Võlaõigus › Seltsingulepingud

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

Lepingu p 4.1.1 kohaselt on ühingu põhitegevusala „Rekal“ kaubamärgi all Rekal grupi keemilistehniliste toodete ning pabertoodete turustamine ja müük ning sellega seotud tegevus. Lepingu p 8.1 kohaselt kohustus kostja ilma hageja kirjaliku nõusolekuta hoiduma konkurentsist ühinguga ning mitte tegutsema nii üksinda kui ka koos muu füüsilise isikuga või füüsilise või juriidilise isiku kaudu või otseselt või kaudselt füüsilise ega juriidilise isiku eest järgmistel tegevusaladel Eesti, Lätis või Leedus: keemilis-tehniliste toodete tootmine või müük, nimetatud toodete turundus või kasutamisele suunatud koolitus. Lepingu p-s 8.3 kinnitas kostja, et konkurentsikeeld ei piira põhjendamatult kostja erialast või investeerimistegevust. Kostja on käitunud pahauskselt, sest kostja oli pooltevahelise lepingu sõlmimisel teadlik, et ei kavatse konkurentsikeeldu järgida. Kostja on alates 2005.a oktoobrist rikkunud konkurentsikeeldu. Kostja oli kuni 24.10.2005 OÜ Parrot (praegune PO 2 OÜ) juhatuse liige ja kuni 12.10.2005 ainuosanik. PO 2 OÜ põhitegevusalaks oli puhastuskemikaalide ja paberi müük suurköökidesse, samuti köögimasinate hooldus. Hevaner Invest OÜ sõnul müüs OÜ Parrot äriühingule enne 24.10.2005 vähemal kaks korda puhastuskemikaale ja pabertooteid. Seega rikkus kostja ajavahemikul 11.05.-24.10.2005 lepingu p 8.1, tegutsedes läbi teise juriidilise isiku ühingu tegevusalal, milleks kostjal puudus hageja kirjalik nõusolek. Alates 21.11.2006 on kostja OÜ Sacco ainuosanik ja juhatuse liige. Kostja asutas sihilikult OÜ Sacco ajal, mil kostja suhtes kehtis lepingust tulenev konkurentsikeeld. OÜ Sacco on müünud korduvalt alates 2006.a lõpust Lucca Restoran OÜ-le ja Hevaner Invest OÜ-le kaupasid, mille müük oli lepinguga keelatud. Seega on kostja OÜ Sacco kaudu pakkunud ühingule ühingu tegevusalal konkurentsi hageja kirjaliku nõusolekuta. Kostja rikub ka ÄS § 185 lg 1 sätestatud konkurentsikeeldu. Lepingu p 10.5 kohaselt peab kostja konkurentsikeelu rikkumise korral rikkumise koheselt lõpetama ja tasuma hagejale leppetrahvi 10 000 EUR ning lepingu rikkumise jätkamise korral 1000 EUR iga päeva eest kuni rikkumise lõpetamiseni. Leppetrahvi tasumisega viivitamise korral peab kostja vastavalt lepingu p-le 10.7 tasuma viivist 0,1% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. 5.06.2007 esitas hageja kostjale konkurentsikeelu rikkumise lõpetamise ning leppetrahvi tasumise nõuded. Kostja keeldus 21.06.2007 kirjaga leppetrahvi tasumisest. Hageja esitas 24.07.2007 kostjale meeldetuletuse. Kostja jätkas konkurentsikeelu rikkumist, tarnides OÜ Sacco kaudu Hevaner Invest OÜ-le ja Lucca Restoran OÜ-le 2007.a juunis ühel korral ühingu põhitegevusalas märgitud toodetega konkureerivaid tooteid. Kuna kostja on viivitanud leppetrahvi tasumisega, siis on kostja kohustatud tasuma hagiavalduse esitamise seisuga viivist 18 854 krooni ja 14 senti ning kuna kostja ei lõpetanud konkurentsikeelu rikkumist, on hagejal õigus nõuda kostjalt täiendavat leppetrahvi 15 646 krooni ja 60 senti iga päeva eest, mil rikkumist jätkati. Kostja jätkas rikkumist vähemalt kuni 14.06.2007, seega on kostja kohustatud hagejale rikkumise jätkamise eest tasuma 140 819 krooni ja 40 senti. Tõendite kogumise käigus sai hagejale teatavaks, et kostja on OÜ Sacco kaudu jätkanud konkurentsikeelu rikkumist vähemalt kuni 1.07.2008, seega on kostja vaatamata rikkumise lõpetamise nõudele jätkanud rikkumist vähemalt 414 päeva jooksul. Seega on hagejal tekkinud kostja vastu täiendav leppetrahvi tasumise nõue 6 474 444 krooni. Konkurentsikeeld ei ole vastuolus heade kommetega. Juhatuse liikmena tegutseval isikul on äriühinguga konkureerimine keelatud ÄS § 185 alusel. Seadusest tuleneva juhatuse liikme kohustuse lepinguga täpsustamine ja sellega seonduva nõudeõiguse andmine vähemusosanikule teenib vähemusosaniku õiguste kaitse eesmärki. Vähemusosaniku õiguste kaitsmine ei ole vastuolus heade kommetega. Hageja oli OÜ Rekal Direkt vähemusosanik. Samas andis hageja OÜ Rekal Direkt asutamisel osaühingu tegevuseks vajalikku oskusteavet ja tagas eduka majandustegevuse aluseks olevad soodsad hankelepingud. Lepingu p-dest 8.1 ja 10.5 tulenev vähemusosaniku õigus

