Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-22-144134

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või nr EE567700771003819792 (LHV Pank AS). Makse selgituseks tuleb märkida tsiviilasja number. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotleja peab TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Rahuldatud nõue tuleneb L OÜ, S. M. ja Svea Finance AS vahel 21.09.2020 sõlmitud müügi- ja järelmaksulepingust nr xxxx, mida muudeti 30.11.2020 lepingu lisaga nr 1. Lepingu alusel ostis kostja sõiduauto Volvo V60. Svea Finance AS (krediidiandja) tegi müüjale L OÜ väljamakse 10 890 eurot (finantseeritav summa), mida kostja kohustus igakuiste osamaksetena vastavalt maksegraafikule 48 kuu jooksul tasuma. Järelmaksulepingust tulenevalt loovutas müüja lepingu allkirjastamisel lepingust tulenevad rahalised nõuded Svea Finance AS-ile. Kostja tasus 29.11.2020 hagejale lepingu alusel 5050 eurot ning sellest tulenevalt sõlmisid pooled 30.11.2020 lepingu lisa 1, millega lepiti kokku, et hageja nõue kostja vastu on 6648 eurot. Kostja rikkus lepingu lisast 1 tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga 481,89 eurot. Lisaks põhivõlgnevusele palub hageja kostjalt välja mõista intressi 44,81 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 59,13 eurot. Hageja on saatnud kostjale tasulisi meeldetuletuskirju, mistõttu taotleb hageja lisaks põhivõlale, intressile ja viivisele sissenõudekulude hüvitamist summas 30 eurot.

2-22-144134

Kohtu nõudel esitas hageja 24.10.2023 selgituse ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta esialgse laenuandja poolt ning maakohus veendus selles, et laenuandja omandas teabe, mille alusel hindas tarbija krediidivõimet (sh on läbi viidud kontoväljavõtte analüüs). Maakohus ei tuvastanud puudujääke teabe kogumise ega hindamise läbiviimise protsessis. Samuti vastab seadusele lepingu krediidi kulukuse määr. Kostja sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 20.09.2024 (Ametlike Teadaannete vahendusel, teade avaldati 04.09.2024). Hagile vastamise tähtpäev oli 18.10.2024. Kuna kostja hagile ei vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1). Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada, registris olevad telefoninumbrid ei vasta. Kohus üritas menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel elektronpostiaadressil (xxxx), kuid kättetoimetamine ei õnnestunud. Kohus üritas dokumente täiendavalt kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel ning aadressil xxxx kuid tulemuseta. Ka maksekäsuosakonnal ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole ülalkirjeldatud asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja taotleb hagiavalduselt tasutud riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluse kulu ja õigusabikulu kostjalt väljamõistmist ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist seaduses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 175 eurot, mis vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus). Kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist ja väljamõistmist tunnihinnaga 90 eurot (lisandub käibemaks). Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusteenust mahus 3 tundi. Lepingulise esindaja töö on seisnenud asja materjalidega tutvumises ja hagiavalduse koostamises. Kirjeldatud toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud, kuid neile kulunud aeg ülemäärane. Vaidlus ei olnud asjaolude ega tõendite poolest mahukas. Hagi alus ei ole keeruline. Maakohus vähendab TsMS § 175 lg 1 alusel hüvitamisele kuuluvat ajakulu 2 tunnini. Maakohus vähendab hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei

2-22-144134 olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on finantsteenuseid osutava hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu on 2 * 80 = 160 eurot. Hageja on kinnitanud, et ta saab menetluskuludelt arvestatud käibemaksu vaid osaliselt tagasi küsida, mistõttu taotleb ta kulude väljamõistmist koos käibemaksuga (93%-ga käibemaksust). Maakohus pidas põhjendatud kuluks 160 eurot, sellelt summalt kuuluks tasumisele käibemaks 35,20 eurot (160 * 0,22). Sellest 93% on 0,93 * 35,20 = 32,74 eurot. Kohus mõistab TsMS § 175 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 2 * 80 + 32,74 (käibemaks) = 192,74 eurot. Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludena 175 + 192,74 = 367,74 eurot. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda hagejale välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.