lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-10407/37

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 11.10.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-23-10407/37
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.10.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
9510
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Duo Mööblivabrik OÜ14587747(Kostja)Duo Sisustus OÜ14590749(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

EESTI VABARIIGI NIMEL

2-23-10407

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi

11. oktoober 2023, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja hind

9520 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Duo Sisustus OÜ (pankrotis) (registrikood 14590749) pankrotihaldur Martin Krupp (e-post: [email protected]); hageja lepinguline esindaja Kärol Kibena (e-post: [email protected]) Kostja: Duo Mööblivabrik OÜ (registrikood: 14587747); juhatuse liige Eliis Hanschmidt (isikukood: 49601064216; e-post: [email protected]), lepinguline esindaja vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere (e-post: [email protected])

Menetlusviis/ Kohtuistung

28. mai 2024, osalesid Kärol Kibena, adv Pirkka-Marja Põldvere

Duo Sisustus OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp'i hagi Duo Mööblivabrik OÜ vastu ostu-müügi lepingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata Duo Sisustus OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp’i hagi Duo Mööblivabrik OÜ vastu pankrotivõlgniku ja kostja vahel 31. märtsil 2020. a sõlmitud sõidukite ostu-müügi lepingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks.
2.Menetluskulud jäävad Duo Sisustus OÜ (pankrotis) kanda.
3.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
Määrata kostja Duo Mööblivabrik OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 7205,75 eurot (ei sisalda käibemaksu).
4.Mõista Duo Sisustus OÜ-lt (pankrotis) Duo Mööblivabrik OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 7205,75 eurot.
5.Väljamõistetud menetluskuludelt on Duo Sisustus OÜ (pankrotis) kohustatud tasuma Duo Mööblivabrik OÜ-le viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule.

2-23-10407 Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

9.Duo Sisustus (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp esitas 21. juulil 2023 Pärnu Maakohtule hagi Duo Mööblivabrik OÜ tehingute tagasivõitmiseks.
10.Hagiavalduse kohaselt Pärnu Maakohus 06. augusti 2020. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-11064 võttis menetlusse Duo Sisustus OÜ pankrotiavalduse ning nimetas ajutise pankrotihalduri. Pärnu Maakohus 14. oktoobri 2020. a kohtumäärusega rahuldas Duo Sisutus OÜ pankrotiavalduse ning nimetas pankrotihalduriks Andrus Õnniku.
11.Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 03. novembril 2020. a kohtu määratud haldurit ei kinnitatud, uueks pankrotihalduriks valiti Urmas Tross. Pärnu Maakohus 10. novembri 2020. a kohtumäärusega jättis OÜ Duo Sisustus (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku poolt valitud haldur Urmas Trossi OÜ Duo Sisustus pankrotihalduriks kinnitamata ja määras OÜ Duo Sisustus (pankrotis) uueks pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Pärnu Maakohus 21. oktoobri 2022. a kohtumäärusega vabastas Ly Müürsoo OÜ Duo Sisustus (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest ning määras OÜ Duo Sisustus uueks pankrotihalduriks Martin Krupp’i.
12.Äriregistri andmetel on Duo Sisustus OÜ (pankrotis) viimasteks juhatuse liikmeteks olnud Holger Ode (isikukood 37602065714) alates 17. juulist 2020. a; XXX (isikukood 60012254229) alates
21.juunist 2019. a kuni 17. juulini 2020; XXX (isikukood 48701094227) alates 22. oktoobrist 2018 kuni 17. juulini 2020; XXX (isikukood 48502054721) alates 22. oktoobrist 2018 kuni 18. juunini 2020; Triin XXX (isikukood 49104284220) alates 22. oktoobrist 2018 kuni 21. juunini 2019 ning XXX (isikukood 38207204223) alates 22. oktoobrist 2018 kuni 21. juunini 2019. Duo Sisustus OÜ (pankrotis) peamiseks tegevusalaks äriregistri andmetel on mööbli, valgustite ja muude kodutarvete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes; EMTAK kood: 4759 (EMTAK 2008). Duo Sisustus OÜ ei ole registripidajale majandusaasta aruandeid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt tutvustab Duo Sisustus OÜ oma tegevust veebilehel duo.ee terviklahenduse pakkujana, alates sisekujundusest, mööbli tootmisest ja lõpetades aksessuaaride valikuga. Kodulehel pakutakse ka e-poe teenuseid, kus müüakse mööblit, sisustust, aksessuaare jm, märkega, et „ Veebipoe duo.ee omanik on Duo Disain OÜ (registrikood XXX), juriidilise aadressiga Savi 20, Pärnu.“
13.Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikule kuulus kaubik Peugeot Expert registrimärgiga XXX ja haagis RESPO registrimärgiga XXX. Nii kaubik kui ka haagis on 31. märtsil 2020. a (s.o 6 kuud enne ajutise halduri nimetamist) võõrandatud kostjale, Duo Mööblivabrik OÜ-le. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et sõidukid müüdi hinnaga 3000 eurot, kaubiku hind 2500 eurot ja haagise hind 500 eurot.
14.Maanteeameti on teatanud, et Duo Sisustus OÜ nimele ja vastutava kasutajana liiklusregistris käesoleval ajal sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette registreeritud ei ole. Võlgnik on võõrandanud järgmised sõidukid: -
31.märtsil 2020 on võõrandatud kaubik Peugeot Expert, registrinumber XXX, 2012 vl, uus omanik on Duo Mööblivabrik OÜ, kasutaja Eliis Hanschmidt.

