Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 20.11.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-09-9743/14
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 20.11.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1634

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Jaanus Saaremõts

Määruse tegemise aeg ja koht

20. november 2009.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-9743

Tsiviilasi

ASIOÜ hagi OÜ BS vastu võlgnevuse ja viivise nõudes.

Menetlusosalised

Hageja: ASIOÜ (registrikood XXX asukoht XX); Hageja esindajad: vandeadvokaat Marti Hääl ja advokaat Maarja Teder (Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius, Kawe Plaza, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn); Kostja: OÜ BS(registrikood XXX, asukoht XXX). Kostja esindaja

500 000 EUR (7 820 000 EEK)

Hagi hind

Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis

1.Rahuldada ASIOÜ hagi OÜ BS vastu võlgnevuse ja viivise nõudes: 1.1 Välja mõista kostjalt OÜ BShageja ASIOÜ kasuks 582 250 (viissada kaheksakümmend kaks tuhat kakssada viiskümmend ) eurot; 1.2 Välja mõista kostjalt OÜ BS hageja ASIOÜ kasuks viivis 0,05% päevas põhinõudest 500 000 eurost alates 30.oktoobrist 2009 kuni põhinõude täitmiseni. Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes

2.Menetluskulud jätta kostja kanda. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises Selgitada, et otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolude kirjeldus ja kohtuotsuse põhjendused

Sarnased lahendid

Võlaõigus

1.2.Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hagiavalduse kohaselt ASIOÜ (edaspidi „hageja“) ja OÜ BS(edaspidi „kostja“) sõlmisid 04.12.2007. a laenulepingu (tl 13-18). Laenulepingu kohaselt andis hageja kostjale laenu 1 438 013 eurot intressiga 12% aastas. Lepingu p 1.4 kohaselt oli laenu tähtaeg 3 kuud. Enne laenulepingus kokku lepitud laenu tagastamise tähtaja saabumist sõlmisid hageja ja kostja 29.02.2008. a laenulepingu muutmise kokkuleppe (tl 19-20). Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tagastama laenuandjale osa laenusummast, s.o 938 013 eurot laenulepingus kokku lepitud tingimustel ja korras. Ülejäänud osa laenusummast, s.o 500 000 eurot jäi laenusaaja kasutusse intressiga 15% aastas ning selle tagastamise tähtaega pikendati kokkuleppe p 1.2.2 kohaselt kuni 04.12.2008. a. Kostja tasus hagejale tähtaegselt esimese osa laenusummast, s.o 938 013 eurot, ning kogu laenult tasumisele kuulunud intressi. Tänaseni ei ole kostja aga tagasi maksnud ülejäänud osa laenusummast, s.o 500.000 eurot, mille tagastamise tähtaeg möödus 04.12.2008. a. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmis hageja 04.12.2007. a ka käenduslepingu (tl 22-23) kostja juhatuse liikme Guido Sammelseljaga. Käenduslepingu kohaselt vastutas käendaja Guido Sammelselg hageja ees laenulepingu alusel kostja vastu tekkivate kostja kohustuste täitmise eest solidaarselt kostjaga. Seoses laenulepingu muutmisega sõlmiti 29.02.2008. a ka käenduslepingu muutmise kokkulepe (tl 24), mille p 1.1 kohaselt pikendati käenduslepingu kehtivuse tähtaega kuue kuu võrra. Hoolimata hageja korduvatest meeldetuletustest ja nõuetest ei ole ka käendaja Guido Sammelselg tänaseni täitnud kostja kohustust tagastada hagejale laenusumma 500.000 eurot ja tasuda viivis laenu tagastamise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Hagejale teadaolevalt on Guido Sammelselja suhtes Harju Maakohtusse esitatud pankrotiavaldus. Hageja palub rahuldada hagiavaldus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 500.000,00 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis summas 82 250 eurot ning edaspidi 0,05% 500.000,00 eurolt igas kalendripäevas kuni hageja põhinõude täitmiseni; ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud ja jätta kostja menetluskulud kostja kanda.

