Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. 20.11.2007 sõlmisid hageja ja TNK OÜ õigusabilepingu, mille allkirjastas TNK OÜ seadusjärgse esindajana kostja RP. RP on TNK OÜ ainus juhatuse liige ja ainuomanik. 16.05.2008 esitas hageja TNK OÜ-le arve summas 114 908,52 krooni, 11.07.2008 arve summas 51 162,44 krooni, 17.10.2008 arve summas 22 040,04 krooni ja 21.11.2008 arve summas 9 499 krooni. Kokku võlgnevus 197 610 krooni. TNK OÜ arveid ei tasunud. Pärast hageja poolt kolme esimese arve esitamist ning TNK OÜ poolt tasumata jätmist andis kostja 20.10.2008 hagejale garantiikirja G OÜ, TNK OÜ ja TSC OÜ õigusabikulude tasumiseks summas 162 537 krooni. Garantiikiri ei kata kogu kostja poolt seadusliku esindajana sõlmitud õigusabilepingute alusel osutatud õigusabiteenuse maksumust. Garantiist tulenev kohustus on kostja poolt täitmata, millest tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 162 537 krooni ning viivised VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel. Kostja vastuväited. Kostja vaidleb hagile vastu järgnevatel põhjustel: Esiteks üldkehtiva tava kohaselt ei aktsepteeri ka kohus alati kõiki õigusabikulusid ning vähendab neid oma äranägemise järgi. Teiseks ei ole Advokaadibüroo Sorainen põhjendanud ega tõendanud tööde sooritamise vajalikkust sellises mahus. Raivo Paala on garanteerinud vaid tasumise selliste õigusabikulutuste eest, mida teenuse saaja on aktsepteerinud. TNK OÜ antud juhul sellist tööde mahtu sellise maksegraafikuga ei pea põhjendatuks. Ka on kostja seisukohal, et kui TNK OÜ ja AB Sorainen vaheline võimalik kohtuvaidlus jõuaks lahendini maksegraafiku osas, siis pole RP garantiikirja täitmiseks pööramise tähtaeg veel saabunud. Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 155 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-89-08 asunud seisukohale, et juhul kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuste tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses VÕS § 155 lg 1 järgi juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. Garantii andmise ajal 20.10.2008 oli RP äriühingu TNK OÜ juhatuse liige. TNK OÜ osanik oli V OÜ, kelle osanikuks ja juhatuse liikmeks on R P . Seega saab kostjat pidada isikuks, kes tegutses garantiid andes majandus- ja kutsetegevuse raames. Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. VÕS § 155 lg 2 kohaselt ei sõltu garantiileping ja sellest tulenev nõue sellest, kas on olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab. Tuginedes viidatud seaduse sättele ei ole kostjal võimalik esitada vastuväiteid garantiiga tagatavale kohustusele, st kostja vastuväited õigusabikulude põhjendatusele ja suurusele on ainetud. Garantiilepingu ja sellest tulenevad nõuded on täielikult sõltumatud sellest lepingust, millest tulenevaid kohustusi see tagab, võlasuhe poolte vahel tuleneb üksnes garantiilepingust endast. Seega ka garantiilepingu maksmapandavus sõltub ainult garantiilepingust endast.

20.10.2008 on RP allkirjastanud garantiikirja, milles garanteerib G OÜ, TNK OÜ ja TSC OÜ õigusabikulude tasumise advokaadibüroole Sorainen OÜ kokku summas 162 537 krooni. VÕS § 155 lg 1 kohaselt kohustub garantii andja täitma garantiist tuleneva kohustuse siis, kui võlausaldaja vastavasisulise nõude esitab. Hageja on esitanud nõude kostjale kohtu kaudu ning selle kättesaamise hetkest alates on muutunud nõue sissenõutavaks. Tuginedes VÕS § 155 lg 4 ei ole garantii andja garantiist tulenev kohustus lõppenud. Kostja ei ole garantiist tulenevat kohustust täitnud, garantiist tuleneva kohustuse täitmiseks ei ole tähtaega määratud ning võlausaldaja ei ole loobunud garantiist tulenevatest õigustest. Eelnevast lähtudes on hageja nõue põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista 162 537 krooni. Kuna kostja on garantiikirjaga võetud kohustust rikkunud, siis vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 on võlausaldajal õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär on alates 01.01.2009 - 1 %. Tulenevalt eelnevast on ühe päeva protsent 0,02 ning sellest viivis ühes päevas 32,50 krooni (162 537 x 0,02 % : 365). Kostja on hagiavalduse kätte saanud 01.07.2009, mistõttu tekkis kostjal kohustus tasuda garantiist tulenev summa 02.07.2009. Viivis kohtuotsuse tegemise seisuga on 4 810 krooni (32,50 x 148 päevaga). Seega loeb kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 162 537 krooni ja viivis 4 810 krooni ning viivis alates 27.11.2009 kuni põhinõude täitmiseni 0,02 % päevas, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Koidula Laurisaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.