Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming
21. oktoober 2024, Tallinn 2-24-11842 S. V.i maksejõuetusavaldus Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik S. V. (isikukood XXX)
2.Kuulutada välja S. V.i (isikukood XXX) pankrot 21. oktoobril 2024 kell 14.15.
3.Nimetada S. V.i pankrotihalduriks Tiia Kalaus.
4.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 12. novembril 2024 kell 11.00 videokonverentsi vahendusel. Üldkoosolekul osalemiseks tuleb võlausaldajatel pöörduda pankrotihalduri poole.
5.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Taotlus koos nõudeavaldusega tuleb esitada pankrotihaldurile. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihalduril.
7.Algatada S. V.i kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 21. oktoobril 2025.
8.Jätta menetluskulud S. V.i kanda.
9.Määrata usaldusisiku tasuks 654,50 eurot, millele lisandub käibemaks 143,99 eurot, kokku 798,49 eurot ja mõista see S. V.ilt välja.
10.Rahuldada S. V.i menetlusabi taotlus ja anda S. V.ile menetlusabi usaldusisiku tasu 798,49 eurot (sh käibemaks) tasumiseks.
11.Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 798,49 eurot (sh käibemaks) ja kanda see OÜ Civilex arvelduskontole nr EEXXX.
12.Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse edastamine Toimetada määrus kätte S. V.ile ja pankrotihaldurile. Peale määruse jõustumist toimetada määrus kätte resolutsiooni punkti 11 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu (FIMS § 18 lg 10). Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (FIMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191 lg 1). Asjaolud ja kohtu seisukoht
1.Harju Maakohtu menetluses on S. V.i (võlgnik) maksejõuetusvavaldus. Avalduse kohaselt ei suuda võlgnik oma kohustusi tasuda. Tal on vähenenud töövõime, mistõttu on ta töötu. Sissetulekuks on sotsiaaltoetus 350 eurot kuus. Vara võlgnikul puudub. Avalduse järgi on võlgnikul kohustusi 13 677,18 eurot. Võlgnik palub kuulutada välja füüsilise isiku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
2.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FIMS-s ei ole sätestatud teisiti. Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
2.1.Kohus nimetas võlgniku usaldusisikuks Tiia Kalausi. Usaldusisiku 25.09.2024 aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi eeldatavalt 12 176,50 eurot (mh elatisvõlgnevus). Vara võlgnikul puudub ning igakuiseks sissetulekuks on töövõimetoetus 20,57 eurot päevas (septembris 425,13 eurot) ja sotsiaaltoetus 34,01 eurot kuus. 08.09.2024 seisuga on võlgniku Swedbank AS arvelduskontol 137,39 eurot. Võlgnik elab üürikorteris, mis kuulub Tallinna linnale. Võlgniku viimane töökoht oli 2023. aastal ning lahkumise põhjuseks olid tervislikud probleemid. Võlgnikule on määratud perioodiks 29.04.2024 – 28.04.2026 puuduv töövõime. Usaldusisiku hinnangul tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada tema kohustustest vabastamise menetlus.
Esitatud maksejõuetusavalduse ja usaldusisiku aruande alusel loeb kohus tõendatuks, et võlgnik on PankrS § 31 lg 1 mõistes püsivalt maksejõuetu. Nii ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus on püsiva iseloomuga – võlgniku vara ega sissetuleku arvelt pole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on usaldusisiku aruande kohaselt eelduslikult vähemalt 12 176,50 eurot. Kohtu hinnangul on võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim viis pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks. Seega tuleb FIMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada võlgniku pankro.
2.2.Võlgniku usaldusisikuna tegutsenud Tiia Kalaus on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. Seega nimetab kohus võlgniku pankrotihalduriks Tiia Kalausi. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid (FIMS § 46 lg 1).
3.PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub määruse resolutsioonis märgitud ajal ja kohas.
4.Kohus avaldab pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg 1 ja 2).
5.Kohus selgitab, et pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; järgnevad muud PankrS ettenähtud tagajärjed (PankrS § 35 lg 1). Füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine (PankrS § 36 lg 6).
6.FIMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Kohus ei tuvastanud FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud menetluse algatamata jätmise aluseid. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FIMS § 46 lg-st 3 tulenevalt tuleb usaldusisikul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajal.
7.Kohus selgitab võlgnikule, et FIMS § 47 lg-te 1 ja 2 järgi on kohustustest vabastamise menetluse kestel võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema kohustustest vabastamise menetluse ajal kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada.
8.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu,
millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, kuid võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg-d 3-7). Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (FIMS § 46 lg 2).
9.Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg 1). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda, kuid see tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades (eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses) vabastada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka ühe aasta möödumist menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 3). Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). Menetluskulud
10.Usaldusisikul on FIMS § 54 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused PankrS ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks (FIMS § 54 lg 2).
10.1.Usaldusisik on esitanud tasunõude 9 töötunni ja 55 minuti eest kokku 654,50 eurot (66 eurot tund), millele lisandub käibemaks. Usaldusisik on esitanud koos taotlusega ka tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Kohus leiab, et usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades on taotletud tasu põhjendatud (FIMS § 54 lg 4). Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aeg vastab tehtud tööle, tehtud toimingud on tavapärased ning tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg 3 järgsesse piirmäära. Kuivõrd büroo on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane, sisaldub tasus ka käibemaks (PankrS § 65 lg 1 1). Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 798,49 eurot (sh käibemaks). Usaldusisiku taotlusel ja FIMS § 54 lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. FIMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 4 alusel mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult.
10.2.Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul vara ning tema sissetulek ei ole piisav kandmaks usaldusisiku kulusid. Seega leiab kohus, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivara ega ka võlgniku arvel kanda. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et usaldusisiku tasu tuleb lähtudes FIMS § 54 lg-st 2 ja PankrS § 23 lg-st 4 hüvitada riigi vahenditest. Kohus lähtub usaldusisiku tasu riigivahendite arvelt hüvitamisel PankrS § 23 lg-tes 4 ja 5 1 ettenähtud piirmääradest. 05.02.2021 justiitsministri määrus „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (so 66 eurot tunnis ja 1,1 eurot minutis). Usaldusisik on esitanud tasunõude 9 töötunni ja 55 minuti eest ning menetlusabi korras riigi vahenditest maksmise korra järgi on
tasu suuruse piirmäär antud juhul 654,50 eurot (9 tundi x 66 + 55 x 1,1). Arvestades menetlusabi saamiseks ettenähtud piirmäärasid, on kohtu hinnangul põhjendatud hüvitada kogu usaldusisiku tasu 654,50 eurot (lisandub käibemaks 143,99 eurot) riigi vahenditest. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.