esitamise päeval vahetasid poolte esindajad e-kirju seoses kokkuleppe leidmisega kohustuse täitmise tingimuste osas. Selles puudub vaidlus. Kostja on teinud endast kõik, et lahendada vaidlus kõikidele osapooltele võimalikult kasulikult, kuid hageja, andes üheselt mõista, et ta on nõus laenu tähtaega pikendama, on tagasi lükanud kõik ettepanekud laenu alternatiivseks tagastamiseks, tagatiste seadmiseks jne. Kõik hageja poolt väljapakutud lahendused kohustuse täitmiseks oleks aga viinud hageja nõude rahuldamiseni. Kostja leiab, et Võlaõigusseaduse (VÕS) § 26 lg 1 kohaselt võivad pooled lepingut sõlmides jätta mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus. Antud juhul olid pooled kokku leppinud Laenulepingu tähtaja pikendamises. Lahtiseks jäi ning läbirääkimised jätkusid Laenulepingu pikenemise konkreetse tähtaja osas. Kui lepingupooled ei saavuta lahtise tingimuse osas kokkulepet, võib lepingupool vastavalt VÕS § 26 lg 9 p-le 1 nõuda, et kohus määraks lahtise tingimuse. Antud juhul ei ole pooled senini paraku saavutanud kokkulepet uue tähtaja pikkuse osas ning tingimuse sisustamine jääb kohtule. VÕS § 82 lg 7 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist selleks ettenähtud tähtaja möödumisel. Antud juhul on kohustuse täitmise tähtaeg aga pikenenud, seega ei ole kohustus sissenõutavaks muutunud ning puudub alus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 97 lg 1 sätestab, et juhul, kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutmine, mistõttu nt ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt, võib kahjustatud pool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks. Antud juhul on finantskriisist tingituna ilmne, et poolte kohustuste vahekord on oluliselt muutunud ning lepingust tuleneva kohustuse täitmine kokkulepitud viisil on kostja jaoks muutunud vägagi koormavaks. Mõistetavalt ei olnud selline asjaolude muutus Laenulepingu sõlmimisel ettenähtav ning kui kostja oleks olnud teadlik viidatud muudatustest, ei oleks ta lepingut sellistel tingimustel sõlminud. Sellest tulenevalt on kostjal ka seadusest tulenev õigus nõuda lepingu muutmist viisil, mis taastaks kohustuste esialgse vahekorra, antud juhul ennekõike õigus nõuda lepingu täitmise tähtaja pikendamist. Tulenevalt VÕS § 6 lg-st 1 peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. TsMS § 200 kohustab menetlusosalisi kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning keelab menetlusõiguste kuritarvitamise. Asjaoludest nähtub, et pooled olid nõustunud Laenulepingu tähtaja pikendamisega ning olid kokku leppimas Laenulepingu pikenemise tähtajas. Seega ei saa lisaks kõigele eeltoodule pidada hageja poolt veel sissenõutavaks mitte muutunud nõude alusel hagi esitamist hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks käitumiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.

3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatavad seadused Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et pooled on sõlminud laenulepingu, seda muutnud ning laenusumma 500 000 euro tagastamise tähtpäev on 4.12. 2008. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping. VÕS § 396 lg1 kohaselt tuleneb laenulepingust laenusaajale kohustus tagasi maksta laenusaajalt saadud laenusumma. Kostjal on laenulepingust tulenev kohustus saadud rahasumma hagejale tagastada. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 7 muutub kohustus sissenõutavaks, s.o võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel. Laenulepingus oli laenusumma tagastamise tähtpäevaks määratud 04.12.2008. a ning kostja pidi kohustuse sellel päeval täitma. Nimetatud tähtpäeva möödumisel muutus kohustus ka sissenõutavaks. Selles puudub ka vaidlus. Kohus nõustub hagejaga selles, et kuna kostja ei ole laenusummat 500 000 eurot hagejale tagastanud, on kostja rikkunud oma laenulepingust tulenevat kohustust ning hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 ja § 108 lg-le 1. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks 500 000 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist laenulepingu p-s 1.6 kokku lepitud määras 0,05% tasumata summalt kalendripäevas. Viivist arvestatakse kohustuse sissenõutavaks muutumisest s.o alates 04.detsember 2008. Kuni 29.oktoober 2009 on kostja olnud viivituses 329 päeva. Kohtuistungi toimumise aja seisuga, s. o 29. oktoober 2009, on kogunenud viivisesumma (500 000x0,05x329) 82 250 eurot. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 582 250 eurot. TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis 0,05% päevas põhinõudest 500 000 eurost alates 30.oktoobrist 2009 kuni põhinõude täitmiseni. Vastuseks kostja seisukohtadele märgib kohus järgmist. Kostja on avaldanud seisukohta, et pooled olid kokku leppinud laenu tagastamise tähtaja pikendamises, kuid kindlaks jäi määramata tagastamise tähtpäev. Kostja hinnangul on tegemist lahtiste tingimustega, ning kohus peaks tingimuse määrama. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Pooled pidasid küll läbirääkimisi, kuid mingile kokkuleppele laenu tagastamise tähtaja pikendamise osas pole pooled jõudnud. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu p6.1 kohaselt on kõik lepingumuudatused kirjalikud, sellise vormi mittejärgimisel on muudatus tühine. Seega ei saa siinjuures rääkida ka lahtiste tingimustega lepingust VÕS § 26 mõttes. Lepingu kohaselt laenu tagastamise tähtpäevaks oli 4. detsember 2008 ja sellele ei ole kostja ka vastu vaielnud. Seega on asjakohatu ka kostja viide VÕS§82 lg7. Hageja käitumine ei ole vastuolus ka hea usu printsiibiga, kuivõrd nõue oli sissenõutavaks muutunud 4.detsembril 2008. Kostja on avaldanud ka seisukohta, et lepinguliste kohustuste vahekord on paigast nihkunud seoses finantskriisiga ning VÕS §97 lg 1 alusel võib kahjustatud pool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist kohustuste vahekorra taastamiseks. Kohus on seisukohal, et kohustuste tasakaal pole käesoleval juhul poolte vahel muutunud. Asjaolu, et maailma majandus on surutises ei tähenda kohtu hinnangul poolte vahelise tasakaalu muutmist.