4.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 15. novembril 2024 algusega kell 10.00 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja saalis/virtuaalruumis nr 3004 (Lubja 4, Tallinn).
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Taotlus koos nõudeavaldusega tuleb esitada pankrotihaldurile. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
7.Algatada A.F.i kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest
2-24-13528 vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 17. oktoobril 2025.
8.Jätta menetluskulud A.F.i kanda.
9.Määrata usaldusisiku tasuks 1342 eurot (sh käibemaks). Mõista tasu võlgnikult välja OÜ INC Partner (registrikood 11008111) kasuks.
10.Rahuldada menetlusabi taotlus ning anda A.F.ile menetlusabi 885,72 eurot.
11.Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 885,72 euro ulatuses (sh käibemaks). Väljamakse teostada OÜ-le INC Partner arvelduskontole nr XXXXXXX.
13.Edastada määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest (FiMS § 18 lg 10). Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (FiMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191 lg 1).
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Harju Maakohtu menetluses on A.F.i maksejõuetusavaldus. Avalduse kohaselt on võlgnikul raskused rahaliste kohustuste täitmisel. Võlgnik on töötu, tema sissetulek on 328,66 eurot kuus (sotsiaaltoetused). Võlgniku varaks on 2006.a sõiduauto Chrysler Grand Voyager hinnangulise väärtusega 2000 eurot, kohustusi on vähemalt 17 736,81 eurot. Võlgnik palub kuulutada välja füüsilise isiku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
2.Kohus nimetas võlgniku usaldusisikuks Indrek Lepsoo. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara ja piisav sissetulek, mille arvelt lähitulevikus kohustusi täita. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus ca 350 eurot kuus, teadaolevad kohustused on vähemalt 22 468,22 eurot, millele lisanduvad viivised ja täitemenetluse kulud. Maksejõuetuse põhjuseks peab usaldusisik ettevõtluse käigus tekkinud probleeme, kohustusi erinevate eraisikute ees ning laenukohustusi, mida võlgnik ei suuda täita (muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses). Kohustustest vabastamise menetluse algatamist välistavaid asjaolusid usaldusisik ei tuvastanud.
2-24-13528
3.Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus loeb maksejõuetusavalduse, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel tõendatuks, et A.F. on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine.
4.Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on vähemalt 22 468,22 eurot. Võlgnikul vara puudub. Võlgniku makseraskuste ületamiseks on sobivaim viis pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgniku usaldusisikuna tegutsenud Indrek Lepsoo on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks.
5.Kohus kuulutab välja A.F.i pankroti ja nimetab pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub resolutsioonis märgitud ajal ja kohas.
6.Kohus algatab ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud menetluse algatamata jätmise aluseid kohus ei tuvastanud (kõik võlgniku kohustused on sellised, millest on põhimõtteliselt võimalik kohustustest vabastamise menetluse tulemusena vabaneda). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui resolutsioonis märgitud ajal.
7.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui resolutsioonis märgitud ajal.
8.Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikul on kohustus teha usaldusisikuga koostööd ning esitada viivituseta usaldusisiku nõutavad andmed ja dokumendid. Võlgnik peab olema kohtule ja usaldusisikule kättesaadav.
9.Kohus selgitab võlgnikule, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema kohustustest vabastamise menetluse ajal kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada.
10.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma
2-24-13528 sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FiMS § 47 lg 3-7).
11.Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Menetluskulud
12.Usaldusisikul on FiMS § 54 lg-te 1 ja 2 ning PankrS § 23 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.
13.Usaldusisik on esitanud tasunõude 11 töötunni eest kokku 1342 eurot (100 eurot tund, millele lisandub käibemaks). Kohus leiab, et usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades on taotletud tasu põhjendatud (FiMS § 54 lg 4). Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aeg vastab tehtud tööle, tehtud toimingud on tavapärased ning tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg 3 järgsesse piirmäära. Usaldusisiku taotlusel ja FiMS § 54 lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane (KMKR nr EE100900660), sisaldub tasus käibemaks (PankrS § 29 lg 3 ja § 65 lg 11). Kohus mõistab usaldusisiku tasu välja võlgnikult, arvestuse aluseks olev tehe on järgmine: 11 * 100 * 1,22 = 1342 eurot.
14.Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FiMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulud. Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest.
15.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega ja asjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivara arvel kanda. Kuna võlgniku pankrot kuulutatakse välja üksnes seetõttu, et ta taotles kohustustest vabastamist, tuleb usaldusisiku tasu vastavalt taotlusele hüvitada menetlusabi korras riigi vahenditest summas 885,72 eurot (FiMS § 54 lg-d 2 ja 7, PankrS § 23 lg 4 ja 5 1, TsMS § 183 lg 2 ning justiitsministri 01.02.2021.a määrus nr 2 Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord § 2 lg 1). Arvestuse aluseks olev tehe: 22 pooltundi * 33 eurot * 1,22 (käibemaks).
/allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.