Tööõigus › Muud tööõigusasjad

Edasikaebamise kord

Menetlusabi taotlemise kord

Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja tunnistada töölepingu lõpetamine 13.05.2008.a ebaseaduslikuks ja tunnistada tööleping lõppenuks hageja avaldusel alusel 26.06.2008.a. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista poolte vahel 28.01.2008.a sõlmitud töölepingu alusel töötasu 202 130 krooni krooni, viivis palgamaksmisega viivitamise eest 37 805.30 krooni, päevaraha

20 500 krooni, hüvitis tööraamatu kinnipidamise eest 108 958.14 krooni, puhkusehüvitis 24 960 krooni, hüvitis lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 44 720 krooni ning jätta kohtukulud 10 030 krooni kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja sai hagimaterjalid kätte TsMS § 317 alusel avalikult teatavaks tegemisega 14.06.2009.a. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendus TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Eesti Vabariigi töölepinguseadus (kuni 30.06.2009.a kehtinud redaktsioonis, TLS) § 86 p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu lõpetada katseajal ebarahuldavate tulemuste tõttu. TLS § 79 lg 1 kohaselt teatab töötaja töölepingu lõpetamist ette vähemalt üks kuu, katseaja kestel on töötajal õigus tööleping lõpetada, teatades sellest tööandjale kolm kalendripäeva ette. TLS§ 74 lg 2 ja palgaseaduse (PalS) § 32 lg 1, mille kohaselt on tööandja kohustatud maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. PalS § 2 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale vastavalt töölepingule. PalS § 35 kohaselt tuleb palga väljamaksmisega viivitamise korral tasuda iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% päevas. TLS § 51 lg 3 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale töölähetuse eest päevaraha. TLS § 74 lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. TLS § 119 lg 1 kohaselt on tööraamatu kinnipidamisel tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest. TLS § 119 lg 2 kohaselt kohustub tööandja lõpparve kinnipidamise eest tasuma töötajale keskmist palka iga väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Puhkuseseaduse (PuhkS) § 25 kohaselt on tööandja kohustatud töötajale töölepingu lõpetamisel välja maksma hüvitise kasutamata jäänud puhkuse eest. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud: hageja lepingulise esindaja kulud jätta kostja kanda. Kuna hageja on vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 esitanud menetluskulude nimekirja, siis kohus määrab tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kuna hageja oli osaliselt riigilõivu tasumisest vabastatud vastavalt Harju Maakohtu 01.12.2008.a määrusele, tuleb kostjalt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 5250 krooni. TsMS § 1741 lg 3 ning § 179 lg-te 1 ja 9 alusel, tuleb riigilõivult tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.