Tööõigus › Muud tööõigusasjad

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista lõpparve summas 108 402,30 krooni, mis koosneb 2009 veebruarikuu palgast 28 000 krooni bruto, koondamishüvitisest kahe kuu keskmise palga ulatuses 56 000 krooni bruto ja puhkusehüvitis 26 kalendripäeva eest 24 402,30 krooni bruto. 23.11.2009 istungil vähendas hageja nõuet 14 000 krooni ulatuses ja palub kostjalt välja mõista 94 402,30 krooni. Menetluse käik 23.11.2009 kell 10.00 toimunud kohtuistungile kostja esindaja ei ilmunud. Ilmumist takistavate asjaolude esinemisest kostja kohut teavitanud ei ole. Kohtuistungi toimumise ajast on kostja teadlik. Kohtukutse 23.11.2009 kell 10.00 toimuvale istungile on kostja töötajale 02.11.2009 TsMS § 313 ja § 315 lg 1 sätestatud viisil kohtu käskjala vahendusel kätte toimetatud. Juhindudes TsMS § 323 lg 1 loeb kohus kohtukutse kostjale kättetoimetatuks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja, vaatamata kohtu nõudmisele, ei ilmunud istungile ega teavitanud kohtu mitteilmumist takistavatest asjaoludest. Kostjat on hoiatatud, et istungile ilmumata jätmise korral on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on kuni 01.07.2009 kehtinud Eesti Vabariigi töölepingu seadus (TLS) § 74 lg 2, mille kohaselt tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut või lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. TLS § 86 p 3 järgi ööandja võib lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötaja koondamisel. TLS § 90 lg 1 p 1a alusel tööandja on kohustatud maksma töötajale töölepingu lõpetamisel hüvitust ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni likvideerimise (§ 86 punkt 1), tööandja pankroti väljakuulutamise või pankrotimenetluse raugemise (§ 86 punkt 2) ja töötajate koondamise (§ 86 punkt 3) tõttu töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures kuni 5 aastat - kahe kuu keskmise palga ulatuses. Kuni 01.07.2009 kehtinud puhkuseseaduse (PuhkS) § 25 sätestab, et töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest.

Menetluskulud

Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud on õigusabikulud summas 2 064 krooni. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.