Asjaõigus › Omandiasjad

Hageja kantud muud menetluskulud jätta hageja enda kanda. Määrus tehakse teatavaks Rakvere kohtumaja kantselei kaudu 26.11.2009 kell 15.00.

Edasikaebe kord Kohtumäärusele Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse TsMS § 661 lg 4 tulenevalt poolte kokkuleppel Tartu Ringkon Ringkonnakohtule konnakohtule sama maakoh maakohtu kohtu kaudu 5 päeva jooksul menetlus lõpetava määruse kättetoimetamisest kättetoimetamisest alates. Kohtumäärus saata pooltele (ja esindajatele) ning Eesti Advokatuurile (Rävala 3, 10143 Tallinn). Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. 04.01.2008 esitas hageja Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale hagi Ida-Virumaa kohtutäitur Kristel Maalman`i vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja tekitatud kahju 800 000 krooni väljamõistmiseks. Jõhvi kohtumajast suunati hagi Viru Maakohtu tööjaotuskava alusel kohtute koormuse ühtlustamise korras menetlemiseks Rakvere kohtumaja kohtunikule. Kohtuistungid toimusid Kohtla-Järve kohtumajas. Kostja oma vastuses hagile hagi ei tunnistanud. Kostja leiab, et täiturina ei ole ta oma kohustusi rikunud. Samuti palub kostja kohaldada aegumist, sest Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg 1 tulenevalt on enampakkumise kehtetuks tunnistamise tähtajaks 30 päeva akti kättetoimetamisest alates ning kahjunõude esitamiseks 3 aastat teadasaamisest. Kostja andmetel oli hageja teadlik toimunud enampakkumisest ning tema volitusel oli ka vandeadvokaat Arvo Suuban juba 2004.a.tutvunud täitetoimiku materjalidega. Hageja kostja seisukohaga ei nõustunud ning esitas asjas täiendavaid tõendeid ja taotles ka kohtu poolt täiendavate dokumentide väljanõudmist. 25.märtsil 2009 teatas hagejat seni esindanud lepinguline esindaja Ivo Kaurit hagejaga sõlmitud esinduslepingu lõppemisest. 07.04.2009 esitas hageja kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. 22.05.2009 on Viru Maakohtu määrusega rahuldatud hageja taotlus riigi kulul esindaja määramiseks. Vastavat esindust riigi kulul teostab (31.07.2009 kohtule edastatud teabe alusel) vandeadvokaat Leanika Tamm. 16.11.2009 kohtuistungil esitas hageja O A kohtule avalduse hagist loobumisega tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks. Hagist loobumise avalduses on toodud ära nii hagi aluseks olnud asjaolud kui ka hagist loobumise motiivid ja õiguslik põhjendus. Hageja omandas 11.11.1999 ostu-müügilepingu alusel aadressil xxxx asuva korteri ning tasus ostuhinnast - 50 000 kroonist - müüjale enne lepingule allakirjutamist 30 000 krooni. Lepingu tingimuste kohaselt pidi hageja tasuma hiljemalt 31.12.1999 müüjale ülejäänud 20 000 krooni. Poolte läbirääkimiste tulemusena tasus hageja 27.10.2000 veel 13 000 krooni ning ülejäänud 7000 krooni kohustus hageja tasuma osade kaupa. 30.10.2000 algatas kohtutäitur Maarika Moldau täitemenetluse O A (varasema perekonnanimega - R) suhtes sissenõudja N G avalduse alusel sissenõudesummas 7000 krooni täitmiseks. 26.11.2002 tegi Ida-Viru Maakohus kohtumäärase, millega lubas arestida O A korteriomandi ning 07.11.2002 kohtutäitur Maarika Moldau kinnisasja arestimise aktiga ka vaidlusalune korteriomand arestiti.

Peale seda läks täiteasi üle kohtutäitur Kristel Maalmani menetlusse. 16.10.2003 määras Ida-Viru Maakohus oma määrusega tsiviilasjas nr.2-3238/03 korteriomandile nõude sissepööramise viisiks enampakkumise. 04.11.2003 avaldas kohtutäitur väljaandes „Ametlikud Teadaanded" teate vaidlusaluse korteriomandi enampakkumise toimumisest 09.12.2003 kell 11.00 ning samal kuupäeval 09.12.2003 müüdi korter enampakkumisel Eesti Internet OÜ-le. 20.09.2004 sai O A koopia täitetoimikust. Hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks esitas O A Viru Maakohtule 04.01.2008.