nõuda kostjalt juhatuse liikme kohustuse rikkumise korral leppetrahvi annab vähemusosaniku õigustele adekvaatse kaitse. Selline, seadusest tulenevaid õiguskaitse vahendeid täiendav leping on lubatud VÕS § 5 kohaselt ega ole vastuolus ühegi imperatiivse normiga. Lepingus kokkulepitud konkurentsikeeld oli mõistlikult piiritletud territooriumi osas. Territoriaalselt kehtis lepingu p-dest 4.1.1 ja 8.1 tulenev konkurentsikeeld vähemalt Tallinnas ja Harjumaal. Hageja nõue rajaneb konkurentsikeelu rikkumistel, mis pandi toime Harjumaal ja Tallinnas. Seega on asjakohatud kostja väited, mille kohaselt oleks konkurentsikeeld väidetavalt ebamõistlik ja kostjat piirav, kui see keeld kehtiks ka Lätis ja Leedus tegutsemise suhtes. Ebaõige on kostja väide, et edasimüügilepingu tähtaja möödumine lõpetas lepingust tuleneva konkurentsikeelu. Edasimüügileping ja 11.05.2005 sõlmitud leping pole samad lepingud ning nad reguleerivad teiste poolte vahelisi muid õigussuhteid kui leping. Edasimüügilepingu lõppemine ei mõjuta lepingu ega sellest tuleneva konkurentsikeelu kehtivust. Isegi, kui edasimüügilepingu lõppemine oleks osanikevahelise lepingu lõpetanud, siis konkurentsikeeld kehtib 6 kuud peale lepingu lõppemist. Edasimüügileping lõppes 11.05.2007, seega 14.06.2007 polnud lepingu p-s 8.2 märgitud konkurentsikeelu tähtaeg lõppenud. Leppetrahvi tasumise kohustus tuleneb lepingust ning on kooskõlas seadusega. Kostja nõustus konkurentsikeelu rikkumise korral maksma hagejale leppetrahvi. Selline kokkulepe on lubatud VÕS § 5 kohaselt ega ole vastuolus ühegi imperatiivse normiga. Samuti sai kostja konkurentsikeeluga nõustumise eest vastutasu. Osanikevahelise lepingu alusel sai kostja võimaluse olla osanik tuntud kaubamärgi „Rekal" kasutavas äriühingus, kasutada tema osalusega äriühingus hageja ja selle osaniku Rekal Svenska AB kogemusi ja oskusteavet ning kostja osalusega äriühing sai soodustingimustel osta kavandatud majandustegevuses müüdavaid kaupasid. Väited vastutasu puudumise üle on asjakohatud. Hageja märgib ka, et lepingus ei lepitud kokku hagejale rakenduvat konkurentsikeeldu, sest kostja pole seda nõudnud ning vastav keeld lepiti kokku hageja oskusteabe kaitseks. Kostja väide, et hageja dikteeris konkurentsikeelu ja leppetrahvi summa ning kostjal puudus nende tingimuste mõjutamise võimalus, on ebaõige. Konkurentsikeeld, leppetrahvi kohaldamine ja leppetrahvi summa olid lepingupoolte vahel läbiräägitud. Hageja, kostja ja Tiit Kivimäe pidasid 2005.a aprillis läbirääkimisi osanikevahelise lepingu sõlmimiseks. Läbirääkimiste käigus tegi hageja ettepaneku, et lepingu p-s 8.1 märgitud konkurentsikeeld kehtiks kaks aastat lepingu lõppemisest, s.o OÜ Rekal Direkt äriregistrist kustutamisest. Lisaks tegi hageja ettepaneku, et konkurentsikeelu rikkumise korral peaksid juhatuse liikmed maksma leppetrahvi EUR 50 000. 25.04.2005 saatis kostja e-maili oma ettepanekutega lepingu muutmise kohta. Kostja nõustus ja ühines Tiit Kivimäe poolt tehtud ettepanekuga jätta lepingust konkurentsikeeld ja leppetrahv välja. Hageja, kostja ja Tiit Kivimäe ettepanekuga ei nõustunud. Järgnenud läbirääkimiste käigus jõudsid pooled kompromissini, mille kohaselt kostja nõustus konkurentsikeeluga ja hageja nõustus lühendama konkurentsikeelu tähtaega 6 kuuni lepingu lõppemisest ning vähendama leppetrahvi EUR 10 000 kroonini. Seega oli kostjal võimalik lepingutingimusi mõjutada. Isegi, kui hageja oleks kostjale lepingutingimusi dikteerinud, siis lepinguvabaduse tingimustes oli kostjal vaba valik keelduda hagejaga lepingulisse suhtesse astumisest. Kostja väide, et konkurentsikeeld sõlmiti kostja kogenematust ära kasutades, on ebamõistlik ja asjasse puutumatu. Mõeldamatu on, et kostja ei ole lepingu sõlmimisel võimeline mõistma ning läbi rääkima enda poolt allkirjastatud lepingute sisu. Alates 16.09.2002 on kostja olnud erinevate äriühingute juhatuse liige. Hageja on tõendanud, et kostja rääkis lepingut selle sõlmimisel läbi ning seega oli võimeline selle sisu mõistma. Kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis sundinuks

kostjat lepingut sõlmima väidetavalt ülikoormavatel tingimustel. Kostjal puudus sund sõlmida hagejaga osanikevaheline leping või üldse astuda hagejaga lepingulisse suhtesse. Leppetrahvi kokkuleppe sisuks on võlausaldaja vabastamine kahju tõendamise kohustusest. Lepingu rikkumise lõpetamise ja leppetrahvi tasumise nõude esitamiseks piisab, et hageja tõendab lepingu rikkumise. Hageja ei pea tõendama kahju olemasolu ja selle suurust. Kostja ei saa vabandada lepingu rikkumist väitega, et väidetavalt lepingu rikkumine ei tekitanud hagejale või kolmandale isikule kahju. Selline vastuväide on ebaõige ega ole leppetrahvi tasumise osas asjakohane. Leppetrahvi tuleb maksta sõltumata sellest, kas kahju tekkis ja milline oli täpne kahju summa. Kostjapoolse lepingurikkumise tulemusel jäi hagejal OÜ Rekal Direkt majandustegevusest loodetud tulu saamata, sest kostja suunas lepingut rikkudes osa lepingu p-de 4.1.1 ja 8.1 alusel OÜ Rekal Direkt majandustegevuseks planeeritud ja sellisena ka alustatud majandustegevusest kolmandatesse enda osalusega ettevõtetesse. Kostjapoolne lepingu rikkumine mõjutas negatiivselt OÜ Rekal Direkt majandustegevust ning seeläbi tekitas kostjale kui OÜ Rekal Direkt osanikule kahju saamatajäänud dividendide ning osaluse väärtuse langemise tõttu. OÜ Rekal Direkt ei ole hageja ja kostja vahelise lepingu pool, mistõttu puuduvad sellel isikul mistahes õigused hageja poolt käesolevas menetluses esitatud nõude suhtes. Kostja vastuväited

