Võlaõigus

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt poolte vahel sõlmitud laenulepingust, mis on tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Hageja rikkus laenu andmisel kostjale vastutustundliku laenamise põhimõtet, mh VÕS § 4034 lg-tes 1 ja 2 sätetatud kohustusi. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Kohus kohustas 31. märtsi 2025. a määrusega hagejat esitama kõik andmed ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, sh laenutaotleja pangakonto väljavõtted piisava perioodi ulatuses enne lepingu sõlmimist. Samas määruses selgitas kohus, et kui hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta informatsiooni ei esita, siis järeldab kohus, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Ühtlasi selgitas kohus, et kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Kohus selgitas ka, et pangakonto väljavõttega sarnast tõendusväärtust ei oma ka laenuandja teostatud konto analüüsi kokkuvõte või muu sarnane dokument. Kohus selgitas samuti, et pangakonto väljavõtte esitamata jätmisel võib hageja nõue jääda osaliselt või täielikult rahuldamata, mh kannab hageja sellisel juhul riski, et muud tõendid ei ole kohtu hinnangul piisavad hindamaks, kas vastutustundliku laenamise põhimõtet on ka tegelikkuses järgitud. Viidatud kohtu selgitustest hoolimata esitas hageja kohtule vaid enda koostatud Exceli tabeli, kus väidetavalt on andmed ka kostja kontoväljavõtte kohta (nn krediiditoimik). Kohus ei saa krediidiandja enda koostatud Exceli tabelit pidada kontoväljavõttega samaväärseks tõendiks, sest selle vorm võimaldab muutmist ning andmete valikulist esitamist. Ühtlasi sisaldab nimetatud tabel kostja väidetavat kontoväljavõtet suures osas hoopis aastate 2018 – 2023 kohta, kuigi leping on sõlmitud juunis 2024. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 17,99% aastas. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 4,50%. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda kokkulepitus määras. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Taolises olukorras peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud pangale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.

3

Lepingu ülesütlemine toimub tahteavalduse tegemisega lepingu teisele poolele. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused näeb ette VÕS § 416 lg 1. Kui need eeldused ei ole täidetud ehk kui tarbija ei ole maksetega viivitanud, siis ei ole krediidiandjal õigust lepingut üles öelda. Sellisel juhul ei ole ülesütlemisavaldusel õiguslikku toimet. Seega tuleb hinnata, kas ajal, kui krediidiandja saatis kostjale lepingu ülesütlemisavalduse (14. veebruaril 2025), oli kostja täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kostja on teinud laenu väljamakse 9400 eurot ning laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostja teinud tagasimakseid kokku 844 eurot 70 senti. Kuna krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud, siis oli kostjal kohustus tasuda vaid põhivõlga. Seega saab kogu kostja tasutud summat pidada laenu põhiosa tasumiseks. Sellest tulenevalt oli kostja tasunud täielikult maksegraafiku järgsed esimesed seitse makset alates 10. juulist 2024 kuni 10. jaanuarini 2025 ning 84 euro 70 sendi ulatuses ka 10. veebruari 2025. a osamakse (tasumata osa 30 eurot 61 senti). Eelnevast saab järeldada, et kostja ei olnud lepingu ülesütlemise ajaks täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolmele üksteisele järgneva tagasimaksega. Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut üles öelda. Seega ei ole hagejal kostja vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt intressi. Kuna leping ei ole kehtivalt üles öeldud, siis ei saa hageja nõuda kostjalt ka põhivõlalt viivist. Hageja on oma lõplikes kirjalikes seisukohtades 22. augustil 2025 öelnud kostjaga sõlmitud lepingu uuesti üles, juhuks kui kohus asub seisukohale, et lepingu esimese ülesütlemise ajal polnud hagejal õigust kostjaga sõlmitud lepingut üles öelda. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kuna kohus toimetab 22. augusti 2025. a menetlusdokumendi kostjale kätte, siis on kohtulahendi tegemise aja seisuga laenuleping ikkagi üles öeldud, ning hageja hagi tuleb rahuldada. Menetlusosaliste seisukohad, mis on esitatud menetluse kestel, teeb kohus menetlusosalistele nähtavaks e-toimiku vahendusel, mitte ei toimeta neid kätte. Seega puudub kohtul veendumus, et kostja on hageja lepingu ülesütlemise teate lahendi tegemise ajaks ka tegelikult kätte saanud (st kohtul puudub vajalik kostja kättesaamise kinnitus). Muid kättetoimetamise tõendeid hageja kohtule esitanud ei ole. Lisaks on lepingu ülesütlemine kohtumenetluse käigus hagi muutmine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 1 mõttes, milleks on vaja kostja või kohtu nõusolekut. Kostja ei ole andnud nõusolekut hagi muutmiseks ning kohus ei saa nõusolekut ka eeldada, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Samuti ei võimalda hagi muutmine selles menetlusstaadiumis kohtu hinnangul selle kiiremat ega ka säästlikumat lahendamist ning seetõttu ei ole hagi muutmise lubamine põhjendatud (TsMS § 376 lg 2). Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg-st 1 lähtudes hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

