23. november 2009, kell 11.00 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-34635
Tsiviilasi
AS-i RE hagi MV vastu konkurentsikeelu täitmisele kohustamise, rikkumisele eelnenud olukorra ennistamise ja leppetrahvi tasumise nõudes
Tsiviilasja hind
357 285,40 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS RE(registrikood XXX asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaupo Lepasepp (Advokaadibüroo Sorainen, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn)
Kohtustungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid
Kostja MV(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius (Advokaadibüroo Lentsius & Talts, Lõõtsa 2B, 11415 Tallinn) 13.10.2009 Hageja esindaja vandeadvokaat Kaupo Lepasepp Kostja MV Kostja esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius
RESOLUTSIOON
Jätta AS-i RE hagi MV vastu konkurentsikeelu täitmisele kohustamise, rikkumisele eelnenud olukorra ennistamise ja leppetrahvi tasumise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Mõista AS-ilt RE välja menetluskulud täies ulatuses (100%) MV kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
2-07-34635 Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.11.05.2005 sõlmisid AS RE, MVja TK osanikevahelise lepingu, mis sätestab tingimused ühiseks tegutsemiseks ühisettevõtte RD OÜ asutamisel ja juhtimisel (tl 14-24). 11.05.2005 sõlmisid hageja ja RDOÜ kahe aastase edasimüügilepingu (tl 68-80).
2.26.06.2009 kustutati RDOÜ Äriregistrist. Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub kostjalt välja mõista konkurentsikeelu rikkumise eest ühekordne leppetrahv summas 156 466 krooni ja konkurentsikeelu rikkumise jätkamise eest leppetrahv summas 140 819,40 krooni, leppetrahvi tasumisega viivitamise eest hagiavalduse esitamise kuupäevaks sisenõutavaks muutunud viivis summas 18 854,15 krooni ning viivis määras 0,1% tähtaegselt tasumata leppetrahvi summalt alates hagiavalduse esitamisest kuni võlgnetava leppetrahvi summa täieliku tasumiseni. Hageja palub kohustada kostjat hoiduma konkurentsist RDOÜ-ga ning mitte tegutsema nii üksinda kui ka koos muu füüsilise või juriidilise isiku kaudu, sealhulgas OÜ S kaudu või otseselt või kaudselt füüsilise ega juriidilise isiku eest järgmistel tegevusaladel Eesti, Lätis või Leedus: keemilistehniliste toodete tootmine või müük, nimetatud toodete turundus või kasutamisele suunatud koolitus, keelata kostjal osaluste ja aktsiate omamine äriühingutes, töö- või teenistussuhtesse astumine või sellises suhtes olemine juriidiliste isikutega, sealhulgas OÜ-ga S, mille tegevusaladeks või mille püsivaks majandustegevuseks on keemilis-tehniliste toodete tootmine või müük, nimetatud toodete turundus või kasutamisele suunatud koolitus või mis faktiliselt tegutsevad nendel tegevusaladel. Hageja palub kohustada kostjat ennistama konkurentsikeelu rikkumisele eelnenud olukord, sealhulgas kohustada kostjat lõpetama kõik õigussuhted OÜ-ga S, mille sisuks on OÜ S või tema majandustegevuse korraldamine, juhtimine või selles osalemine või OÜ S esindamine OÜ S majandustegevuses, kohustada kostjat võõrandama osalus OÜ-s S isikule, kes ei ole kostja lähikondne, s.o. kostja abikaasa või endine abikaasa või kostjaga ühist majapidamist omav või omanud isik või kostja üleneja või alaneja sugulane või nende abikaasa või tema õde, vend või nende alaneja sugulane või abikaasa või tema abikaasa või temaga ühist majapidamist omava või omanud isiku ülenejad ja alanejad sugulased või tema abikaasa või temaga ühist majapidamist omava või omanud isiku õde või vend, kusjuures määrates müügikord selliselt, et kostjal on 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest aega OÜ S osa vabatahtlikuks võõrandamiseks ning seejärel on kostja kohustatud võõrandama OÜ S osa enampakkumisel.
4.Hageja selgitab, et osanikevahelise lepingu punkti 4.1.1. kohaselt on ühingu põhitegevusala „R “ kaubamärgi all R keemilis-tehniliste toodete ning pabertoodete turustamine ja müük ning sellega seotud tegevus. Lepingu punkti 8.1 kohaselt kohustus kostja ilma hageja kirjaliku nõusolekuta hoiduma konkurentsist ühinguga ning mitte tegutsema nii üksinda kui ka koos muu füüsilise isikuga või füüsilise või juriidilise isiku kaudu või otseselt või kaudselt füüsilise ega juriidilise isiku eest järgmistel tegevusaladel Eesti, Lätis või Leedus: keemilis-tehniliste toodete tootmine või müük, nimetatud toodete turundus või kasutamisele suunatud koolitus. Lepingu punktis 8.3. kinnitas kostja, et konkurentsikeeld ei piira põhjendamatult kostja erialast või investeerimistegevust.
5.Hageja leiab, et kostja on käitunud pahauskselt, sest kostja oli juba poolte vahelise lepingu sõlmimisel teadlik, et ei kavatse konkurentsikeeldu järgida. Kostja on juba alates 2005.a oktoobrist rikkunud konkurentsikeeldu. Kostja oli kuni 24.10.2005 OÜ P (praegune PO 2 OÜ) juhatuse liige ja kuni 12.10.2005 ainuosanik. PO 2 OÜ põhitegevusalaks oli puhastuskemikaalide ja paberi müük suurköökidesse, samuti köögimasinate hooldus. HI OÜ sõnul müüs OÜ P (praegune PO 2 OÜ) äriühingule enne 24.10.2005 vähemal kaks korda puhastuskemikaale ja pabertooteid (tl 31). Seega
2-07-34635 rikkus kostja ajavahemikus 11.05.2005-24.10.2005 lepingu punkti 8.1 tegutsedes läbi teise juriidilise isiku ühingu tegevusalal, milleks kostjal puudus hageja kirjalik nõusolek. Alates 21.11.2006 on kostja OÜ S ainuosanik ja juhatuse liige. Kostja asutas sihilikult OÜ S ajal, mil kostja suhtes kehtis lepingust tulenev konkurentsikeeld. OÜ S on müünud korduvalt alates 2006.a lõpust LROÜ-le ja HI OÜ-le kaupasid, mille müük oli lepinguga keelatud (tl 32-40). Seega on kostja OÜ S kaudu pakkunud ühingule ühingu tegevusalal konkurentsi hageja kirjaliku nõusolekuta. Kostja rikub ka ÄS § 185 lg 1 sätestatud konkurentsikeeldu.