Õiguslikud motiivid Tulenevalt TMS § 223 lg l on täitemenetluse osalisel enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul õigus esitada hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta või kui enampakkumine toimus tühise arestimise akti alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja vandeadvokaat Arvo Suuban esitas 15.09.2004 avalduse Viru Ringkonnaprokuratuurile taotlusega saada täitetoimikust nr.095/2003/2286 vajalikud koopiad. Taotlust põhjendati enampakkumise tühistamise vajalikkusega kohtu teel, s.o. vastava hagi esitamisega. Eriasjade prokuröri Kalmer Kask resolutsiooniga seda ka võimaldati ja vajalikud dokumentide koopiad sai hageja esindaja kätte 20.09.2004. Dokumendid loetakse kehtivate tsiviilkohtumenetluse normide järgi kättesaaduks nende esitamisel hageja esindajale. Eeltoodust tulenevalt nõustub hageja esindaja kostja esindaja seisukohaga, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi aegumise tähtaeg algas 21.09.2004 ja lõppes 20.10.2004, mistõttu 04.01.2008 esitatud hagi on esitatud pärast seaduses ettenähtud aegumistähtaega. Tulenevalt Riigikohtu 16.10.2002.a. lahendist nr 3-2-1-119-02 vastutab täitedokumendi tühistamisel ebaõige täitedokumendi väljastamise tõttu tekitatud kahju hüvitamise eest täitedokumendi väljastaja. Käesoleva hagi nõue on aegunud. Kohtutäituri vastutuse küsimus võiks tõusetuda üksnes juhul, kui ta oleks rikkunud täitemenetluse reegleid. Hageja esindaja on seisukohal, et antud täiteasjas ei ole võimalik tuvastada kohtutäitur Kristel Maalmani poolt täitemenetluse normide rikkumist, mis võimaldaks hagejal nõuda kohtutäiturilt tekitatud kahju hüvitamist. Lähtudes eeltoodust, soovib hageja tulenevalt TSMS § 429 lg 1 loobuda hagist ning lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus. Kostja nõustub 16.11.2009 kohtuistungil hageja esitatud asjaoludel menetluse lõpetamisega, esitades samas kohtule taotluse kostja kantud menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt. Kostja poolt esitatud menetluskulude nõude osas saavutati kohtuistungil toimunud läbirääkimiste käigus poolte vahel kokkulepe, mille kohaselt hageja hüvitab kostjale tema kantud õigusabikuludest kokku summas 9500 krooni, ajatades nimetatud summa tasumiseks võrdsetes summades pooleteise aasta jooksul (18 kuud). Kohtumääruse õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi hagist loobumise avalduse ning poolte taotlused menetluskulude kandmise osas, leiab, et hagist loobumise avaldus on põhjendatud ja kuulub kohtu poolt vastuvõtmisele. Poolte taotlused menetluskulude osas kuuluvad rahuldamisele vastavalt hageja esindaja esitatud riigiõigusabi tasu avalduses märgitule ning kostja õigusabikulude osas vastavalt 16.11.2009 kohtuistungil saavutatud kokkuleppele. TsMS § 429 tulenevalt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja poolt hagis loobumisel lõpetab kohus asjas menetluse (TsMS § 428 lg 1 p 3). TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Hagist loobumisega menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed ja menetluskulude hüvitamise alused on pooltele kohtuistungil 16.11.2009 kohtu poolt selgitatud.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on loobunud hagist peale hagi esitamist, kuivõrd kostja on tuginenud hagi aegumise vastuväitele. 16.11.2009 on hageja kostja seisukohaga nõude aegumise ja asja perspektiivituse suhtes nõustunud. Kostja poolt kohtuistungil teatavaks tehtud menetluskulude nõudest nähtus, et kostja esindaja esinduskulud (à 1300 krooni tunnis) on proportsionaalsed käesolevas asjas toimunud kohtuistungitele ning nendeks ettevalmistumiseks vajalikule ajale: asjas on toimunud kolm kohtuistungit, samuti esitatud korduvalt taotlusi uute tõendite väljanõudmiseks. Täiendavaid kulunõudeid 16.11.2009 kohtuistungiga seoses kostja ei esitanud. Hagejale on võimaldatud 22.05.2009 kohtumäärusega käesolevas tsiviilasjas Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 3 ja 14 ning TsMS § 180 lg 1 alusel riigi õigusabi, mida Eesti Advokatuuri ettepanekul osutab vandeadvokaat Leanika Tamm. 16.11.2009 kohtuistungil esitas vandeadvokaat Leanika Tamm kohtule taotluse riigiõigusabi tasu (7860 krooni - summa sisaldab käibemaksu 20%) ja selle osutamisel tsiviilasja toimiku materjalidega tutvuma sõitmiseks -Jõhvi-Rakvere-Jõhvi- kasutatud OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must kuuluva transpordivahendi kulude (summas 345.60 krooni – koos käibemaksuga) hüvitamiseks. Kokku moodustab taotletava tasu suurus summa 8205.60 krooni. RÕS § 21 lg 1 kohaselt riigi õigusabi tasu on advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. Justiitsministri 26.01.2005 määrusega nr 2 kehtestatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ § 12 lg 1,2 kohaselt isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise ja kohtulikus menetluses osalemise eest on 210 krooni iga poole tunni kohta; alates 01.07.2009 - 150 krooni iga pooltunni kohta. Kohus leiab, et esitatud taotlus riigi õigusabi väljamõistmiseks kokku summas 8205.60 krooni

(summa sisaldab käibemaksu) kuulub rahuldamisele. Arvestades antud tsiviilasja mahukust ja seda, et tegemist on õiguslikult tavapärasest keerukama vaidlusega, on kohtu hinnangul taotluses märgitud aeg asja materjalidega tutvumiseks, hagi perspektiivikuse hindamiseks ning kohtule esitatud motiveeritud avalduse koostamiseks - põhjendatud. RÕAS § 24 lg 1 kohaselt kohtulahend alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab advokatuur. 22.05.2009 kohtumääruse kohaselt on riigi õigusabi hagejale võimaldatud ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, mistõttu kinnitatud kulutused jäävad riigi kanda. Vastavalt 16.11.2009 kohtuistungil poolte kokkulepitule lühendatakse kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega viiele päevale käesoleva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamise päevast. Kohus lähtus eeltoodust ja juhindus TsMS § 428 lg 1 p 3; 429; § 168 lg 4, 1741 lg 1; RÕS § 22, TsMS § 661 lg 4 sätteist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 8. detsembril 2009. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.