AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) avaldus D. K. vastu kahjuhüvitise 3545,12 euro ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
3913,82 eurot
Menetlustoiming
Avaldusest loobumise vastuvõtmine ja asjas menetluse lõpetamine ning riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Puudutatud isik D. K. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) avaldusest loobumine.
2.Lõpetada tsiviilasjas nr 2-26-4612 menetlus.
3.Tagastada avaldajale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot, AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal arvelduskontole nr XXX, märkides selgitusse: „XXX, tsiviilasi 2-26-4612“.
Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud D. K. kanda.
2.Välja mõista D. K.-lt AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kasuks riigilõiv 25 eurot ja õigusabikulud 450 eurot. 1
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb D. K.-l tasuda AB-le „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, avaldaja) esitas 27.02.2026 Harju Maakohtule avalduse D. K. (puudutatud isik) vastu, milles palus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 3545,12 eurot, seisuga 27.02.2026 viivise 8,87 eurot ja alates 28.02.2026 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
2.Kohus võttis 09.03.2026 määrusega avalduse menetlusse.
3.30.03.2026 esitas avaldaja kohtule avalduse avaldusest loobumiseks. Puudutatud isik tasus 18.03.2026 avaldajale 3553,99 eurot, s.o põhinõude ja viivise (3545,12+8,87). Sellest tulenevalt loobub avaldaja nõudest. Avaldaja palub jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel puudutatud isiku kanda. Avaldaja selgitab, et menetluskulu on välja toodud 27.02.2026 avalduses. Avalduse kohaselt on avaldaja menetluskulud õigusabikulud 450 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv 50 eurot. Avaldaja palub tagastada pool riigilõivust, s.o 25 eurot, AB Lietuvos draudimas Eesti filiaali arvelduskontole nr XXX, selgitusega XXX, tsiviilasi 2-264612.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud avaldus loobumiseks tuleb TsMS § 429 lg 1 alusel vastu võtta. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Ühtlasi lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 juhindudes tsiviilasja menetluse.
5.Kohus ei näe aluseid avaldusest loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
2
6.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 168 lg-st 4 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud paragrahvi viies lõige näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Praegusel juhul on puudutatud isik nõude rahuldanud peale avalduse esitamist ja avaldaja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ning palub jätta kulud puudutatud isiku kanda. Eeltoodut arvestades on käesoleval juhul kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude jätmine puudutatud isiku kanda kooskõlas TsMS § 168 lg 5 ja TsMS § 172 lg 1 teises lauses sätestatuga.
7.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
8.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et avaldajal on käesolevas tsiviilasjas olnud lepinguline esindaja, seega on antud asjas avaldaja poolt kantavad õigusabikulud menetluskulud.
9.Avaldaja on tasunud riigilõivu avalduse esitamisel 50 eurot, millest taotleb 25 euro tagastamist. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu 25 euro näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb avaldajale puudutatud isiku poolt hüvitada.
10.Edasi kontrollib kohus avaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et tsiviilasja menetluse käigus on avaldajale osutatud õigustoiminguid kokku 180 minuti ulatuses, tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Vastavalt menetluskulude nimekirjale moodustavad seega avaldaja kulud õigusabile kokku 450 eurot. Kohus peab avaldaja esindaja õigusabiteenuse tunnihinda ja ajakulu mõistlikuks ja põhjendatuks.
11.Kokkuvõttes mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskuludena välja riigilõivu summas 25 eurot ja õigusabikulud summas 450 eurot. 3
12.Menetluskulude hüvitamisel soovis avaldaja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab puudutatud isik avaldajale maksma käesoleva määrusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivist alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
13.Kohus leiab, et avaldaja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
14.Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 27.02.2026 riigilõivu 50 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb kanda tagastatav riigilõiv, s.o 25 eurot, AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal arvelduskontole nr XXX, märkides selgitusse: „XXX, tsiviilasi 2-26-4612“.
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.