Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel.
8.Toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank – EE567700771003819792. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Elisa Eesti AS (hageja) esitas 25.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K S (kostja) vastu 521,46 euro nõudes. Kohus tegi 29.09.2024 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Sellega seoses lõpetas Pärnu Maakohus 07.01.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 17.01.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla nõudes.
3.Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 411,52 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 163,17 eurot ja viivise põhinõudelt summas 411,52 eurot alates 18.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,065% päevas.
4.Hageja on hagiavalduses esitatud nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustanud 05.03.2025, 28.10.2025 ja 29.12.2025 esitatud menetlusdokumentides ning tugineb hagi alusena alljärgnevatele asjaoludele:
4.1.Hageja ja kostja sõlmisid 12.03.2022 liitumislepingu nr xxx, mille alusel kasutas kostja internetiteenust teenuspaketiga „Internet XL“ kuutasuga 32,99 eurot.
4.2.Hageja ja kostja sõlmisid 12.03.2022 ühtlasi lisa nr xxx liitumislepingule nr xxx (vara üürileping), mille alusel üüris kostja hagejalt interneti modemit Nokia E240W-A M4 kuutasuga 2,99 eurot. 2/7
4.3.Hageja ja kostja sõlmisid 12.03.2022 liitumislepingu nr xxx televisiooniteenuse „Elisa Elamus“ kasutamiseks teenuspaketiga „Väike pakett“ kuutasuga 7,99 eurot.
4.4.Hageja ja kostja sõlmisid 12.03.2022 ühtlasi lisa nr xxx liitumislepingule nr xxx (vara üürileping), mille alusel sai kostja kasutada Elisa Elamuse digiboksi kuutasuga 4,99 eurot.
4.5.Hageja ja kostja leppisid 22.11.2022 hageja iseteenindusportaali vahendusel kokku interneti teenuspaketi vahetuses. Kostja valis uueks paketiks „Internet L“ kuutasuga 26,99 eurot.
4.6.Kostja andis 25.01.2023 hagejale teada, et ta kolib teisele aadressile, millega seoses vormistati internetiteenuse ja modemi ringitõstmine uuele aadressile.
4.7.Hageja ja kostja sõlmisid 26.01.2023 liitumislepingu nr xxx, mille alusel asus kostja kasutama internetiteenust teenuspaketiga „Internet L“ kuutasuga 27,43 eurot uuel aadressil.
4.8.Kõigi eelnimetatud liitumislepingute sõlmimisel kinnitas kostja, et hageja on talle teinud kättesaadavaks Elisa isikuandmete töötlemise põhimõtted, Elisa teenuste kasutamise üldtingimused, Elisa krediidipõhimõtted, Elisa hinnakirjad ja teenuspakettide tingimused (põhi- ja lisateenuste tingimused). Samuti kinnitas kostja, et on eelnimetatud tingimustega tutvunud ja kohustub neid täitma.
4.9.Hageja täitis oma lepingulisi kohustusi ning esitas kostjale televisiooniteenuse ja digiboksi kasutamise ning internetiteenuse ja modemi kasutamise eest arved nr 2037411750 maksetähtajaga 18.02.2023, nr 2037732667 maksetähtajaga 18.03.2023 ning nr 2038049701 maksetähtajaga 18.04.2023.
4.10.Kostja jättis arvete nr 2037411750, 2037732667 ja 2038049701 alusel osutatud teenuste ja võimaldatud seadmete kasutamise eest tasumata vastavalt 67,86 eurot, 42,96 eurot ning 42,96 eurot.
4.11.Kostja soovil lõpetas hageja televisiooniteenuse kasutamiseks.
01.04.2023
liitumislepingu
nr
xxx
4.12.Hageja ütles 27.04.2023 kostja võlgnevuse tõttu ka ülejäänud lepingud (liitumislepingu nr xxx internetiteenuse kasutamiseks, liitumislepingu nr xxx lisana nr xxx sõlmitud interneti modemi üürilepingu ja liitumislepingu nr xxx lisana nr xxx sõlmitud digiboksi üürilepingu) üles.
4.13.Lepingute ülesütlemise seisuga on kostjal hageja ees televisiooniteenuse ja digiboksi kasutamise tasu võlgnevus 43,70 eurot, internetiteenuse ja modemi kasutamise tasu võlgnevus 117,82 eurot ja tehniku väljasõidu tasu võlgnevus 24 eurot, kõik kokku 185,52 eurot.