Lisaks on konkurentsikeeld vastuolus heade kommetega, kuna lepingu teisel poolel puudub kohustus vastuteeneks. Kostja ei saa piirangu järgimise eest mõistlikku tasu või muud hüvitist. Lepingu p-st 6.2 tuleneb, et juhatuse liikmetele ei maksta juhatuse liikme kohustuste täitmise eest tasu, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Samuti ei ole teada, et kostjal oleks tasu saamise õigus OÜ Rekal Direkt osanikuna. Seega kostjat kohustatakse loobuma vabadusest tegeleda ettevõtlusega Eestis, Lätis ja Leedus, ilma et kostja saaks mingigi vastusoorituse. Lepingu p-st 8.1 tuleneb, et ebaausa konkurentsi osutamise eest kaitstakse OÜ Rekal Direkt, kes oleks vastava kohustuse rikkumise juhul kahjustatud isikuks Käesoleva juhul on leppetrahvi saamise õigus hagejal, ning selline regulatsioon on VÕS-ga vastuolus. Leppetrahv on kahjustatud lepingupoole õiguskaitsevahendiks ehk selle lepingupoole kaitsevahend, kelle õigusi on reaalselt rikutud. Praegusel juhul soovib hageja leppetrahvi maksmist hagejale, vaatamata asjaolule, et hagejale ei saa konkurentsikeelu rikkumise teel kahju tekkida. Ka ÄS § 185 lg 2 annab konkurentsikeelu rikkumise korral nõudeõiguse ainult äriühingule endale. Seega on lepingu p 10.5 otseselt vastuolus VÕS § 158 lg-ga 1, ning VÕS § 158 lg-ga 1 vastuolus sätestatud osanikevaheline leping ei saa olla lubatud, kuna see ei ole kooskõlas ei sätte mõtte ega ka heade kommetega. Käesoleval juhul puuduvad hagejal endal kaitstavad õigused, mistõttu ei saa hageja leppetrahvi nõuda. Hageja väide, et hageja kui väikeosaniku teoreetiline kahju seisneb saamata jäänud dividenditulus, tuleb jätta tähelepanuta, kuna dividendide välja maksmine ei sõltu konkurentsikeelu rikkumise faktist, vaid muudest majanduslikest küsimustest. Antud kujul leppetrahvi sätestamine lepingusse sai võimalikuks, kuna leping koostati Advokaadibüroo Sorainen Law Offices poolt hageja tellimusel ning seetõttu puudusid nii kostjal kui T. Kivimäel reaalsed võimalused lepingu sisu mõjutamiseks. Lisaks eeldab leppetrahvi regulatsiooni mõistmine juriidilisi eriteadmisi, mis kostjal puudusid. Seetõttu sai võimalikuks advokaadibüroo poolt koostatud ühekülgsele lepingule alla kirjutamine. Kostja oli lepingu sõlmimisel kogenematuse tõttu sundolukorras ning leppetrahvi regulatsioon on ühekülgne ja suunatud hageja alusetule rikastumisele kostja arvel. Hageja kohaldab valesti ÄS § 185 lg 1 p 3. Üks osanik ei saa teise osaniku vastu ÄS § 185 lg 1 p 3 alusel nõuet esitada. Konkurentsikeelu rikkumise puhul saab õiguskaitsevahendeid kasutada üksnes osaühing, kui kahjustatud isik. Samuti ei ole hageja ÄS § 185 lg 1 p 3 kohaldumise faktiliste eelduste olemasolu tõendanud. ÄS § 185 lg 2 sätestab, et kui juhatuse liikme tegevus on vastuolus käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatuga (konkurentsikeeluga), võib osaühing nõuda juhatuse liikmelt keelatud tegevuse lõpetamist ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist osaühingule, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu. Praegusel juhul ei ole OÜ Rekal Direkt kostja vastu nõuet esitanud. Hageja, kui mitte kahjustatud isiku, nõue kostja vastu on seega üheselt alusetule rikastumisele suunatud. Nõudeõigus saab olla ainult OÜ-l Rekal Direkt. Konkurentsikeeld on seotud vastavate äriühingute tegevusaladega. Otsustamaks, kas tegemist on juhatuse liikme poolt konkurentsikeelu rikkumisega, tuleb võrrelda, kas vaadeldavad äriühingud reaalselt tegutsevad samadel aladel ja kas nende poolt müüdavad kaubad, osutatavad teenused konkureerivad. Hageja ei ole märkinud, kas OÜ Rekal Direkt ja OÜ Sacco tegutsevad samal tegevusalal. Kostja on seisukohal, et OÜ Rekal Direkt ja OÜ Sacco ei tegutse samadel tegevusaladel. OÜ Rekal Direkt tegeles 11.05.2005 - 11.05.2007 põhikirja p 1 ap-de, lepingu p 4.1.1 ja edasimüügilepingu p-de 2.1, 2.2 ja 2.3 alusel üksnes edasimüügilepingu lisas nr 1 nimetatud kaupade müügiga Tallinnas ja Harjumaal. Alates 11.05.2007 OÜ Rekal Direkt aktiivse majandustegevusega ei tegele. OÜ Sacco tegeleb põhikirja kohaselt jae- ja hulgikaubandusega, v.a litsentseeritavad tegevused; investeerimistegevusega; kinnisvara üürimise, müügi ja ostmisega; transpordiga Eesti Vabariigi piires; autorendiga; veesõidukite, põllutöömasinate ja metsamasinate hoolduse ja remonditöödega; lillede müügi ning lilleseadete, dekoratsioonide valmistamise ja