2-23-10407 -

31.märtsil 2020 on võõrandatud haagis Respo XXX, registrimärk XXX, 2017vl. Uus omanik on Duo Mööblivabrik OÜ, kasutaja Eliis Hanschmidt.
16.märtsil 2022 saatis endine panrotihaldur kostjale järelepärimise ning palus esitada OÜ Duo Sisustus (pankrotis) poolt Duo Mööblivabrik OÜ-le kaubiku Peugeot Expert registrimärgiga XXX ja haagis RESPO registrimärgiga XXX ostu-müügi lepingud, OÜ Duo Sisustus (pankrotis) poolt kaubiku Peugeot Expert registrimärgiga XXX ja haagis RESPO registrimärgiga XXX müügiarved ja arvete tasumist tõendavad dokumendid. Praegusele pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole kostja dokumente esitanud.
15.juunil 2023. a saatis praegune pankrotihaldur täiendava järelpärimise Maanteeametile ja sai vastuse sõidukid on võõrandatud kolmanda isiku nimele.
16.Ajutine pankrotihaldur märgib oma aruandes, et vaadates võlgniku omanike ja juhatuse liikmete seoseid teiste äriühingutega selgub, et:
01.juulil 2013 on äriregistrisse kantud Duo Disain OÜ, registrikood XXX. Ühingu asutajaks ja omanikuks ning juhatuse liikmeks on kogu aeg olnud XXX, ning kaasasutajaks ja kuni aprillini 2020 kaasomanikuks ja teiseks juhatuse liikmeks olnud XXX.
16.oktoobril 2018 on äriregistrisse kantud Duo Mööblivabrik OÜ, registrikood 14587747. Ühingu asutajateks, kaasomanikeks ja juhatuse liikmeteks olid XXX ja Eliis Hanschmidt, alates 27. juunist 2019 on Eliis Hanschmidt ühingu ainuomanik ja alates 18. juulist 2019 ka ainuke juhatuse liige.
17.Seoste, tegevusvaldkondade ja kodulehe põhjal võib järeldada, et nimetatud kolme äriühingu tegevus on olnud omavahel seotud, kus üks firma pakub disainiteenust, võlgnik tegeles teenustetoodete vahenduse ning e-poega ja Mööblivabrik mööbli valmistamisega. Nähtuvalt Duo Sisustus OÜ (pankrotis) raamatupidamise dokumentidest on Duo Sisustus OÜ-l (pankrotis) tihe koostöö kostjaga, seega on Duo Sisustus OÜ (pankrotis) ja kostja ilmselgelt lähikondsed. Duo Sisustus OÜ (pankrotis), võõrandades 6 kuud enne Duo Sisustus OÜ (pankrotis) ajutise halduri nimetamist kostjale nii kaubiku kui ka haagise, kahjustas Duo Sisustus OÜ (pankrotis) teiste võlausaldajate huve. Pankrotihaldur on tuvastanud, et vaidlusaluse all olevad sõidukid on võlgnik võõrandanud kostjale Duo Mööblivabrik OÜ-le. Eeltoodust tulenevalt on pankrotihaldur tuvastanud, et võlgnik on 31. märtsil 2020. a võõrandanud kaubiku Peugeot Expert registrimärgiga XXX ja haagise RESPO registrimärgiga XXX lähikondsele isikule ning sellega kahjustanud teiste võlausaldajate huve.
18.Hageja leiab, et võõrandamisleping tuleb kehtetuks tunnistada PankrS § 111 lg 1 p 1 või alternatiivselt § 110 lg 1 p 2 alusel. Hageja leiab, et võõrandamisleping kahjustab võlgniku võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide kahjustamist võib eeldada, kuna võlgnik oli sõidukite võõrandamise ajal teadlik oma maksejõuetusest ja tegi tehingu, mis tõi kaasa tema võlausaldajate kahjustamise. Seda, et võlgnik oli oma maksejõuetusest teadlik, saab järeldada sellest, et võlgniku suurim võlausaldaja LineMaster OÜ esitas 27. märtsil 2020. a Pärnu Maakohtusse hagi Duo Sisustus OÜ (pankrotis) vastu lepingu alusel saadu tagastamiseks. Seega oli võlgnikule enne kostjale sõidukite võõrandamist teada, et võlgniku vastu on esitatud hagi kohtusse võlgnevuse välja mõistmiseks.
19.Võlgnik oli sõidukite võõrandamise ajal teadlik oma maksejõuetusest, sest vaid vähem kui 6 kuud pärast sõidukite ostu-müügilepingu sõlmimist esitas võlgnik Harju Maakohtule avalduse ajutise halduri nimetamiseks ja enda pankroti väljakuulutamiseks. isaks on haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara on oluliselt vähem kui pankrotimenetlusse esitatud nõudeid. Võlgniku juhatuse liige Holger Ode on pankrotihaldurile esitanud võlgniku 07. oktoobri 2020. a bilansi, mille kohaselt oli võlgnikul vara 7766,39 eurot, kohustusi 8011,31 eurot, omakapital -244,92 eurot ja aruandeperioodi kasum (kahjum) -3426,75 eurot. 31. detsembri 2019. a bilansi kohaselt oli võlgnikul vara 26 194,58 eurot, kohustusi 23 012,75 eurot, omakapital 3181,83 eurot ja aruandeperioodi kasum 681,83 eurot.

