’i pankrotihalduriks. U Tross tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

4(5)

Tsiviilasi nr 2-09-49645

Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab võlgniku seaduslikul esindajal juhatuse liikmel MP’t (isikukood XXX) ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn) saali nr 2, 16. detsembril 2009, kell 09.45. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.

Hannes Olev Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.