õigsust vaidlustanud. Väljavõte on esitatud kujul, milles see on hageja andmebaasis salvestatud. Kostja ei ole pikema aja jooksul, sh kohtumenetluse ajal, tasunud laenumakseid. Hageja on laenulepingu üles öelnud, sh kohtumenetluse ajal. Hageja ei nõustu kohtu järeldusega, et kostja ei olnud vähemalt kolme järjestikuse osamaksega viivises ning et kostja ei saanud kätte hageja tahteavaldust maksete ümbermääramise kohta. Hageja väitel on poolte vahel kokkulepitud maksegraafik konkreetsete osamaksetega, mida kostja pidi tasuma. Seega oli kostja vähemalt kolme järjestikuse maksega viivises. Isegi lepingu tühisuse korral tuleb põhivõlg tagastada, kuid kuni põhisumma tagasimaksmiseni tuleb tasuda graafikujärgsed summad. Hageja esitas alternatiivselt nõude TsMS § 369 alusel tulevaste kohustuste täitmiseks, kuna on alus eeldada, et kostja ei täida kohustusi õigel ajal. Kostja tegi viimase osalise makse 6. detsembril 2024. Pärast seda pole kostja graafikujärgseid makseid tasunud, tehes ainult üksiku makse. Eelmärgitut arvestades tuleks kostjal alates 10. veebruarist 2025 tasuda 30 eurot 61 senti (graafikujärgne põhisumma, millest lahutatud osaliselt teostatud makse) ning järgmised osamaksed vastavalt lepingujärgsele maksegraafikule. Samuti taotles hageja kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmist igalt osamakselt, mille kostja jätab tahtaegselt tegemata. Maakohus jättis need hageja alternatiivsed nõuded käsitlemata, mis viis ebaõige otsuseni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Nendel minetustel ei olnud praegusel juhul aga mõju maakohtu otsuse lõppjäreldustele. Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb siiski järgnevaga täiendada. Juhul kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, peab ta VÕS § 403 4 lg 7 kolmanda lause kohaselt tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksed tuleb krediidiandjal uuesti määrata lepingu sõlmimise hetke seisuga ning sellise ümberarvestuse tulemusena väheneb enamtasutud intressi ja muude tarbija poolt makstud tasude võrra tarbija võlgnetav krediidi põhiosa. Vähendatud põhiosa on tarbijal õigus tasuda osamaksetena vastavalt krediidiandja ja tarbija vahel varasemalt kokkulepitud tingimustele (vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2019, § 403 4 komm. 3.3 aa). Sellise ümberarvestuse esitamise kohustust ei ole krediidiandjal juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 24). Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole – leping sõlmiti poolte vahel 17. juunil 2025 tähtajaga 60 kuud ehk viis aastat. Kui krediidiandja on rikkunud laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ning pole TsMS § 369 kohase nõude esitamise ajaks täitnud ka VÕS § 403 4 lg 7 kolmandast lausest tulenevaid kohustusi, ei ole võimalik kohtul rahuldada tema nõuet veel mitte sissenõutavaks muutunud laenu osamaksete tasumiseks. Eelkõige pole sellises olukorras teada, millised on tarbija ümberarvestuse järgsed kohustused, mh veel mitte sissenõutavaks muutunud kohustused. Samuti ei ole enne ümberarvestuse tarbijale teatavaks tegemist teada ümberarvestatud osamaksete sissenõutavaks muutumise aeg.

järgimist tuleb kohtul kontrollida omal algatusel, nagu on põhjendatult märkinud ka maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.