2-23-10407

20.Ajutise halduri aruande kohaselt on ajutine haldur üle võtnud võlgniku raamatupidamise algdokumendid ning kontrollinud finantsaruandeid raamatupidamisprogrammist Merit Aktiva. Bilansi kohaselt on seisuga 07. oktoobri 2020 võlgniku vara väärtuseks 7766,39 eurot, kohustuste suuruseks on 8011,31 eurot. Kohustuste hulgas ei ole kajastatud Pärnu Maakohtu 19. augusti 2020 otsusega (jõustunud 26. septembril 2020) väljamõistetud 35 493,71 eurot (sh põhiosa, intressid ja kohtukulud). Bilansi kohaselt on käesoleva aasta kahjum 3426,75 eurot ning omakapital on -244,92 eurot (negatiivne).
21.Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul on kohustusi kogusummas 44 119,58 eurot. Pankrotimenetluses esitati kokku nõudeavaldusi summas 44 843,51 eurot, tunnustati 4 võlanõuet kogusummas 39 968,51 eurot. Kohustuste täitmata jätmine teiste võlausaldajate ees viis võlgniku pankroti väljakuulutamiseni. Kui võlgnik oleks jätnud oma vara lähikondsetele isikutele võõrandamata ja oma kasuks pööramata, oleks saanud selle vara arvelt tasuda võlgnevusi proportsionaalselt kõigile võlausaldajatele ning nii rahuldada teiste võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses. Selle asemel, et tasuda suurimale võlausaldajale LineMaster OÜ, Maksu- ja Tolliametile ning teistele võlausaldajatele, on võlgnik asunud oma vara peitma ja võõrandanud sõidukid kostjale.
22.Müügilepingul on hageja hinnangul kinke iseloom. Vaatamata pankrotihalduri 16. märtsi 2022. a järelpärimisele ei ole kostja Duo Mööblivabrik OÜ esitanud kaubiku Peugeot Expert registrimärgiga XXX ja haagise RESPO registrimärgiga XXX ostu-müügi lepinguid, OÜ Duo Sisustus (pankrotis) poolt esitatud kaubiku Peugeot Expert registrimärgiga XXX ja haagis RESPO registrimärgiga XXX müügiarveid ega arvete tasumist tõendavaid dokumente. Sõidukid müüdi hinnaga 3000 eurot, sh kaubiku hind 2500 eurot ja haagise hind 500 eurot, mis nähtub võlgniku pearaamatu väljavõttest. Tutvudes www.auto24.ee portaalis sarnaste sõidukite müügihindadega leiab praegune haldur, et sõidukid on võõrandatud alla turuväärtuse. Näiteks hetkel müügis olevatest kaubikutest Peugeot Expert 2011. a maksab 7999 eurot (vaidlusalune kaubik on aastast 2012) ning 2012. a Peugeot Expert maksab 5500 eurot. Respo haagise (reg. aasta 2017) hind on hetkel 1560 eurot. Lisaks tuleb arvesse võtta, et vaidlusalused sõidukid võõrandati 2020. a aasta märtsikuus ehk üle 3 a tagasi ja seega sõidukite võõrandamise ajal oli nende turuväärtus veelgi kõrgem. Eelkirjeldatud soorituste ja vastusoorituste väärtused on seetõttu hageja hinnangul erinevad ning sõidukite võõrandamisel on kinke iseloom.
23.Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks müügilepingu kehtetuks tunnistamist PankrS § 111 lg 1 p1 ja lg 2 alusel, tunnistada sõidukite võõrandamine kehtetuks PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel. Kuna tehingud tehti 6 kuud enne ajutise halduri nimetamist, eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Lisaks kohalduvale eeldusele ei saa ka asjas esitatud tõendite pinnalt olla mõistlikku vaidluste selles, et kostja teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Kostja on võlgniku oluliseks lepingupartneriks, sh ka LineMaster OÜ-ga vaidluse põhjustanud mööbli valmistaja, kostja ilmselgelt oli teadlik võlgnikul LineMaster OÜ-ga tekkinud probleemidest ja LineMaster OÜ poolt võlgniku vastu esitatud nõudest lepingu alusel saadu tagastamiseks. Kostja pidi mõistma seda, et tehing võib kahjustada võlgniku olemasolevate ja tulevaste võlausaldajate huve. Kostja pidi seetõttu teadma, et sõidukite müügileping ja ühtlasi võlgniku vara varjamine kahjustab LineMaster OÜ huve. Seega pidi kostja teadma võlgnikku ähvardavast maksejõuetusest ning sellest, et sõidukite võõrandamisega kahjustab võlgnik oma võlausaldajate huve.
24.Hageja palub kohtul tunnistada PankrS § 109 lg 1, § 111 lg 1 p 1 ja lg 3 või alternatiivselt § 110 lg 1 p 2 alusel tagasivõitmise korras kehtetuks võlgniku ja kostja vahel 31. märtsil 2020. a sõlmitud sõidukite kaubiku Peugeot Expert registrimärgiga XXX ja haagis RESPO registrimärgiga XXX ostumüügi lepingud. Kuivõrd mainitud sõidukid on käesolevaks hetkeks võõrandatud kolmandale isikule ehk heausksele omandajale, siis kostja on kohustatud hüvitama võõrandatud sõidukite väärtused. Lähtudes auto24.ee portaalis mainitud sõidukite turuväärtusest, hindab haldur kaubiku Peugeot Expert väärtuseks 7000 eurot ja Respo haagise hinnaks 1500 eurot. Seega tuleb kostjal hüvitada sõidukite väärtus kogusummas 8500 eurot. Hageja taotleb kooskõlas TsMS §-ga 367 kostjalt võlgniku pankrotivara kasuks ka jooksva

2-23-10407 viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni võla tasumiseni.