müügiga. Reaalselt tegeleb OÜ Sacco pehmepaberi (wc-, käte-, ja muude pühkepaberite) müügiga suurtarbijatele. Lisaks pakub transporditeenust lepingulistele klientidele. Oluline on, et OÜ Sacco poolt müüdavad kaubad ei konkureeri OÜ Rekal Direkt poolt edasimüügilepingu alusel müüdavate kaupadega. Kaupu saab pidada konkureerivateks, kui nad on samadele klientidele asendatavad. Praegusel juhul on äriühingute klientuur erinev ning samuti ei ole tooted asendatavad nende spetsiifiliste omaduste tõttu. Seega ei ole samadel tegevusaladel tegutsevate äriühingutega, mistõttu on ÄS-st tuleneva konkurentsikeelu rakendumine kostja suhtes välistatud ning kostja võib olla samaaegselt OÜ Sacco juhatuse liikmeks, kuna see ei kahjusta OÜ Rekal Direkt. Lepingusse ei võinud sätestada keeldu, mille kohaselt on kostjal keelatud tegeleda keemilis-tehniliste kaupade tootmise ja müügiga Eestis, Lätis ja Leedus. Kostja ei ole konkurentsikeeldu rikkunud. Kostja on olnud lepingu kehtivuse ajal OÜ Parrot ja OÜ Sacco osanik ja juhatuse liige, kuid vastavad äriühingud ei ole kunagi OÜ-ga Rekal Direkt konkureerinud. Seega ei saa lugeda, et kostja on lepingu p 8.1 rikkunud, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda lepingu p 10.5 kohaldamist. OÜ Rekal Direkt lõpetas 11.05.2007 majandustegevuse ning seega ei ole kostjal võimalik OÜ-ga Rekal Direkt konkureerida. Kostja ei ole konkurentsikeeldu rikkunud, kuna hagejale ei ole vaidlusalusel perioodil kahju tekkinud. Nõustuda ei saa hageja käsitlusega, et kuna OÜ Rekal Direkt tegutses üksnes Harjumaal ja Tallinnas, siis tuleb kõrvale jätta asjaolu, et konkurentsikeeld kehtib ka kostja tegutsemise osas mujal Eestis, Lätis ja Leedus. Hageja püüab saavutada olukorda, kus sõnastataks ümber lepingu p 8.1 ning kohaldataks seeläbi ebaseaduslikku lepingu sätet teatud ulatuseski. Lepingu p-s 8 nimetatud tegevused ning territoriaalse kohaldatavuse küsimus ei ole lahutatavad. Üksnes lepingu p 8 terviklik arvesse võtmine võimaldab vastavat sätet tõlgendada. Kostja on taotlenud p 8 tühisuse tuvastamist ning seda saab teha vaid kogu vastavat punkti analüüsides, mitte üksnes selle teatud sõnu arvesse võttes. Hageja taotlus tõlgendada lepingu p 8.1 üksnes Tallinna ja Harjumaa osas kehtivana, on sisuliselt käsitletav taotlusena lepingu sõnastuse muutmiseks, milleks kohtul puudub pädevus. Ebaõige on hageja väide, et kostja on saanud konkurentsikeelu kohustuse kandmise eest tasu või muud hüvitist. Tasuna ei saa vaadelda hageja poolt nimetatud asjaolusid, et kostjal oli võimalus olla OÜ Rekal Direkt osanik, et OÜ Rekal Direkt sai osta soodushinnaga hageja ja OÜ Rekal Direkt vahel 11.05.2005 sõlmitud edasimüügilepingus nimetatud kaupasid. Kostja ei ole kunagi saanud kasutada hageja või Rekal Swenska AB kogemusi või oskusteavet, mis oleks hõlbustanud toodete müüki või tegevust muul viisil. Kostja osalus OÜ-s Rekal Direkt ei ole konkurentsikeelu eest tasuna käsitletav, kuna pooled ei ole selles kunagi kokku leppinud ning osalust sellisena ka käsitletud. OÜs Rekal Direkt osaluse saamiseks, pidi kostja tegema hoopis kulutusi. Konkurentsikeelu seaduslikkuse tagamiseks peab juhatuse liige saama selle eest eritasu või muud hüve, mis oleks rahaliselt mõõdetav. Tegemist peab olema juhatuse liikme seisukohalt lisanduva kasuga, mitte kantava kuluga. Kostja tasuna ei ole vaadeldavad soodustused, mis tehti OÜ-le Rekal Direkt, kui teisele isikule. Iseseisva juriidilise isiku võimalik tulu ei ole käsitletav füüsilise isiku tuluna. Väär on hageja väide, et OÜ Sacco poolt müüdavad pabertooted konkureerivad OÜ Rekal Direkt poolt müüdavate pabertoodetega. Nimetatud väide on tõendamata. Väär on ka väide, et leppetrahvi nõude lepingusse sätestamine kaitses nii kostja kui ka hageja huve. Leppetrahvi nõudeõigus on ainult hagejal, seega on arusaamatu, kuidas saab see olla käsitletav kostja huvide kaitsmisena. Kostjal puudub õigus nõuda hagejalt leppetrahvi juhul, kui viimane lepingut rikub. Kostjal ei olnud võimalik lepingu sisu piisavalt mõjutada, mistõttu on see ühekülgne. Kostjale esitati lepingu valmisversioon ning sisulisi läbirääkimisi lepingu sisu üle ei toimunud. Kostja tegi ettepaneku konkurentsikeeld ja leppetrahvi regulatsioon lepingust välja jätta, kuid hageja sellega ei nõustunud. Kostjale jäävad arusaamatuks hageja viited T. Kivimäele, kes väidetavalt kõigi lepingu tingimustega

nõustus. Kostja ja T. Kivimäe on eraldiseisvad lepingupooled ning viimane ei esindanud kostjat lepingu sõlmimisel. Alusetu on väide, et kostja pidi juhatuse liikmena aru saama juriidilisi eriteadmisi nõudva leppetrahvi kehtestamise regulatsiooni peensustest. Lepingu sõlmimise momendil ei olnud kostja OÜ Rekal Direkt juhatuse liikmeks. Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt kostjale kuuluvate osade võõrandamist kolmandates äriühingutes. Kuna lepingu näol on tegemist võlaõigusliku lepinguga, siis saab hagejal olla nõudeõigus üksnes VÕS-st tuleneva õiguskaitsevahendi kohaldamiseks. Praegusel juhul taotleb hageja kostja kohustamist lepingu täitmiseks. Selle raames ei saa nõuda OÜ Sacco osa müümist, kuna osaühingu osa müümine ei ole konkurentsikeelu täitmise sisuks. Konkurentsikeelu sisuks ei ole mitte juhatuse liikme poolt teistest äriühingutest tulu saamise välistamine, vaid äriühingu majandustegevuse kaitsmine, kelle heaks juhatuse liige töötab. Konkurentsikeelu täitmine seisneb kooskõlas ÄS §-ga 185 konkureerivast tegevusest hoidumisest. Seega saab hageja maksimaalselt nõuda OÜ Sacco juhatuse liikmeks olemise kaudu konkureeriva tegevuse lõpetamist. Juhul, kui kohus peaks siiski leidma, et tulenevalt osanikevahelisest lepingust on keelatud ka OÜ Sacco osa omamine, siis ei saa hageja sellegipoolest nõuda kostja kohustamist asjaõigusliku kasutuse tegemiseks. Oluline on, et hagejal on üksnes osanikevahelisest lepingust tulenevad nõudeõigused. Hagejal puuduvad asjaõiguslikud nõudeõigused. Juhul, kui OÜ Sacco osa omamine on lepingut rikkuv, on kostjal õigus valida, kas ta taotleb lepingu lõpetamist, müüb oma osa OÜ-s Rekal Direkt või kasutab muid võimalusi. Silmas tuleb pidada, et OÜ Rekal Direkt on majandustegevuse lõpetanud, mistõttu on välistatud ka OÜ-ga Rekal Direkt konkureerimine. Sellest tulenevalt ei saa ka rääkida konkurentsikeelu jätkuvast rikkumisest, mille lõpetamist ja täitmisele asumist saaks hageja nõuda. Maakohtu otsus ja selle põhjendused