6.Lepingu punkti 10.5 kohaselt peab kostja konkurentsikeelu rikkumise korral rikkumise koheselt lõpetama ja tasuma hagejale leppetrahvi summas 10 000 euri ning lepingu rikkumise jätkamise korral 1 000 euri iga päeva eest kuni rikkumise lõpetamiseni. Leppetrahvi tasumisega viivitamise korral peab kostja vastavalt lepingu punktile 10.7 tasuma viivist 0,1% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. 05.06.2007 esitas hageja kostjale konkurentsikeelu rikkumise lõpetamise ning leppetrahvi tasumise nõuded (tl 41-43). Kostja keeldus 21.06.2007 kirjaga leppetrahvi tasumisest. Hageja esitas 24.07.2007 kostjale meeldetuletuse (tl 44-46). Kostja jätkas konkurentsikeelu rikkumist, tarnides OÜ S kaudu HI OÜ-le ja LROÜ-le 2007 juunis ühel korral ühingu põhitegevusalas märgitud toodetega konkureerivaid tooteid.
7.Kuna kostja on viivitanud leppetrahvi tasumisega, siis on kostja kohustatud tasuma hagiavalduse esitamise seisuga viivist 18 854,14 krooni ning kuna kostja ei lõpetanud konkurentsikeelu rikkumist on hagejal õigus nõuda kostjalt täiendavat leppetrahvi 15 646,60 krooni iga päeva eest, mil rikkumist jätkati. Kostja jätkas rikkumist vähemalt kuni 14.06.2007. seega on kostja kohustatud hagejale rikkumise jätkamise eest tasuma 140 819,40 krooni. Tõendite kogumise käigus sai hagejale teatavaks, et kostja on OÜ S kaudu jätkanud konkurentsikeelu rikkumist vähemalt kuni 01.07.2008, seega on kostja vaatamata rikkumise lõpetamise nõudele jätkanud rikkumist vähemalt 414-l päeva jooksul. Seega on hagejal tekkinud kostja vastu täiendav leppetrahvi tasumise nõue summas 6 474 444 krooni.
8.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et konkurentsikeeld ei ole vastuolus heade kommetega. Juhatuse liikmena tegutseval isikul on äriühinguga konkureerimine keelatud ÄS § 185 alusel. Seadusest tuleneva juhatuse liikme kohustuse lepinguga täpsustamine ja sellega seonduva nõudeõiguse andmine vähemusosanikule teenib vähemusosaniku õiguste kaitse eesmärki. Vähemusosaniku õiguste kaitsmine ei ole vastuolus heade kommetega. Hageja oli OÜ RD vähemusosanik. Samas andis hageja OÜ RD asutamisel osaühingu tegevuseks vajalikku oskusteavet ja tagas eduka majandustegevuse aluseks olevad soodsad hanke lepingud. Lepingu punktist 8.1. ja 10.5 tulenev vähemusaktsionäri õigus nõuda kostjalt juhatuse liikme kohustuse rikkumise korral leppetrahvi annab vähemusosaniku õigustele adekvaatse kaitse. Selline, seadusest tulenevaid õiguskaitse vahendeid täiendav leping on lubatud VÕS § 5 kohaselt ega ole vastuolus ühegi imperatiivse normiga.
9.Lepingus kokkulepitud konkurentsikeeld oli mõistlikult piiritletud territooriumi osas. Territoriaalselt kehtis lepingu punktist 4.1.1. ja 8.1 tulenev konkurentsikeeld vähemalt Tallinnas ja Harjumaal. Hageja nõue rajaneb konkurentsikeelu rikkumistel, mis pandi toime Harjumaal ja Tallinnas. Seega on asjakohatud kostja väited, mille kohaselt oleks konkurentsikeeld väidetavalt ebamõistlik ja kostjat piirav, kui see keeld kehtiks ka Lätis ja Leedus tegutsemise suhtes.
10.Ebaõige on kostja väide, et edasimüügilepingu tähtaja möödumine lõpetas lepingust tuleneva konkurentsikeelu. Edasimüügileping ja leping pole samad lepingud ning nad reguleerivad teiste poolte vahelisi muid õigussuhteid kui leping. Edasimüügilepingu lõppemine ei mõjuta lepingu ega sellest tuleneva konkurentsikeelu kehtivust. Isegi, kui edasimüügilepingu lõppemine oleks osanikevahelise lepingu lõpetanud, siis konkurentsikeeld kehtib 6 kuud peale lepingu lõppemist. Edasimüügileping lõppes 11.05.2007, seega 14.06.2007 polnud lepingu punktis 8.2. märgitud konkurentsikeelu tähtaeg lõppenud.
11.Leppetrahvi tasumise kohustus tuleneb lepingust ning on kooskõlas seadusega. Kostja nõustus konkurentsikeelu rikkumise korral maksma hagejale leppetrahvi. Selline kokkulepe on lubatud VÕS
2-07-34635 § 5 kohaselt ega ole vastuolus ühegi imperatiivse normiga. Samuti sai kostja konkurentsikeeluga nõustumise eest vastutasu. Osanikevahelise lepingu alusel sai kostja võimaluse olla osanik tuntud kaubamärgi „R " kasutavas äriühingus, kasutada tema osalusega äriühingus hageja ja selle osaniku R S AB kogemusi ja oskusteavet ning kostja osalusega äriühing sai soodustingimustel osta kavandatud majandustegevuses müüdavaid kaupasid. Väited vastutasu puudumise üle on asjakohatud. Hageja märgib ka, et lepingus ei lepitud kokku hagejale rakenduvat konkurentsikeeldu, sest kostja pole seda nõudnud ning vastav keeld lepiti kokku hageja oskusteabe kaitseks.
12.Kostja väide, et hageja dikteeris konkurentsikeelu ja leppetrahvi summa ning kostjal puudus nende tingimuste mõjutamise võimalus on ebaõige. Konkurentsikeeld, leppetrahvi kohaldamine ja leppetrahvi summa olid lepingupoolte vahel läbi räägitud. Hageja, kostja ja kolmas isik TK pidasid 2005 aprillis läbirääkimisi osanikevahelise lepingu sõlmimiseks. Läbirääkimiste käigus tegi hageja ettepaneku, et lepingu punktis 8.1. märgitud konkurentsikeeld kehtiks kaks aastat lepingu lõppemisest, s.o. OÜ RD äriregistrist kustutamisest. Lisaks tegi hageja ettepaneku, et konkurentsikeelu rikkumise korral peaksid juhatuse liikmed maksma leppetrahvi summas EUR 50 000. 25. aprillil 2005 saatis kostja e-maili oma ettepanekutega lepingu muutmise kohta. Sealjuures nõustus ja ühines kostja TK poolt tehtud ettepanekuga jätta lepingust konkurentsikeeld ja leppetrahv välja. Hageja kostja ja TK ettepanekuga ei nõustunud. Järgnenud läbirääkimiste käigus jõudsid pooled, s.h. hageja ja kostja kompromissini, mille kohaselt kostja nõustus konkurentsikeeluga ja hageja nõustus lühendama konkurentsikeelu tähtaega 6 kuuni lepingu lõppemisest ning vähendama leppetrahvi summat EUR 10 000 kroonini. Seega oli kostjal võimalik lepingu tingimusi mõjutada. Isegi, kui hageja oleks kostjale lepingu tingimusi dikteerinud, siis lepingu vabaduse tingimustes oli kostjal vaba valik keelduda hagejaga lepingulisse suhtesse astumisest.
13.Kostja väide, et konkurentsikeeld sõlmiti kostja kogenematust ära kasutades, on lisaks ebaõigsusele ka kostja isikut arvestades ebamõistlik ja asjasse puutumatu. Kostja on pika ajaliselt tegelenud kaubandusega, millises valdkonnas on lepingute sõlmimine igapäevane ja rutiinne tegevus. Mõeldamatu on, et kostja võiks olla kogenematu sellel määral, et kostja ei ole lepingu sõlmimisel võimeline mõistma ning läbi rääkima enda poolt allkirjastatud lepingute sisu. Alates 16.09.2002 on kostja olnud erinevat äriühingute juhatuse liige. Kuna äriühingu juhtimine hõlmab ka äriühingu nimel lepingute sõlmimist, siis ei saa Eesti õiguskorras äriühingu juhatuse liikmena tegutsevat isikut pidada isikuks, kes eelduslikult võiks vajada ja olla seeläbi õigustatud seadusest tulenevale erilisele kaitsele oma kogenematuse tõttu. Hageja ei kasutanud konkurentsikeelu sõlmimisel ära kostja kogenematust või raskeid asjaolusid. Hageja on tõendanud, et kostja rääkis lepingut selle sõlmimisel läbi ning seega oli võimeline selle sisu mõistma. Kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis sundinuks kostjat lepingut sõlmima kostjat väidetavalt ülikoormavatel tingimustel. Kostjal puudus sund sõlmida hagejaga osanikevaheline leping või üldse astuda hagejaga lepingulisse suhtesse.
14.Leppetrahvi kokkuleppe sisuks on võlausaldaja vabastamine kahju tõendamise kohustusest. Lepingu rikkumise lõpetamise ja leppetrahvi tasumise nõude esitamiseks piisab, et hageja tõendab lepingu rikkumise. Hageja ei pea tõendama kahju olemasolu ja selle suurust. Kostja ei saa vabandada lepingu rikkumist väitega, et väidetavalt lepingu rikkumine ei tekitanud hagejale või kolmandale isikule kahju. Selline vastuväide on ebaõige ega ole leppetrahvi tasumise osas asjakohane. Leppetrahvi tuleb maksta sõltumata sellest, kas kahju tekkis ja milline oli täpne kahju summa.
15.Samas märgib hageja, et kostjapoolse lepingurikkumise tulemusel jäi hagejal OÜ RD majandustegevusest loodetud tulu saamata, sest kostja suunas lepingut rikkudes osa lepingu punkti 4.1,1. ja 8.1. alusel OÜ RD majandustegevuseks planeeritud ja sellisena ka alustatud majandustegevusest kolmandatesse enda osalusega ettevõtetesse. Kostjapoolne Lepingu rikkumine mõjutas negatiivselt OÜ RD majandustegevust ning seeläbi tekitas kostjale kui OÜ RD osanikule kahju saamatajäänud dividendide ning osaluse väärtuse langemise tõttu.
2-07-34635
16.Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et leppetrahvi saab nõuda OÜ R D. OÜ RD ei ole hageja ja kostja vahelise lepingu pool, mistõttu puuduvad sellel isikul mistahes õigused hageja poolt käesolevas menetluses esitatud nõude suhtes. Kostja vastuväited
17.Kostja leiab, et hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata, kuna lepingu säte konkurentsikeelu kohta on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Lisaks on iseseisvalt tühine ka lepingu punktis 10.5 sätestatud leppetrahvi regulatsioon vastuolu tõttu VÕS § 158 ja heade kommetega. Konkurentsikeeld piirab põhjendamatult isiku- ja kaubandusvabadust ning leppetrahv on vastuolus VÕS-iga ning on liigkasuvõtmise iseloomuga.
18.Kostja selgitab, et osanikevahelise lepingu punktist 8.1 tuleneb, et TKja kostjat kohustati hoiduma konkurentsist OÜ-ga RD ja mitte tegutsema järgmistel tegevusaladel Eestis, Lätis või Leedus: keemilis-tehniliste toodete tootmine või müük, nimetatud toodete turundus või kasutamisele suunatud koolitus. Hagist ilmneb, et hageja käsitleb „konkurentsist hoidumisena" kostja absoluutset „mitte tegutsemist lepingus nimetatud tegevusaladel Eestis, Lätis või Leedus". Seega, füüsilised isikud kohustusid mitte tegelema keemilis-tehniliste toodete tootmise või müügi, turunduse või koolitusega Eestis, Lätis ja Leedus. Osanikevahelise Lepingu punktis 10.5 sätestati, et juhul, kui kostja rikub konkurentsikeeldu, kohustub rikkuja tasuma hagejale leppetrahvi. Teoreetiliselt kehtestati konkurentsikeeld OÜ RD majandustegevuse kaitseks. Eesmärgiks oli välistada olukord, kus OÜ-le RD osutatakse konkurentsi OÜ RD reaalsel tegevusalal. Tulenevalt OÜ RD põhikirja punkti 1 alapunktidest, Osanikevahelise lepingu punktist 4.1.1 ja edasimüügilepingu punktidest 2.1, 2.2 ja 2.3 tegeles OÜ RD11.05.2005.a. kuni 11.05.2007 edasimüügilepingu lisas nr 1 nimetatud kaupade müügiga Tallinnas ja Harjumaal. OÜ-l RD oli keelatud turustada lepingu lisas nr 1 nimetamata kaupu. Samuti oli OÜ-l RD keelatud igasugune tegevus väljaspool sätestatud piirkonda.
19.Kostja selgitab, et kuigi OÜ RD võis tegeleda 11.05.2005 kuni 11.05.2007 üksnes edasimüügilepingu lisas nr 1 nimetatud kaupade müügiga Tallinnas ja Harjumaal, keelati kostjal mitte tegeleda kõigi keemilis-tehniliste toodete tootmise, müügi, turunduse või koolitusega kogu Eestis, Lätis ja Leedus ning seda ka peale OÜ RD poolt majandustegevuse lõpetamist. Seega piiratakse konkurentsikeeluga kostja ettevõtlusvabadust territooriumidel ka valdkondades, kus OÜ RD reaalselt ei tegutse ning kostja pannakse loobuma ettevõtlusvabadusest, millega piiratakse kostja põhiõigusi. Osanikevahelise lepingu punkti 8.1 eesmärgiks on üksnes kostja tegevusvabaduse piiramine, mitte aga reaalne OÜ RD kaitsmine ebaausa konkurentsi eest, kuna osanikevahelise lepingu punktis 8.1 on keelustatud kostja tegevus väljaspool Harjumaad ning samuti sanktsioneeritakse OÜ RD kaupadega mittekonkureerivate tehnilis-keemiliste kaupade turustamine. Kostja leiab, et see on heade kommetega vastuolus.
20.Lisaks on konkurentsikeeld vastuolus heade kommetega, kuna lepingu teisel poolel puudub kohustus vastuteeneks. Kostja ei saa piirangu järgimise eest mõistlikku tasu või muud hüvitist. Osanikevahelise lepingu punktist 6.2 tuleneb, et juhatuse liikmetele ei maksta juhatuse liikme kohustuste täitmise eest tasu, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Samuti ei ole teada, et kostjal oleks tasu saamise õigus OÜ RD osanikuna. Seega kostjat kohustatakse loobuma vabadusest tegeleda ettevõtlusega Eestis, Lätis ja Leedus, ilma et kostja saaks mingigi vastusoorituse.
21.Osanikevahelise lepingu punktist 8.1 tuleneb, et ebaausa konkurentsi osutamise eest kaitstakse OÜ R D, kes oleks vastava kohustuse rikkumise juhul kahjustatud isikuks Käesoleva juhul on aga leppetrahvi saamise õigus hagejal. Kostja leiab, et selline regulatsioon on võlaõigusseadusega vastuolus. Leppetrahv on kahjustatud lepingupoole õiguskaitsevahendiks ehk selle lepingupoole kaitsevahend, kelle õigusi on reaalselt rikutud. Praegusel juhul soovib hageja aga leppetrahvi maksmist hagejale, vaatamata asjaolule, et hagejale ei saa konkurentsikeelu rikkumise teel mingit kahju tekkida. Ka äriseadustiku § 185 lg 2 annab konkurentsikeelu rikkumise korral nõudeõiguse ainult äriühingule endale. Seega leiab kostja, et osanikevahelise lepingu punkt 10.5 on otseselt vastuolus VÕS § 158 lg 1 ning VÕS § 158 lg-ga 1 vastuolus sätestatud osanikevaheline leping ei saa
2-07-34635 olla lubatud, kuna see ei ole kooskõlas ei sätte mõtte ega ka heade kommetega. Käesoleval juhul puuduvad hagejal endal kaitstavad õigused, mistõttu ei saa hageja leppetrahvi nõuda. VÕS-i alusel on lubatud üksnes sellised lepingud, mis: 1) ei ole vastuolus seadusega, 2) ei ole vastuolus heade kommetega, 3) ei riku isiku põhiõigusi. Seega on osanikevahelises lepingus sätestatud leppetrahvi regulatsioon lubamatu ja tühine. Hageja väide, et hageja kui väikeosaniku teoreetiline kahju seisneb saamata jäänud dividenditulus, tuleb jätta tähelepanuta, kuna dividendide välja maksmine ei sõltu konkurentsikeelu rikkumise faktist, vaid muudest majanduslikest küsimustest.
22.Kostja märgib, et antud kujul leppetrahvi sätestamine osanikevahelisse lepingusse sai võimalikuks, kuna leping koostati Advokaadibüroo Sorainen Law Offices poolt hageja tellimusel ning seetõttu puudusid nii kostjal kui TK reaalsed võimalused lepingu sisu mõjutamiseks. Lisaks eeldab leppetrahvi regulatsiooni mõistmine juriidilisi eriteadmisi, mis kostjal puudusid. Seetõttu sai võimalikuks advokaadibüroo poolt koostatud ühekülgsele lepingule alla kirjutamine. Kostja leiab, et oli lepingu sõlmimisel kogenematuse tõttu sundolukorras ning leppetrahvi regulatsioon on ühekülgne ja suunatud hageja alusetule rikastumisele kostja arvel.
23.Kostja on seisukohal, et hageja kohaldab valesti ÄS § 185 lg 1 p 3. Kostja on seisukohal, et üks osanik ei saa teise osaniku vastu ÄS § 185 lg 1 p 3 alusel nõuet esitada. Konkurentsikeelu rikkumise puhul saab õiguskaitsevahendeid kasutada üksnes osaühing, kui kahjustatud isik. Samuti ei ole hageja ÄS § 185 lg 1 p 3 kohaldumise faktiliste eelduste olemasolu tõendanud. ÄS § 185 lg 2 sätestab, et kui juhatuse liikme tegevus on vastuolus käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatuga (konkurentsikeeluga), võib osaühing nõuda juhatuse liikmelt keelatud tegevuse lõpetamist ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist osaühingule, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu. Praegusel juhul ei ole OÜ RD kostja vastu nõuet esitanud. Hageja, kui mitte kahjustatud isiku, nõue kostja vastu on seega üheselt alusetule rikastumisele suunatud. Kostja leiab, et nõudeõigus saab olla ainult OÜ-l R D.
24.ÄS § 185 lg 1 p 3 ei keela juhatuse liikmetel üheaegselt kuuluda mitme äriühingu juhtimisorganisse või omada osalust mõnes kolmandas osaühingus. Küll aga on juhatuse liikmel keelatud olla teise äriühingu juhtimisorgani liige, mis tegutseb tema poolt teenitava osaühinguga samal tegevusalal. Seega on konkurentsikeeld seotud vastavate äriühingute tegevusaladega. Otsustamaks, kas tegemist on juhatuse liikme poolt konkurentsikeelu rikkumisega, tuleb võrrelda, kas vaadeldavad äriühingud reaalselt tegutsevad samadel aladel ja kas nende poolt müüdavad kaubad, osutatavad teenused konkureerivad. On vaja analüüsida, millega äriühingud tegelikkuses tegelevad. Hageja ei ole märkinud, kas OÜ RD ja OÜ S tegutsevad samal tegevusalal. Kostja on seisukohal, et OÜ RD ja OÜ S ei tegutse samadel tegevusaladel. OÜ RD tegeles 11.05.2005 kuni 11.05.2007 põhikirja punkti 1 alapunktide, osanikevahelise lepingu punkti 4.1.1 ja edasimüügilepingu punktide 2.1, 2.2 ja 2.3 alusel üksnes edasimüügilepingu lisas nr 1 nimetatud kaupade müügiga Tallinnas ja Harjumaal. Alates 11.05.2007 OÜ R . D aktiivse majandustegevusega ei tegele. OÜ S tegeleb põhikirja kohaselt jae- ja hulgikaubandusega, v.a litsentseeritavad tegevused; investeerimistegevusega; kinnisvara üürimise, müügi ja ostmisega; transpordiga Eesti Vabariigi piires; autorendiga; veesõidukite, põllutöömasinate ja metsamasinate hoolduse ja remonditöödega; lillede müügi ning lilleseadete, dekoratsioonide valmistamise ja müügiga. Reaalselt tegeleb OÜ S pehmepaberi (wc-, käte-, ja muude pühkepaberite) müügiga suurtarbijatele. Lisaks pakub transporditeenust lepingulistele klientidele. Oluline on, et OÜ S poolt müüdavad kaubad ei konkureeri OÜ RD poolt edasimüügilepingu alusel müüdavate kaupadega. Kaupu saab pidada konkureerivateks, kui nad on samadele klientidele asendatavad. Praegusel juhul on äriühingute klientuur erinev ning samuti ei ole tooted asendatavad nende spetsiifiliste omaduste tõttu. Seega ei ole samadel tegevusaladel tegutsevate äriühingutega, mistõttu on ÄS-st tuleneva konkurentsikeelu rakendumine kostja suhtes välistatud ning kostja võib olla samaaegselt OÜ S juhatuse liikmeks, kuna see ei kahjusta OÜ R D. Samuti märgib kostja, et osanikevahelisse lepingusse ei võinud sätestada keeldu, mille kohaselt on kostjal keelatud tegeleda keemilis-tehniliste kaupade tootmise ja müügiga Eestis, Lätis ja Leedus.
2-07-34635
25.Kostja selgitab, ka, et kostja ei ole konkurentsikeeldu rikkunud. Kostja on olnud osanikevahelise lepingu kehtivuse ajal OÜ P ja OÜ S osanik ja juhatuse liige, kuid vastavad äriühingud ei ole kunagi OÜ-ga RD konkureerinud. Seega ei saa lugeda, et kostja on lepingu punkti 8.1 rikkunud, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda osanikevahelise lepingu punkti 10.5 kohaldamist. Samuti märgib kostja, et OÜ RD lõpetas 11.05.2007 majandustegevuse ning seega ei ole kostjal võimalik OÜ-ga RD konkureerida. Samuti leiab kostja, et ei ole konkurentsikeeldu rikkunud, kuna hagejale ei ole vaidlusalusel perioodil kahju tekkinud.
26.Tulenevalt hageja seisukohast märgib kostja, et ei saa nõustuda hageja käsitlusega, et kuna OÜ RD tegutses üksnes Harjumaal ja Tallinnas, siis tuleb kõrvale jätta asjaolu, et konkurentsikeeld kehtib ka kostja tegutsemise osas mujal Eestis, Lätis ja Leedus. Kostja leiab, et Hageja püüab saavutada olukorda, kus sõnastataks ümber osanikevahelise lepingu punkt 8.1 ning kohaldataks seeläbi ebaseaduslikku lepingu sätet teatud ulatuseski. Kostja on seisukojal, et lepingu punktis 8 nimetatud tegevused ning territoriaalse kohaldatavuse küsimus ei ole lahutatavad. Üksnes lepingu punkti 8 terviklik arvesse võtmine, võimaldab vastavat sätet tõlgendada. Kostja on taotlenud punkti 8 tühisuse tuvastamist ning seda saab teha vaid kogu vastavat punkti analüüsides, mitte üksnes selle teatud sõnu arvesse võttes. Kostja märgib, et hageja taotlus tõlgendada lepingu punkti 8.1 üksnes Tallinna ja Harjumaa osas kehtivana, on sisuliselt käsitletav taotlusena lepingu sõnastuse muutmiseks, milleks kohtul puudub pädevus.
27.Ebaõige on hageja väide, et kostja on saanud konkurentsikeelu kohustuse kandmise eest tasu või muud hüvitist. Kostja leiab, et tasuna ei saa vaadelda hageja poolt nimetatud asjaolusid, et kostjal oli võimalus olla OÜ RD osanik, et OÜ RD sai osta soodushinnaga hageja ja OÜ RD vahel 11.05.2005 sõlmitud edasimüügilepingus nimetatud kaupasid. Kostja rõhutab ka, et kostja ei ole kunagi saanud kasutada hageja või R SAB kogemusi või oskusteavet, mis oleks hõlbustanud toodete müüki või tegevust muul viisil. Kostja osalus OÜ-s RDei ole konkurentsikeelu eest tasuna käsitletav, kuna pooled ei ole selles kunagi kokku leppinud ning osalust sellisena ka käsitletud. OÜ-s RD osaluse saamiseks, pidi kostja tegema hoopis kulutusi. Konkurentsikeelu seaduslikkuse tagamiseks peab juhatuse liige saama selle eest eritasu või muud hüve, mis oleks rahaliselt mõõdetav. Tegemist peab olema juhatuse liikme seisukohalt lisanduva kasuga, mitte kantava kuluga. Ammugi ei ole kostja tasuna vaadeldavad soodustused, mis tehti OÜ-le R D, kui teisele isikule. Iseseisva juriidilise isiku võimalik tulu ei ole kindlasti käsitletav füüsilise isiku tuluna.
28.Väär on hageja väide, et OÜ S poolt müüdavad pabertooted konkureerivad OÜ RD poolt müüdavate pabertoodetega. Nimetatud väide on tõendamata.
29.Väär on ka väide, et leppetrahvi nõude osanikevahelisse lepingusse sätestamine kaitses nii kostja kui ka hageja huve. Leppetrahvi nõudeõigus on ainult hagejal. Seega on arusaamatu, kuidas saab olla käsitletav kostja huvide kaitsmisena. Kostjal puudub õigus nõuda hagejal leppetrahvi juhul, kui viimane osanikevahelist lepingut rikub. Ebaõige on ka väide, et kostjal oli võimalik mõjutada leppetrahvi regulatsiooni sätestamist osanikevahelises lepingus. Kostjal ei olnud võimalik lepingu sisu piisavalt mõjutada, mistõttu on see ühekülgne. Kostjale esitati lepingu valmisversioon ning sisulisi läbirääkimisi lepingu sisu üle ei toimunud. Kostja tegi ettepaneku konkurentsikeeld ja leppetrahvi regulatsioon osanikevahelisest lepingust välja jätta, kuid hageja sellega ei nõustunud. Kostjale jäävad arusaamatuks hageja viited T. Kivimäele, kes väidetavalt kõigi osanikevahelise lepingu tingimustega nõustus. Kostja ja TKon eraldiseisvad lepingupooled ning viimane ei esindanud kostjat lepingu sõlmimisel. Alusetu on väide, et kostja pidi juhatuse liikmena aru saama juriidilisi eriteadmisi nõudva leppetrahvi kehtestamise regulatsiooni peensustest. Osanikevahelise lepingu sõlmimise momendil ei olnud kostja OÜ RD juhatuse liikmeks.
30.Kostja on seisukohal, et hageja puudub õigus nõuda kostjalt kostjale kuuluvate osade võõrandamist kolmandates äriühingutes. Kuna osanikevahelise lepingu näol on tegemist võlaõigusliku lepinguga, siis saab hagejal olla nõudeõigus üksnes võlaõigusseadusest tuleneva õiguskaitsevahendi kohaldamiseks. VÕS § 101 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3)
2-07-34635 nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Praegusel juhul taotleb hageja kostjalt kohustamist osanikevahelise lepingu täitmiseks. Selle raames ei saa aga nõuda OÜ S osa müümist. Osaühingu osa müümine ei ole konkurentsikeelu täitmise sisuks. Konkurentsikeelu sisuks ei ole mitte juhatuse liikme poolt teistest äriühingutest tulu saamise välistamine, vaid äriühingu majandustegevuse kaitsmine, kelle heaks juhatuse liige töötab. Konkurentsikeelu täitmine seisneb kooskõlas ÄS §-ga 185 konkureerivast tegevusest hoidumisest. Seega saab hageja maksimaalselt nõuda OÜ S juhatuse liikmeks olemise kaudu konkureeriva tegevuse lõpetamist. Juhul, kui kohus peaks siiski leidma, et tulenevalt osanikevahelisest lepingust on keelatud ka OÜ S osa omamine, siis ei saa hageja sellegipoolest nõuda kostja kohustamist asjaõigusliku kasutuse tegemiseks. Oluline on, et hagejal on üksnes osanikevahelisest lepingust tulenevad nõudeõigused. Hagejal puuduvad asjaõiguslikud nõudeõigused. Juhul, kui OÜ S osa omamine on osanikevahelist lepingut rikkuv, on kostjal õigus valida, kas ta taotleb osanikevahelise lepingu lõpetamist, müüb oma osa OÜ-s RD või kasutab muid võimalusi. Silmas tuleb pidada ka, et käesolevaks ajaks on OÜ RD oma majandustegevuse lõpetanud, mistõttu on välistatud ka OÜ-ga RD konkureerimine. Sellest tulenevalt ei saa ka rääkida konkurentsikeelu jätkuvast rikkumisest, mille lõpetamist ja täitmisele asumist saaks hageja nõuda. Kohtuotsuse põhjendus
31.Kohus, kuulanud ära poolte esindajate ja kostja seletused, tunnistaja ütlused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
32.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
