lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-8909/11

Muud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 14.10.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-8909/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
14.10.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1883
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
FIMS § 54 lg 1, 11, 2, 4, 9FIMS § 45 lg 1, 2, 3FIMS § 46 lg 1, 2FIMS § 49 lg 1, 3, 9PankrS § 23 lg 3, 4FIMS § 18 lg 10, 2PankrS § 31 lg 1, 6FIMS § 44FIMS § 47PankrS § 1 lg 2PankrS § 33 lg 1PankrS § 35 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming

14. oktoober 2024, Tallinn 2-24-8909 S T maksejõuetusavaldus Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik S T (isikukood xxx)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Usaldusisik Martin Pärn (e-post [email protected])

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada S T maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja S T (isikukood xxx) pankrot 14. oktoobril 2024 kell 10.45.
3.Nimetada S T pankrotihalduriks Martin Pärn.
4.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 31. oktoobril 2024 kell 09.40 videokonverentsi vahendusel. Üldkoosolekul osalemiseks tuleb võlausaldajatel pöörduda pankrotihalduri poole.
5.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Taotlus koos nõudeavaldusega tuleb esitada pankrotihaldurile. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihalduril.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
PankrS § 36 lg 6
PankrS § 65 lg 11
TsMS § 191 lg 1Määruskaebuse esitamine menetlusabi määruse peale
7.Algatada S T kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 14. oktoobril 2025.
8.Jätta menetluskulud S T kanda.
9.Määrata usaldusisiku tasuks 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot ja mõista see S Tlt välja.
10.Rahuldada S T menetlusabi taotlus ja anda S Tle menetlusabi usaldusisiku tasu 1000,40 eurot (sh käibemaks) tasumiseks.
11.Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 1000,40 eurot (sh käibemaks) ja kanda see OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn arvelduskontole nr xxx.
12.Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse edastamine Toimetada määrus kätte S Tle ja pankrotihaldurile. Peale määruse jõustumist toimetada määrus kätte resolutsiooni punkti 11 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu (FIMS § 18 lg 10). Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (FIMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191 lg 1). Asjaolud ja kohtu seisukoht
1.Harju Maakohtu menetluses on S T (võlgnik) maksejõuetusvavaldus. Avalduse kohaselt on võlgnik makseraskustes ning ei suuda oma kohustusi tasuda. Ta viibib vanglas ning töötasu puudub. Igakuiseks sissetulekuks on 160-240 eurot lähedastelt. Võlgnikule kuulub Swedbank AS pensionifond, mille hinnanguline väärtus on 1000-2000 eurot. Muu vara tal puudub. Avalduse järgi on võlgnikul kohustusi 25 000 eurot. Võlgnik soovib asuda vanglas tööle ning oma võlgu tasuda. Võlgnik palub kuulutada välja füüsilise isiku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
2.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FIMS-s ei ole sätestatud teisiti. Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
2.1.Kohus nimetas võlgniku usaldusisikuks Martin Pärna. Usaldusisiku 24.07.2024 aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi eeldatavalt 37 101,23 eurot. Enamus nõuete puhul on algatatud ka täitemenetlused (esimesed täitemenetlused on algatatud 2018. aastal). Võlgnik viibib vanglas ning loodab vabaneda aastal xxx. Hetkel tal töötasu puudub, sest vanglas ta ei tööta, kuid pärast tööavalduse lahendamist loodab ta tulevikus töötada avavangla kaudu ning saadud töötasu arvelt saab oma kohustusi osaliselt tasuda. Võlgniku andmetel kannavad tema õde ja ema iga kuu talle 160-240 eurot, millest 50% läheb nõuete täitmiseks, 20% vabanemisfondi ja 30% võlgnikule. Võlgnikule kuuluvad arvelduskontod Swedbank AS (konto jääk 0,96 eurot) ja AS