25.Tsiviilasja materjalide hulgas on arve, mille kohaselt on hageja 27. jaanuaril 2020 ostnud sõidukid Suuves Vuuk OÜ-lt 3840,00 euro eest. Arvel märgitu kohaselt on tegemist sularahaarvega. Kuna pankrotihaldurile ei ole hageja kassat ega sularaha puudutavaid dokumente üle antud, siis rohkem infot raha maksmise kohta hagejal esitada ei ole. Haldurile on esitatud üksnes üksikuid Duo Sisustus OÜ (pankrotis) raamatupidamisdokumente valikuliselt tõenäoliselt eesmärgiga varjata pankrotihalduri eest selliseid tehinguid, millega on kahjustatud pankrotivõlgniku võlausaldajate huve. See asjaolu ei saa aga välistada pankrotivõlgniku nimel nõuete esitamist olukorras, kus kõiki asjaolusid olemasolevaid tõendeid kogumis vaadates on selge, et tehingutega on võlausaldajate huve kahjustatud. Sularahamakse tõendamiseks tuleks kostjal endal esitada sularaha maksmisel saadud sularaha/kassa order.
26.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusteenuse kulud koos käibemaksuga 7259 eurot (5950 eurot õigusabikulu (42,5 tundi, á 140 eurot) ja käibemaks 1309 eurot). Duo Sisustus OÜ (pankrotis) kinnitab, et kulutused on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ja palub menetluskulud kindlaks määrata koos käibemaksuga. Hageja palub lahendis märkida, et kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

KOSTJA VASTUS

27.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Hagi on alusetu, tõendamata ja tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Kostja ei võta omaks ühtegi hageja polt avaldatud faktilist asjaolu, millega kostja pole sõnaselgelt nõustunud. Hagiavalduses sisalduv ülevaade faktilistest asjaoludest on valikuline ning eksitav ja ebatäpne.
28.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 31. märtsil 2020 ehk enne Duo Sisustus OÜ pankroti väljakuulutamist sõlmisid Duo Sisustus OÜ (pankrotis) ja kostja ostu-müügilepingud Duo Sisustus OÜ-le kuulunud kaubiku Peugeot Expert registrimargiga XXX ja haagise RESPO registrimargiga XXX voorandamiseks kostjale hinnaga 3000 eurot, sh kaubiku hind 2500 eurot ja haagise hind 500 eurot.
29.Kaubik, VIN kood XXX, on 25. aprillil 2012 Eestis esmalt registreeritud valget värvi N1 kategooria manuaalkäigukastiga Peugeot margi (mudel Expert) sõiduk (veoauto), millel on 4 ust ja 3 istekohta. Kaubik on ühekütuseline (diislikutus) sõiduk ja selle mootori võimsuseks on 66 kW. Seisuga 16. juuli 2020 oli Kaubiku läbisõit Transpordiameti andmetel 223 073 km.
30.Haagis, VIN kood V610110DCHE005456, on 17. novembril 2017 Eestis esmalt registreeritud halli varvi O1 kategooria RESPO margi (mudel XXX) madel-haagis, millel on üks telg. Haagise teljekoormus on 750 kg ja kandevoime 461 kg.
31.Hageja nõue on tõendamata. Puuduvad alused 31. märtsi 2020 võõrandamistehingute tagasivõitmiseks. Tehingud ei kahjustanud pankrotivõlgniku ega võlausaldajate huve. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kaubik ja haagis võõrandati alla turuväärtuse, lähtudes sellest, et sõidukid võõrandati üle 3 aasta tagasi ning auto24.ee portaali andmetel praegu maksab 2011.a Peugeot Expret 7999 eurot ning 2012.a Peugeot Expert 5500 eurot, 2017.a Respo haagise hind on 1560 eurot.
32.Viidates Riigikohtu praktikale, on kostja seisukohal, et Duo Sisustus OÜ (pankrotis) ja kostja vahel 31. märtsil 2020 sõlmitud sõidukite võõrandamistehing vastab tehingu tagasivõitmise hagi esitamise seisuga (21. juuli 2023) turuolukorrale, on majanduslikult otstarbekas ja seega võlausaldajate huvides (ja oli seda ka tehingu tegemise ajal).
33.Kõik auto24.ee müügikuulutused ei peegelda reaalselt toimunud sõidukite ostu-müügitehingute turuhinda. Kostja vastuse koostamise seisuga võib aastatel 2011-2013 toodetud Peugeot Expert sõiduki ostusoov ulatuda sõidukite kuulutuste portaali auto24.ee andmetel 11 500 euroni. Kõrgemat hinda küsitakse eeskatt sõiduautona (M1 kategooria) registreeritud, 8 istekohaga ja võimsama mootoriga

2-23-10407 pikemate ja rohke lisavarustusega Peugeot Expert sõidukite eest. Selliseid sõidukeid ei saa vaidlusaluse kaubikuga siiski võrrelda.