33.11.05.2005 sõlmisid hageja, kostja ja TK osanikevahelise lepingu (tl 14-24). Lepingu punkti 2.1 kohaselt oli kokkuleppe eesmärgiks reguleerida RDOÜ (edaspidi D) asutamise ning selle edasise juhtimisega seotud küsimusi. Osanikevahelise lepingu punktis 4.1.1 kohaselt oli D põhitegevusala „R " kaubamärgi all R grupi keemilis-tehniliste toodete ning pabertoodete turustamine ja müük ning sellega seotud tegevus. Osanikevahelise lepingu punkti 8.1 kohaselt TK ja MV kohustuvad ilma R i kirjaliku nõusolekuta hoiduma konkurentsist D iga ning mitte tegutsema nii üksinda kui ka koos muu füüsilise isikuga või füüsilise või juriidilise isiku kaudu (kelles ta omab otsest või kaudset osalust), või otseselt või kaudselt füüsilise ega juriidilise isiku eest (tegevjuhina, koostööpartnerina, konsultandina, D, töötajana, agendina või muul viisil) järgmistel tegevusaladel Eestis, Lätis või Leedus: keemilis-tehniliste toodete tootmine ja müük, nimetatud toodete turundus või kasutamisele suunatud koolitus. Pooled on lepingu allkirjastanud. Eeltoodu põhjal saab teha järelduse, et kostja võttis kohustuse mitte konkureerida RDOÜ-ga „R " kaubamärgi all R i grupi keemilis-tehniliste toodete ning pabertoodete turustamise, müügi ning sellega seotud tegevuse alal. Lepingu punktis 10.5 on pooled kokku leppinud sanktsioonid konkurentsikeelu rikkumise juhuks kui kostja või TK rikub lepingu punktis 8 toodud konkurentsikeeldu kohustub konkurentsikeeldu rikkunud pool või pooled koheselt rikkumise lõpetama, tasuma R ’ile leppetrahvi summas EUR 10 000 ning hüvitama ühingule kõik rikkumisega tekitatud kahju, kaasaarvatud saamatajäänud tulu. Kui lepingu punkti 8 rikkuv pool koheselt rikkumist ei lõpeta, on R ’il õigus nõuda leppetrahvi EUR 1 000 iga päeva eest, mil rikkumist jätkatakse. Samas on kostja esitanud poolte vahelise elektroonilise lepinguprojekti, millest nähtub, et kostja ettepanekuid lepingu punktides 8 ja 10.5 hageja ei arvestanud (tl 177-191). Seega hageja väide, et kostja pole nõudnud lepingu teistsugust sõnastust, ei ole kooskõlas kostja esitatud tõendiga, millest nähtub, et kostja esitas hulgaliselt parandusettepanekuid, mida lepingu koostamisel ei arvestatud. Eeltoodud kirjavahetusest nähtub, et hageja oli aktiivne osapool lepingu koostamisel ning kasutas koostamisel õigusteadmistega isikut, kellega kostja elektrooniliselt suhtles. Hageja ja RDOÜ sõlmisid 11.05.2005 edasimüügilepingu kehtivusajaga 2 aastat, seega kuni 11.05.2007 (tl 68-80). Lepingu kohaselt on RDOÜ põhitegevusalaks „R ” kaubamärgi all R i ja/või
2-07-34635 R iga samasse kontserni kuuluvate isikute poolt toodetavate ja /või vahendavate keemilis-tehniliste toodete turustamine ja müük ning sellega seotud tegevus vastavalt edasimüügilepingus sätestatud tingimustel ja mahus.
34.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on lepingu punkti 8 rikkunud ning, kas nimetatud lepingu punkt on tühine. TsÜS § 86 lg 1 heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 84 lg 1 tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooled vabad lepingu tingimustes kokku leppima. Ühiskond, mille alustugedeks on isikuvabaduse ja kaubandusvabaduse põhimõte, on samaaegselt kehtivast lepinguvabaduse põhimõttest hoolimata seotud kohustusega mitte lubada lepingute kehtivust, mis ebaõiglaselt piiravad isiku isiklikke või majanduslikke vabadusi. Käesoleva vaidluse korral on vajalik kontrollida kas lepingupooled on läinud üle lubatavuse piiride. Analüüsides lepingu sisu tervikuna, saab kohus teha järelduse, et lepingus sätestatud poolte õiguste ja kohustuste kogum kõikide lepingu osapoolte suhtes ei ole tasakaalus. Juriidiline isik, kelle osalus loodavas äriühingus oli 10% sai suuremad õigused ja väiksemad kohustused kui füüsilised isikud sh kostja oma 45% osalusega. Osanikevahelise lepingu punktist 8.1 tuleneb, et TKja kostjat kohustati hoiduma konkurentsist OÜ-ga RD ja mitte tegutsema järgmistel tegevusaladel Eestis, Lätis või Leedus: keemilis-tehniliste toodete tootmine või müük, nimetatud toodete turundus või kasutamisele suunatud koolitus. Lepinguga sätestati konkurentsikeeld kahele lepingu osapoolele (füüsilised isikud) ja selle rikkumisel sanktsioonid loodava ühingu ja hageja kasuks. Konkurentsikeeld oli loodava äriühingu suhtes hageja kasuks. Konkurentsikeeld ei puuduta hagejat, kes oli lepingu pooleks 10% osalusega. Kohus leiab, et konkurentsikeelu kokkulepe, mis sisult hõlmab mahukat majandusharu Baltikumi regioonis eeldab isikutele, kes seda peavad järgima, mingeid hüvesid, mis on rahaliselt mõõdetavad. Lepingus sellesisulisi sätteid ei ole. Kohtule ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, millest saaks järeldada, et poolte vahel oli teisi kokkuleppeid. Poolte vahel sõlmitud lepingu p. 6.2 kohaselt juhatuse liikmel kohustuse täitmise eest tasu ei makstud kui pooled ei lepi teisiti kokku. Kostja saades OÜ RD juhatuse liikmeks ei saanud tasu ka juhatuse liikmena. Kostja oma selgitustes kinnitab, et tema ei ole mingeid hüvesid konkurentsikeelu kohaldamise