elektrooniliselt suhtles. Hageja ja Rekal Direkt OÜ sõlmisid 11.05.2005 edasimüügilepingu kehtivusajaga 2 aastat kuni 11.05.2007. Lepingu kohaselt on Rekal Direkt OÜ põhitegevusalaks „Rekal” kaubamärgi all Rekali ja/või Rekaliga samasse kontserni kuuluvate isikute poolt toodetavate ja /või vahendavate keemilistehniliste toodete turustamine ja müük ning sellega seotud tegevus vastavalt edasimüügilepingus sätestatud tingimustel ja mahus. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on lepingu p 8 rikkunud ning kas nimetatud lepingu punkt on tühine. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooled vabad lepingu tingimustes kokku leppima. Ühiskond, mille alustugedeks on isikuvabaduse ja kaubandusvabaduse põhimõte, on samaaegselt kehtivast lepinguvabaduse põhimõttest hoolimata seotud kohustusega mitte lubada lepingute kehtivust, mis ebaõiglaselt piiravad isiku isiklikke või majanduslikke vabadusi. Käesoleva vaidluse korral on vajalik kontrollida kas lepingupooled on läinud üle lubatavuse piiride. Analüüsides lepingu sisu tervikuna, saab teha järelduse, et lepingus sätestatud poolte õiguste ja kohustuste kogum kõikide lepingu osapoolte suhtes ei ole tasakaalus. Juriidiline isik, kelle osalus loodavas äriühingus oli 10%, sai suuremad õigused ja väiksemad kohustused kui füüsilised isikud s.h kostja oma 45% osalusega. Lepingu p-st 8.1 tuleneb, et T. Kivimäed ja kostjat kohustati hoiduma konkurentsist OÜ-ga Rekal Direkt ja mitte tegutsema järgmistel tegevusaladel Eestis, Lätis või Leedus: keemilis-tehniliste toodete tootmine või müük, nimetatud toodete turundus või kasutamisele suunatud koolitus. Lepinguga sätestati konkurentsikeeld kahele lepingu osapoolele (füüsilised isikud) ja selle rikkumisel sanktsioonid loodava ühingu ja hageja kasuks. Konkurentsikeeld oli loodava äriühingu suhtes hageja kasuks. Konkurentsikeeld ei puuduta hagejat, kes oli lepingu pooleks 10% osalusega. Konkurentsikeelu kokkulepe, mis sisult hõlmab mahukat majandusharu Baltikumi regioonis, eeldab isikutele, kes seda peavad järgima, mingeid hüvesid, mis on rahaliselt mõõdetavad. Lepingus sellesisulisi sätteid ei ole ja hageja ei tõendanud, et poolte vahel oli teisi kokkuleppeid. Lepingu p 6.2 kohaselt juhatuse liikmele kohustuse täitmise eest tasu ei makstud kui pooled ei lepi teisiti kokku. Kostja ei saanud juhatuse liikmena tasu. Kostja oma selgitustes kinnitab, et tema ei ole mingeid hüvesid konkurentsikeelu kohaldamise eest saanud. Hageja seisukoht, et kostja sai soodustingimustel vaidlusalust kaupa, ei leidnud tunnistaja T. K. ütlustega kinnitamist. Tunnistaja ütluste kohaselt müüdi kaupa hulgi soodusprotsendiga enamusele ostjatest. Seega ei olnud midagi erilist, kui kostja äriühingutele müüdi kaupa 25% soodsamalt pakutavast letihinnast. Eeltoodud soodustus ei ole käsitletav soodustusena selle eest, et osanikevahelise lepinguga piirati kostja põhiõigusi. Põhiseadusega antud õigus elule, vabale eneseteostusele, vabadusele ja isikupuutumatusele, perekonna-ja eraelu puutumatusele, tegevusala, elukutse ja töökoha valikule, südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadusele on võõrandamatud õigused. Isik võib eelloetletud õigusi enda suhtes piirata, kuid teine isik ei saa toetuda isiku poolt lepingus antud lubadusele selliste õiguste piiramise või nendest loobumise kohta. Hageja ei saa tugineda kokkulepitud ootusele. Hageja oleks pidanud ette nägema, et põhiseadusest tulenevate õiguste piirangu korral on võimalus isikul, keda piirang puudutab, sellest taganeda. Sellistele lubadustele toetumine, samuti selliste kohustuste täitmisele sundimine oleks vastuolus heade kommetega. Lepingu p 8.1 eesmärgiks ei olnud reaalne loodava äriühingu kaitsmine ebaausa konkurentsi eest, vaid kostja tegevusvabaduse piiramine kogu Baltikumi regioonis. Ühe lepingupoole soosimine, kes on lepingu koostaja ja kes ei arvesta teise poole huve, võib olla heade kommete vastane. Kohus asus seisukohale, et lepingu p 8.1 (konkurentsikeeld) on tühine ja vastuolus heade kommetega ja puudub alus p-de 8.2, 10.5 ja 10.7 kohaldamiseks. Leppetrahvi p 10.5 ja sellelt saadav viivis p-s 10.7 on vastuolus VÕS-s sätestatud põhimõtetega, on liigkasuvõtmise iseloomuga ja vastuolus heade kommetega. Lepingu p 8.1 tühiseks tunnistamine välistab hagi rahuldamise.