4.14.Hageja esitas kostjale lepingute ülesütlemise kuul osutatud televisiooniteenuse ja digiboksi kasutamise tasu ning internetiteenuse ja modemi kasutamise tasu eest arve nr 2038343882 maksetähtajaga 18.05.2023. Kuivõrd kostja ei tagastanud lepingute ülesütlemise järel üürilepingute esemeks olnud seadmeid ning lepingud nägid niisuguses olukorras ette lepingus sätestatud seadmete väärtuse hüvitamise, sisaldas arve muu hulgas modemi lepingujärgsele maksumusele 107 eurot vastavat käitlustasu ja digiboksi lepingujärgsele maksumusele 119 eurot vastavat käitlustasu. Kostja arvet nr 2038343882 ei tasunud.
3/7
4.15.Hageja saatis kostjale 30.05.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 15 eurot ning 7.06.2023 ja 22.06.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Hageja saatis kostjale meeldetuletuskirju posti teel ning e-posti teel.
4.16.Lisaks on hagejal tekkinud muud makseviivitusega seotud kulud summas 5 eurot. Muud makseviivitusega seotud kulud hõlmavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule vastamisega seotud kulusid, sealhulgas võlanõuete selgitamist ja vastuväidetele vastamist telefoni ja e-posti teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulusid ning võlanõude avaldamisega tehtud kulusid. Hageja tegi kostja elukoha väljaselgitamiseks 25.09.2024 ja 13.08.2025 päringud rahvastikuregistrisse.
5.Kohus võttis hagi 18.03.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
6.Kohus proovis hagiavaldust ja 18.03.2025 määrust hagejale kätte toimetada avalikus etoimikus, 18.03.2025, 26.03.2025 ja 08.05.2025 rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressil xxx, 08.05.2025 rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressil xxx, 26.03.2025 ja 30.04.2025 rahvastikuregistris märgitud lisa-aadressil xxx. Eelnimetatud kontaktandmeid kasutades menetlusdokumentide kostjale kättetoimetamine ei õnnestunud.
7.Kostjal ei ole rahvastikuregistris kehtivat elukoha aadressi. Kostja lisa-aadressidena on märgitud xxx ja xxx. Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses teatas kostja ema 12.12.2024 Pärnu Maakohtule, et kostja ei ela aadressil xxx. 10.12.2024 teatas aadressil xxx asuva korteri omanik Pärnu Maakohtule, et kostja ei ela ka eelnimetatud aadressil.
8.Kuivõrd kostja ei ela registris märgitud aadressil ning kohtule ei ole teada kostja aadress või viibimiskoht, toimetas kohus hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega TsMS § 317 lg-te 1, 12 ja 5 alusel kostjale kätte avalikult 25.05.2025.
9.Hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 09.06.2025. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
11.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Sellisel juhul on tegemist kohtuotsusega, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu (V. Kõve jt. TsMS II. Komm vlj § 407 p 3.17).
12.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
13.Hageja on taotlenud, et kohus teeks tagaseljaotsuse ja tunnistaks selle tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi ei esine. 4/7
14.Kohtu hinnangul on õiguslikult põhjendatud hageja põhinõue 411,52 eurot ja viivisenõue ning selles osas rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.
15.Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 12.03.2022 sõlmitud liitumislepingud nr xxx ja nr xxx koos nende lisadega nr xxx ja nr xxx ning 26.01.2023 sõlmitud liitumisleping nr xxx, mille alusel kostja kasutas internetiteenust ja televisiooniteenust ning üüris internetimodemit ja digiboksi.
16.Kohus loeb kostja poolt omaksvõetuks hageja väited eelnimetatud lepingute sõlmimise, lepingute tingimuste, hageja lepinguliste kohustuste täitmise, kostja lepinguliste kohustuste sissenõutavaks muutumise, rikkumise ja selle ulatuse (saadud teenuste ning kasutatud seadmete eest tasu maksmata jätmise 185,52 euro ulatuses ja modemi väärtuse 107 ja digiboksi väärtuse 119 eurot hüvitamata jätmise), lepingute ülesütlemise, üüritud seadmete tagastamise kohustuse, selle sissenõutavaks muutumise, rikkumise ja seadmete väärtuse/tekkinud kahju (modemi väärtuse 107 eurot ja digiboksi väärtuse 119 eurot) kohta.
17.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toodud asjaolusid lepingute sõlmimise ja lõppemise aja kohta arvesse võttes alust pidada lepingutes seadmete tagastamise kohustuse rikkumise puhuks ettenähtud hüvitisi ebamõistlikult suureks.
18.Hageja on palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 411,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 163,17 eurot, mida hageja on arvestanud põhivõlgnevuselt perioodi 19.05.2023 – 17.01.2025 eest määraga 0,065% päevas, ja viivise alates 18.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas.
19.Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.05.2023–26.03.2026 eest 278,99 eurot (põhivõlgnevus 411,52 eurot, viivisemäär 0,065% päevas, viivitatud päevade arv 1043).
20.Hageja esile toodud ja kostja poolt omaksvõetuks loetud asjaoludel on hageja vastavad nõuded põhjendatud.
21.Ülejäänud osas jätab kohus TsMS § 444 lg 3 alusel tagaseljaotsusest välja põhjendava osa.
22.Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud asjaoludest lähtudes õiguslikult põhjendatud ning selles osas jätab kohus hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
23.Hageja nõuab pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulude väljamõistmist. Sissenõudmiskulud on tekkinud seoses 411,52 euro suuruse põhinõude sissenõudmisega.
24.Hageja sissenõudmiskulude nõue tugineb sellele, et hageja on peale lepingu lõppemist saatnud kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja. Lisaks on hagejal tekkinud muud makseviivitusega seotud kulud.
25.Võlaõigusseaduse VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et kui võlausaldaja nõude on kuni 500 eurot, võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.
26.VÕS § 1132 lg-s 2 on sätestatud sissenõudmiskulude hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär ning see ei ole iseseisev alus sissenõudmiskulude hüvitise nõudmiseks.
5/7
27.Sissenõudmiskulude hüvitamiseks peab seega olema kas poolte vaheline kokkulepe sissenõudmiskulude suuruse osas või saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel.
28.Kohus on hagejale korduvalt selgitanud, millised asjaolud peab hageja esile tooma selleks, et sissenõudmiskulude nõue oleks perspektiivikas. Samuti on kohus hagejale selgitanud, et tagaseljaotsuse saab teha üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses ning juhul, kui hagiavalduses ei ole asjakohaseid asjaolusid märgitud, mh piisavalt selgelt ja konkreetselt välja toodud, või need ei ole õiguslikult põhjendatud, ei saa kohus selles osas hagi rahuldada. Hageja ei ole siiski esitanud piisavalt selgeid asjaolusid selleks, et sissenõudmiskulude nõuet oleks võimalik rahuldada.
29.Hageja on välja toonud, et vastavalt Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste punktile 5.2.3 on klient kohustatud tasuma tähtaegselt tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutused ja vastavalt punktile 6.1.2 on hagejal õigus nõuda kliendilt tähtaegselt tasumata arvetest tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist. Seega on hageja selgitanud üksnes, et lepingust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist.
30.Hageja ei ole hagiavalduses ega hagiavalduse täiendustes välja toonud, kas hageja ja kostja vahel oli kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitise suuruse osas. Samuti ei ole hageja selgitanud, millised ja millises suuruses kulud on hagejal tekkinud seoses kostjale meeldetuletuskirjade saatmisega. Hageja ei ole selgitanud, millises suuruses kulud on hagejale kaasnenud rahvastikuregistri päringute tegemisega. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mille alusel saaks kohus asuda seisukohale, et hageja on kandnud muid makseviivitusest tingitud kulusid 5 euro ulatuses.
31.Kohus on seega seisukohal, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
32.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt ning mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse 411,52 eurot, viivise perioodi 19.05.2023–26.03.2026 eest 278,99 eurot ja viivise põhinõudelt 411,52 eurot määras 0,065% päevas alates 27.03.2026 kuni põhinõude tasumiseni. Kohus jätab hageja sissenõudmiskulude nõude 30 eurot rahuldamata. Menetluskulud ja kohtulahendi täitmine
33.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
34.Hagiavalduses palus hageja mõista välja põhivõlgnevuse 411,52 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 163,17 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. Kohus arvestab hagi rahuldamise ulatuse hindamisel üksnes hagi esitamisel rahaliselt määratletud nõudeid, mille kogusuurus oli 604,69 eurot, jättes arvestamata viivisenõudega, mis ei olnud hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud ja mille suurus oli seetõttu summaliselt määratlemata. Kohus jättis hagi rahuldamata sissenõudmiskulude hüvitise 30 eurot osas. Seega on hagi rahuldamise ulatus ligikaudu 5%. 6/7
35.Kohus jätab seega TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda ja 5% ulatuses hageja kanda.
36.TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.
37.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
38.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega. TsMS § 420 alusel ei saa kostja tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebust, kuid võib esitada kaja. Kaja regulatsioon ei näe aga ette menetluskulude suuruse vaidlustamist.
39.Seega juhul, kui kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks tagaseljaotsuses, on ebaselge, mil viisil saab kostja kasutada TsMS § 178 lg 1 tulenevat õigust vaidlustada hüvitatavate menetluskulude suurust. Sellest tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel pärast otsuse jõustumist (vt V. Kõve jt. TsMS II. Komm vlj § 420 p 3.4).
40.Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).
41.TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
42.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
43.TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks.
44.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku etoimiku kaudu, e-posti teel ning rahvastikuregistrijärgsele lisa-aadressile tähtsaadetisena saatmisega ei õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta. Seetõttu toimetab kohus tagaseljaotsuse kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg-te 1 ja 5 alusel. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5).