eest saanud. Hageja seisukoht, et kostja sai soodustingimustel vaidlusalust kaupa ei leidnud tunnistaja TK ütlustega kinnitamist. Tunnistaja ütluste kohaselt müüdi kaupa hulgi soodusprotsendiga enamus ostjatele. Seega ei olnud midagi erilist kui kostja äriühingutele müüdi kaupa 25% soodsamalt pakutavast letihinnast, kuna see on tavapärane müügipraktika. Eeltoodu soodustus ei ole kuidagi käsitletav soodustusena selle eest, et osanikevahelise lepinguga piirati kostja põhiõigusi. Põhiseadusega antud õigus elule, vabale eneseteostusele, vabadusele ja isikupuutumatusele, perekonna-ja eraelu puutumatusele, tegevusala, elukutse ja töökoha valikule, südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadusele on võõrandamatud õigused. Isik võib eelloetletud õigusi enda suhtes piirata, kuid teine isik ei saa toetuda isiku poolt lepingus antud lubadusele selliste õiguste piiramise või nendest loobumise kohta. Kohus leiab, et hageja ei saa tugineda kokkulepitud ootusele. Hageja oleks pidanud ette nägema, et põhiseadusest tulenevate õiguste piirangu korral on võimalus isikul, keda piirang puudutab sellest taganeda. Sellistele lubadustele toetumine, samuti selliste kohustuste täitmisele sundimine oleks vastuolus heade kommetega. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et lepingu punkti 8.1 eesmärgiks ei olnud reaalne loodava äriühingu kaitsmine ebaausa konkurentsi eest vaid kostja tegevusvabaduse piiramine kogu Baltikumi regioonis. Kohus leiab, et ühe lepingu poole soosimine, kes on lepingu koostaja ja kes ei arvesta teise poole huve võib olla heade kommete vastane. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et osanikevahelise lepingu punkt 8.1 (konkurentsikeeld) on tühine ja vastuolus heade kommetega. Kuna osanikevahelise lepingu punkt 8.1 on vastuolus heade kommetega ja tühine, siis puudub seaduslik alus punktide 8.2, 10.5 ja 10.7 kohaldamiseks. Lisaks sellele nõustub kohus kostja seisukohaga, et leppetrahvi regulatsioon punktis 10.5 ja sellelt saadav viivis punktis 10.7 on vastuolus VÕS-is sätestatud põhimõtetega ning on liigkasuvõtmise iseloomuga ja vastuolus heade kommetega. VÕS-i alusel on lubatud üksnes sellised lepingud, mis: 1) ei ole vastuolus seadusega, 2) ei ole vastuolus heade kommetega, 3) ei riku isiku
2-07-34635 põhiõigusi. Seega on osanikevahelises lepingus sätestatud leppetrahvi regulatsioon lubamatu ja tühine. Lepingu punkti 8.1 tühiseks tunnistamine välistab hagi rahuldamise tervikuna.
35.Tuginedes eeltoodule, et osanikevahelise Lepingu punkt 8.1 on tühine, siis ei oma käesolevas vaidluses tähendust kas kostja osanikevahelise lepingu sõlmimise ajal oli PO 2 OÜ juhatuse liige ja osanik ja hiljem OÜ S juhatuse liige ja osanik ning kas äriühingud müüsid keemilis-tehnilisi ja pabertooteid tooteid kolmandatele isikutele, kes olid ka OÜ RD kliendid (tl 31-40, 93, 94-170). Osanikevahelise lepingu punkt 4.1.1 ühingu põhitegevusala on „R “ kaubamärgi all R ’i grupi keemilis-tehniliste toodete ning pabertoodete turustamine ja müük ning sellega seotud tegevus (tl 18). Kohtule esitatud arved-saatelehtedelt ei nähtu, et kostjale kuuluvate äriühingute kaudu edasimüümisel oli tegemist „R “ kaubamärgi all R ’i grupi keemilis-tehniliste toodete ning pabertoodetega. Juhul kui kostja oleks PO 2 OÜ ja OÜ S kaudu turustanud „R “ kaubamärgi all R ’i grupi keemilis-tehnilisi tooteid ning pabertooteid, siis oleks saanud OÜ RD esitada kahju hüvitamise nõude kostja vastu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et OÜ RD majandustegevusest loodetud tulu jäi saamata. Käesolevaks ajaks likvideeritud osaühing selle kohast hagi ei ole esitanud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et asjas ei oma tähtsust ning puudub vajadus anda hinnang kohtule esitatud TK arvamuse OÜ S ja OÜ RD poolt ostetud ja müüdud kaupade identsuse kohta, samuti anda hinnang tunnistaja TK ütluste kohta ja analüüsida esitatud T OÜ müügi käibeandmikke OÜ RD poolt ostetud kaupade osas, analüüsida arve-saatelehti, mille alusel müüdi kaupu OÜ-le R D, OÜ-le S ja PO 2 OÜ-le (II köide tl 31-68). Kohus soovib esile tuua asjaolu, et arvamuse koostas TK hageja tellimusel. Tunnistaja TK töötab hageja juures.
38.Äriseadustik (ÄS) § 185 lg 1, 2 ja 3 alusel oleks saanud nõude esitada RDOÜ, kes seda teinud ei ole. Kuna 26.06.2009 kustutati RDOÜ äriregistrist, siis ei ole võimalik enam hagi esitamine ja samuti puudub kostjal võimalus konkureerida kustutatud äriühinguga. Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud, sealhulgas täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Hagihind on tulenevalt hagi esitamisel leppetrahvi nõuded 156 466 krooni, 140 819,40 krooni 4 mittevaralist nõuet s. o 4x 15 000 krooni (3 kohustust + keeld).
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.