Tuginedes eeltoodule, et lepingu p 8.1 on tühine, ei oma tähendust, kas kostja oli lepingu sõlmimise ajal PO 2 OÜ juhatuse liige ja osanik ning hiljem OÜ Sacco juhatuse liige ja osanik ning kas äriühingud müüsid keemilis-tehnilisi ja pabertooteid tooteid kolmandatele isikutele, kes olid ka OÜ Rekal Direkt kliendid. Lepingu p 4.1.1 kohaselt oli ühingu põhitegevusala „Rekal“ kaubamärgi all Rekali grupi keemilistehniliste toodete ning pabertoodete turustamine ja müük ning sellega seotud tegevus (t.lk 18). Arvesaatelehtedelt ei nähtu, et kostjale kuuluvate äriühingute kaudu edasimüümisel oli tegemist „Rekal“ kaubamärgi all Rekali grupi keemilis-tehniliste toodete ning pabertoodetega. Juhul kui kostja oleks PO 2 OÜ ja OÜ Sacco kaudu turustanud „Rekal“ kaubamärgi all Rekali grupi keemilis-tehnilisi tooteid ning pabertooteid, siis oleks saanud OÜ Rekal Direkt esitada kahju hüvitamise nõude kostja vastu. Tõendatud ei ole, et OÜ Rekal Direkt majandustegevusest loodetud tulu jäi saamata. Osaühing sellekohast hagi ei ole esitanud. Tuginedes eeltoodule ei oma asjas tähtsust ning puudub vajadus anda hinnang T. K. arvamusele OÜ Sacco ja OÜ Rekal Direkt poolt ostetud ja müüdud kaupade identsuse kohta, samuti anda hinnang tunnistaja T. K. ütlustele ja analüüsida Tarbepaber OÜ müügi käibeandmikke OÜ Rekal Direkt poolt ostetud kaupade osas, analüüsida arve-saatelehti, mille alusel müüdi kaupu OÜ-le Rekal Direkt, OÜ-le Sacco ja PO 2 OÜ-le. Arvamuse koostas T. K. hageja tellimusel ja tunnistaja töötab hageja juures. ÄS § 185 lg 1, 2 ja 3 alusel oleks saanud nõude esitada Rekal Direkt OÜ, kes seda teinud ei ole. Kuna 26.06.2009 kustutati Rekal Direkt OÜ äriregistrist, siis ei ole võimalik enam hagi esitamine ja samuti puudub kostjal võimalus konkureerida kustutatud äriühinguga. Apellatsioonkaebuse põhjendused

OÜ Rekal Direkt oli neid tooteid varem müünud. Sellega kostja rikkus oma lepingulist kohustust. Kohaldada tuleb lepingu sõlmimise ajal kehtinud seaduse redaktsiooni (mh ei kehtinud lepingu sõlmimise ajal TsÜS § 86 lg 1, vaid oli § 86). Nii on tehingu lugemiseks heade kommetega vastuolus olevaks vaja lisaks pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtuse heade kommete vastaselt tasakaalust väljas olemisele vaja tuvastada, et pool teadis, et tehingu tegemise ajal teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Ainuüksi asjaolust, et poolte vastastikused kohustused võivad olla tasakaalust väljas (millega hageja antud juhul ei nõustu, poolte vastastikused kohustused olid tasakaalus) ei piisa tehingu tunnistamiseks heade kommetega vastuolus olevaks. Maakohtu seisukoht, et osade kostja parandusettepanekutega ei ole lepingu koostamisel arvestatud, ei too kaasa lepingu vastuolu heade kommetega. Kostja on lepingule alla kirjutanud ning lepingu pd 8.1 ja 10.5 on läbiräägitud. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud asjaolu, et hageja ei arvestanud lepingu p-des 8 ja 10.5 kostja poolt tehtud parandusettepanekutega. Kostjal oli võimalik lepingu tingimusi mõjutada. Hageja ei kasutatud ära kostja kogenematust. Kostja on pikaajaliste kogemustega ettevõtja. Kostja väited kogenematuse või muude raskete asjaolude ärakasutamise kohta on ebaõiged, tõendamata ja asjasse puutumatud. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 86 kui tunnistas lepingu p-s 10.5 sätestatud leppetrahvi summa suuruse vastuolus olevaks heade kommetega. Samuti on maakohus jätnud täielikult põhjendamata, miks kohus tunnistas lepingu p 10.5 vastuolus olevaks heade kommetega (TsMS § 442 lg 8 rikkumine). Leppetrahvi summa liigne suurus on VÕS § 162 (erinorm) järgi leppetrahvi summa vähendamise, mitte aga leppetrahvi kokkuleppe tühisuse tuvastamise aluseks TsÜS § 86 (üldnorm) järgi. Maakohus on TsÜS § 86 kohaldanud viisil, mis ei ole kooskõlas Riigikohtu senise praktikaga tehingu tühiseks tunnistamise kohta heade kommetega vastuolu tõttu. Olulise asjaoluna tuleb lähtuda lepingu sõlmimisel kehtinud TsÜS-i redaktsioonist. Käesolevas asjas ei ole kostja esitanud TsÜS § 97 alusel (kuni 30.04.2009 kehtinud redaktsioonis) TsÜS § 98 sätestatud korras ning TsÜS § 99 sätestatud tähtaegasid järgides väidetavalt raskete asjaolude ärakasutamise mõjul sõlmitud tehingu tühistamiseks avaldust. Väidetav liiakasu võtmine ning raskete asjaolude ärakasutamine ei ole TsÜS § 86 kohaldamise aluseks. Kostja ei ole ise aga TsÜS §-le 97 tuginenud. Kohus ei saa iseseisvalt ilma poole taotluseta tühistada tehingut TsÜS § 97 järgi või tuvastada tehingu tühisust samas sättes loetletud asjaolude väidetaval esinemisel. Kuna maakohus on ebaõigesti tunnistanud lepingu p-d 8.1 ja 10.5 heade kommetega vastuolus olevaks, tuleb need punktid lugeda kehtivaks ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hagis märgitud leppetrahvid. Vastus apellatsioonkaebusele

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 23.11.2009 otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ning kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti ning teinud neile tuginedes ebaõige järelduse. Esitatud tõendite põhjal ei olnud kohtul alust järeldada, et kostja ei ole lepingut rikkunud ega pea sellest tulenevalt tasuma hagejale leppetrahvi. Aktsiaselts Rekal Eesti esitas Margo Väli vastu Rekal Direkt OÜ osanikevahelisest lepingust tuleneva leppetrahvi tasumise nõude, milline tuleneb poolte ja T.Kivimäe vahel 11.05.2005 sõlmitud osanikevahelise lepingu p 8.1 rikkumisest kostja poolt. Leping sätestas tingimused ühiseks tegutsemiseks ühisettevõtte Rekal Direkt OÜ asutamisel ja juhtimisel. Lepingu p 4.1.1 kohaselt oli ühingu põhitegevusala „Rekal“ kaubamärgi alla Rekal grupi keemilis-tehniliste toodete ning pabertoodete turustamine ja müük ja sellega seotud tegevus. Lepingu p 8.1 kohaselt kohustusid osanikud kostja M.Väli ja T.Kivimäe ilma hageja kirjaliku nõusolekuta hoiduma konkurentsist ühinguga ja mitte tegutsema nii üksinda kui ka koos muu füüsilise isikuga või füüsilise või juriidilise isiku kaudu või otseselt või kaudselt füüsilise ega juriidilise isiku eest järgmistel tegevusaladel Eestis, Lätis või Leedus: keemilis- tehniliste toodete tootmine või müük, nimetatud toodete turundus või kasutamisele suunatud koolitus. Lepingu p-s 10.5 leppisid pooled ja T.Kivimäe kokku sanktsioonid konkurentsikeelu rikkumise juhuks. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et lepingu p 8.1, milline sätestas konkurentsikeelu, on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Kostja kohustus 11.05.2005 sõlmitud lepinguga hageja ees mitte konkureerima OÜ-ga Rekal Direkt, kelle faktiliseks tegevuseks oli paberitoodete ja keemilis-tehniliste toodete müük, muuhulgas edasimüügilepingu lisas märgitud tooted (I kd, lk 68-80). Ringkonnakohus leiab, et konkurentsikeelu kokkulepe oli õiguspärane, sest kostja konkureerimine hageja ja kostja loodud ühisettevõttega kahjustab hageja huve. Pooled võivad hageja õigusi kaitsvate kohustuste täitmise tagada leppetrahviga. Selline kokkulepe on VÕS § 5 kohaselt lubatud. Kostja sai vastutasuks konkurentsikeelu eest osaluse äriühingus, mis sai hagejaga samasse kontserni kuulumisest tulenevate soodsate hankehindade kaudu täiendavat tulu. Seega sai kostja konkurentsikeelu vastu rahalist väärtust omava õigushüve. Konkurentsikeeld ei piiranud ebamõistlikult kostja isikuvabadusi. Hageja nõue põhineb lepingurikkumisel, mille sisuks oli kostja kui juhatuse liikme poolt tema juhitava ettevõttega konkureerimine ettevõtte ning selle osanike õigusi rikkudes. Kostjal oli keelatud ÄS § 185 alusel konkureerida OÜ-ga Rekal Direkt ning sisuliselt oli osanikevahelise lepinguga antud hagejale üksnes õiguskaitsevahend kostjapoolse rikkumise puhuks, kuid sellega ei piiratud täiendavalt kostja isikuvabadusi. Lepingutingimused, sh leppetrahvi maksmise kohustus oli poolte vahel läbi räägitud. Hageja on tõendanud, et hageja esindajate väljatöötatud lepingusse tehti kostja ettepanekutel konkurentsikeelu tähtaja lühendamise ja leppetrahvi vähendamise kohta muudatused (I kd, t.lk 176-191). Kuna kostja on olnud alates 2002 äriühingute juhatuse liige (I kd, t.lk 192-193), pikaajaliselt tegutsenud kaubanduses ja ta osales lepingu läbirääkimistel, siis seega ei kasutanud hageja ära kostja kogenematust lepingu sõlmimisel. Vaidlust ei ole selles, et kostja oli kuni 24.10.2005 Osaühingu Parrot (uus ärinimi PO 2 OÜ) juhatuse liige ja kuni 12.10.2005 ainuosanik. Kostja on alates 21.11.2006 Osaühingu Sacco ainuosanik ja juhatuse liige. Hageja väitel asutas kostja nimetatud osaühingu sihilikult ajal, mil tema suhtes kehtis lepingust tulenev konkurentsikeeld. Kostja müüs OÜ Sacco kaudu ka neid kaupu või analoogseid kaupu, mida edasimüügilepingust tulenevalt ostis ja müüs edasi OÜ Rekal Eesti. Kostja rikkus konkurentsikeeldu edasimüügilepingu lisas 1 märgitud toodete müümisega. Lepingus