SEB Pank (konto jääk 0 eurot, teenustasu võlgnevused 1,86 eurot). Võlgnik lubas esitada II samba pensioniosakute tagasivõtmise avalduse, et nende eest tasutav raha laekuks pankrotivarasse. Muu vara võlgnikul puudub. Eeltoodust tulenevalt leiab usaldusisik, et tegemist on püsivalt maksejõuetu isikuga, mistõttu tuleks välja kuulutada tema pankrot ning algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Esitatud maksejõuetusavalduse ja usaldusisiku aruande alusel loeb kohus tõendatuks, et võlgnik on PankrS § 31 lg 1 mõistes püsivalt maksejõuetu. Nii ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus on püsiva iseloomuga – võlgniku vara ega sissetuleku arvelt pole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on usaldusisiku aruande kohaselt eelduslikult vähemalt 37 101,23 eurot. Kohtu hinnangul on võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim viis pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks. Seega tuleb FIMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada võlgniku pankro.

2.2.Võlgniku usaldusisikuna tegutsenud Martin Pärn on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. Seega nimetab kohus võlgniku pankrotihalduriks Martin Pärna. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid (FIMS § 46 lg 1).
3.PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub määruse resolutsioonis märgitud ajal ja kohas.
4.Kohus avaldab pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg 1 ja 2).
5.Kohus selgitab, et pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; järgnevad muud PankrS ettenähtud tagajärjed (PankrS § 35 lg 1). Füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine (PankrS § 36 lg 6).
6.FIMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Kohus ei tuvastanud FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud menetluse algatamata jätmise aluseid. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FIMS § 46 lg-st 3 tulenevalt tuleb usaldusisikul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajal.
7.Kohus selgitab võlgnikule, et FIMS § 47 lg-te 1 ja 2 järgi on kohustustest vabastamise menetluse kestel võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes

kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema kohustustest vabastamise menetluse ajal kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada.

8.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, kuid võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg-d 3-7). Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (FIMS § 46 lg 2).
9.Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg 1). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda, kuid see tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades (eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses) vabastada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka ühe aasta möödumist menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 3). Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). Menetluskulud
10.Usaldusisikul on FIMS § 54 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused PankrS ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks (FIMS § 54 lg 2).
10.1.Usaldusisik on esitanud tasunõude 13 töötunni eest kokku 858 eurot (66 eurot tund), millest on lahutatud 38 eurot ning millele lisandub käibemaks. Usaldusisik on esitanud koos taotlusega ka tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Kohus leiab, et usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades on taotletud tasu põhjendatud (FIMS § 54 lg 4). Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aeg vastab tehtud tööle, tehtud toimingud on tavapärased ning tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg 3 järgsesse piirmäära. Kuivõrd büroo on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane, sisaldub tasus ka käibemaks (PankrS § 65 lg 11). Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1000,40 eurot (sh käibemaks). Usaldusisiku taotlusel ja FIMS § 54 lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. FIMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 4 alusel mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult.
10.2.Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul vara ning tema sissetulek ei ole piisav kandmaks usaldusisiku kulusid. Seega leiab kohus, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik

pankrotivara ega ka võlgniku arvel kanda. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et usaldusisiku tasu tuleb lähtudes FIMS § 54 lg-st 2 ja PankrS § 23 lg-st 4 hüvitada riigi vahenditest. Kohus lähtub usaldusisiku tasu riigivahendite arvelt hüvitamisel PankrS § 23 lg-tes 4 ja 5 1 ettenähtud piirmääradest. 05.02.2021 justiitsministri määrus „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (so 66 eurot tunnis). Usaldusisik on esitanud tasunõude 13 töötunni eest ning menetlusabi korras riigi vahenditest maksmise korra järgi on tasu suuruse piirmäär antud juhul 858 eurot (13 tundi x 66). Kuivõrd sellisel juhul ületaks riigi vahenditest makstav tasu töölepingu seaduse § 29 lg-s 5 kehtestatud kuutasu ühekordset alammäära (820 eurot), tuleb lähtuda kuutasu alammäärast. Usaldusisik on tasuks märkinud 820 eurot. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hüvitada kogu usaldusisiku tasu 820 eurot (lisandub käibemaks 180,40 eurot) riigi vahenditest. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja