Võlaõigus

2 Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas: SEB Pank - a/a EE571010220229377229 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X) Swedbank - a/a EE062200221059223099 (BIC/SWIFT: HABAEE2X) Luminor Bank - a/a EE221700017003510302 (BIC/SWIFT: RIKOEE22) LHV Pank - a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) Coop Pank - a/a EE604204278601694436 (BIC/SWIFT: EKRDEE22) Maksekorralduse selgituse reale märkida: tsiviilasja number. Maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja osaline hagist loobumine Hageja esitas 27.01.2025 hagi, milles palus mõista L Vilt Swedbank AS-i kasuks välja eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust xxx tulenev võlgnevus kokku 1106,40 eurot, millest põhiosa moodustab 999,82 eurot, põhiosa viivised 41,38 eurot, intress 49,50 eurot ja kaardikasko 15,70 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt 999,82 eurot alates 28.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 07.02.2025 menetlusdokumendis esitas hageja alternatiivse nõude mõista L Vilt Swedbank AS-i kasuks välja eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr xxx tulenev seadusjärgse intressimääraga ümberarvestatud põhivõlgnevus kokku 893,87 eurot, ning viivis põhinõudelt (893,87 EUR) alates 28.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Harju Maakohus on 07.02.2025 määrusega võtnud menetlusse Swedbank AS hagi L V vastu 1106,40 euro ja alates 28.01.2025 viivise saamiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

3 määras või alternatiivselt põhivõla 893,87 euro ja alates 28.01.2025 viivise saamiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõue põhineb poolte vahel 08.02.2021 sõlmitud eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingul xxx, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 1000,00 eurot, intressimääraga 18,000% aastas, krediidi kulukuse esialgne määr lepingu sõlmimisel 33,920% aastas. 25.03.2026 menetlusdokumendis teatas hageja, et loobub osaliselt nõudest summas 212,53 eurot ja palub mõista kostjalt välja ümberarvestatud põhivõlgnevus summas 893,87 eurot ning viivis põhinõudelt (893,87 EUR) alates 28.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti tagastada Swedbank AS-le riigilõiv summas 26,88 eurot Swedbank AS arvelduskontole nr xxx selgitusega „RL osaline tagastamine, 2-24-141592“; TsMS § 442 lg 5 ls 1 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus võtab TsMS § 429 lg 1 lause 2 alusel hageja poolt hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab menetluse osaliselt. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on teadlik TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus märgib, et menetleb käesolevas tsiviilasjas hageja nõuet mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 893,87 eurot ja alates 28.01.2025 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Tsiviilasja hinnast Kohus on hagi võtnud menetlusse tsiviilasja hinnaga 1229,49 eurot. Kooskõlas TsMS § 136 lg 4 muudab kohus selles asjas määratud tsiviilasja hinda, kuna hageja loobus osaliselt hagist. Uueks tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 ja § 134 järgi 988,62 eurot (893,87 + ühe aasta eest arvestatud viivis 94,75 eurot). Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi on tasumisele kuuluv riigilõiv tsiviilaja hinna kuni 1000 eurot korral 245 eurot. Hageja on tasunud lõivu 280 eurot ja taotleb lõivu tagastamist summas 26,88 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui hageja vähendab nõuet ja loeb seda nõudest osaliseks loobumiseks, siis on tal loobutud osalt 50% ulatuses õigus riigilõiv tagasi saada (vt TsMS kommenteeritud väljaanne kommentaar § 150 lg 2 p 2 kohta). Menetlusse jäänud nõudelt on riigilõiv 245 eurot, mille kohus mõistab kostjalt hagejale välja (vt all). Hageja on tasunud riigilõivu 280 eurot. Loobutult osalt on riigilõiv 35 eurot, millest hagejal on õigus tagasi saada pool riigilõivu ehk 17,50 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada taotluses toodud arvele.

4 Menetluskuludest Kohus jätab TsMS § 168 lg 4 alusel hagist osalise loobumisega seotud menetluskulud hageja kanda. Tagaseljaotsuse rahuldamisega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 245 eurot. Kuna hageja loobus osaliselt hagist ja sellega seonduvad menetluskulud jäid hageja enda kanda, siis peab kostja hüvitama 80% ulatuses hageja menetluskuludest, so summa 196 eurot. Kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.