kokkulepitud konkurentsikeeld laienes ka paberitoodetele, milliseid kostja teiste seas müüs ka Lucca Restoran OÜ-le ja Hevaner Invest OÜ-le. OÜ Rekal Direkt müüs oma majandustegevuses ka paberitooteid, millised olid analoogsed, konkureerivad ja asendatavad nende kaupadega, mida kostja müüs OÜ Sacco kaudu OÜ-dele Lucca Restoran ja Hevaner Invest. Paberitoodete müük oli OÜ Rekal Direkt majandustegevuseks, millega oli kostjal lepingu p-de 4.1 ja 8.1 alusel keelatud tegeleda. Hageja on tõendanud, et kostja müüs OÜ Rekal Direkt poolt müüdud kaupadega konkureerivaid paberitooteid samadele isikutele, kellele OÜ Rekal Direkt oli neid tooteid varem müünud. OÜ Parrot müüs enne 24.10.2005 vähemalt kahel korral puhastuskemikaale ja pabertooteid Hevaner Invest OÜ-le (I.kd, t.lk 31) ja OÜ Sacco korduvalt alates 2006.a lõpust Lucca Restoran OÜ-le ja Hevaner Invest OÜ-le (I.kd, t.lk 32-40). Seega on tõendamist leidnud, et kostja müüs OÜ Sacco kaudu kaupu kolmandatele isikutele, kes oleks võinud samu kaupasid osta OÜ-lt Rekal Direkt ja kostja tegevus on käsitletav konkureerimisena OÜ-ga Rekal Direkt. Samuti on tõendatud, et kostja müüs Lucca Restoran OÜ-le 8.03.2007 arvega 70313 ja 22.05.2007 arvega 70364 (I kd, lk 32-34) ning Hevaner Invest OÜ-le 26.04.2007 arvega nr 70282, 3.05.2007 arvega 70292, 15.05.2007 arvega nr 70340 (I kd, lk 37) 7.06.2007 arvega 70412, 14.06.2007 arvega nr 70427 paberitooteid ning keemilis-tehnilisi tooteid. 5.06.2007 esitas hageja kostjale rikkumise lõpetamise ning leppetrahvi tasumise nõude (I kd, t.lk 41-43) korduv nõue esitati 24.07.2007 (I kd, t.lk 44-45). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et konkurentsikeeld oli kostja isiku– ja kaubandusvabadust põhjendamatult piirav. Põhjendatud on kostja viide Riigikohtu lahendi nr 3-2-129-02 p-le 9, mille kohaselt tuleb lepingu heade kommete vastasus kindlaks teha koguhinnangu andmise teel. Ekslik on kostja vastuväide, mille kohaselt oli keelatud konkureerimine vaid Rekal kaubamärgi all müüdavate paberi- ja keemiatoodetega. Ringkonnakohus leiab, et kostjal oli keelatud tegeleda nende tegevusaladega, millega tegeles OÜ Rekal Direkt. OÜ Rekal Direkt tegeles paberitoodete ja keemilis-tehniliste toodete müügiga, sh müüs OÜ Rekal Direkt edasimüügilepingus märgitud tooteid. Lepingus kokkulepitud konkurentsikeeld laienes ka paberitoodetele, sest paberitoodete müük oli OÜ Rekal Direkt majandustegevuseks ja kostjal oli keelatud lepingu p-de 4.1 ja 8.1 alusel sama majandustegevusega tegeleda. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et lepingus kokkulepitud konkurentsikeeld oli mõistlikult piiratud territooriumi osas, sest nõue põhineb konkurentsikeelu rikkumisel, mis kostja pani toime Tallinnas või Harjumaal. Seega ei ole vaidluses asjakohased kostja vastuväited võimaliku konkurentskeelu kehtimise osas Leedus jm. Kostja väited kahju suuruse kohta ei ole asjakohased, sest hageja ei pea tõendama kahju suurust, kuna leppetrahvi eesmärgiks on hageja vabastamine kahju tekkimise ja selle suuruse tõendamisest. Osanikevaheline leping oli tähtajatu. Edasimüügilepingu tähtaja lõppemine ei mõjuta osanikevahelise lepingu kehtivust. Samas olid pooled leppinud, et osanikevahelise lepingu p 8.2 alusel oleks konkurentsikeeld kehtinud 6 kuu jooksul lepingu lõppemisest. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue leppetrahvi saamiseks tuleb rahuldada ja kostjalt välja mõista ühekordne leppetrahv 156 466 krooni, konkurentsikeelu rikkumise jätkamise eest 140 819 krooni 40 senti, ning hagiavalduse esitamise ajaks 10.09.2007 sissenõutavaks muutunud viivis 18 854 krooni 15 senti ja alates 10.09.2007 0,1% tasumata leppetrahvi summalt 297 285 krooni 40 senti kuni leppetrahvi summa täieliku tasumiseni. Arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, ei ole alust leppetrahvi summat vähendada. Hageja on juba nõuet seda esitades vähendanud. Ringkonnakohus leiab, et kostja jaoks ei ole väljamõistmisele kuuluv leppetrahv ülemäära koormav. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud

menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus kuulub osaliselt tühistamisele, kuulub muutmisele ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus. TsMS § 163 lg 1 kohaselt jätab ringkonnakohus maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda, kuna hageja neljast nõudest kaks kuuluvad rahuldamisele ja kaks nõuet jättis maakohus rahuldamata ning nende osas on kohtuotsus jõustunud. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 2 alusel kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Reet Allikvere

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.