34.Kaubikuga võrreldava N1 kategooria 66 kW mootoriga Peugeot Expert on auto24.ee portaalis ainult üks (registrimargiga XXX) ja selle müügihinnaks on 3990 eurot (sh käibemaks 20%). Müüja kinnitusel on sõidukile hiljuti tehtud hooldus ning vajalikud remonditööd - vahetatud rattalaager, ootshoob, piduriklotsid, käsipiduritrossid; tegemist on 6 istekohaga sõidukiga, mis vaieldamatult lisab sellele vaartust juurde. Vaidlusalusel kaubikul on aga kõigest 3istekohta ning võõrandamistehingu ajal vajas see hooldust ja remonti. Ühtlasi on kaubikul rohkelt värvikahjustusi, esineb ka olulises ulatuses roostetamist. Üksnes kaubiku värvikahjustuste kõrvaldamiseks tuleb täiendavalt välja käia vähemalt 4103,07 eurot (sh käibemaks 20%), see summa ei sisalda mõlkide eemaldamist. Veel üks kaubikuga võrreldav N1 kategooria 66 kW mootoriga Peugeot Expert (piltide järgi registrimärgiga XXX) oli ka KuldneBörs portaalis veel 16. oktoobril 2023 muugis hinnaga 2500 eurot. Tegemist on 27. märtsil 2012 Eestis esmalt registreeritud valget värvi N1 kategooria 3-uskelise veoautoga, mis on kaubikuga igatpidi võrdväärne.
35.Amserv Auto AS hindab kaubiku turuväärtuseks 1650 eurot. Kaubikuga analoogsete sõidukite turuväärtus ja ka portaalides kajastatud ostuhinnad erinevad hageja poolt moonutatult avaldatud väärtusest ja hindadest kardinaalselt. Hageja vastupidised väited on otsitud ja alusetud.
36.Haagise turuhinna kindlaksmääramiseks sobiva RESPO haagise hind ei saa ületada uue haagise hinda. Hageja väitel „Respo haagise (reg aasta 2017) hind on hetkel 1560 eurot.“ Respo kodulehel avaldatud andmetel on UUE mudel XXX kastihaagise hind koos käibemaksuga kuni 1450 eurot. WEBY oksjonikeskkonnas müüdi vaidlusaluse haagisega analoogne, 2018. a-l toodetud, samuti halli värvi madel-haagis hinnaga 630 eurot. Kostjale teadaolevat oli vaidlusaluse haagise tehniline seisund
31.märtsil 2020 ebarahuldav.
37.Tulenevalt eespooltoodust on kostja seisukohal, et kaubiku ja haagise turuväärtus tehingu tagasivõitmise hagi esitamise aja seisuga (ja tegelikult ka võõrandamistehingu tegemise ajal) ei saanud kuidagi ületada kokku 3000 eurot. Sellises summas sõlmitud võõrandamistehingud (s.o kaubiku müük hinnaga 2500 eurot ja haagise müük hinnaga 500 eurot) olid igati majanduslikult otstarbekad, mistõttu ei kahjusta nende tegemine Duo Sisustus OÜ (pankrotis) võlausaldajate huve. Hagiavalduses kostjale esitatud väidetava kahju summas 8500 huvitamise nõue on sootuks alusetu, sest kostja poolt saadu väärtus PankrS § 119 lg 3 mõistes ei ületa tehingu hinda ehk 3000 eurot.
38.Kostja leiab, et ka 31. märtsi 2023 võõrandamistehingute tagasivõitmise ja seejärel uuesti müümise korral ei saaks Duo Sisustus OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp kaubiku ja haagise võõrandamise eest kokku üle 3000 euro. Hageja ei ole vastupidist ka tõendanud. Samal ajal võivad Duo Sisustus OÜ (pankrotis) võlausaldajate huvid olla kahjustatud tänu suurematele pankrotimenetluse kuludele, mis kantakse seoses käesolevaga kohtumenetlusega ja hageja jaoks positiivse kohtulahendi saamisel korral ka seoses tagasivõidetud vara müügiga.
39.Hageja on taielikult eiranud asjaolu, et hageja oli kaubiku ja haagise vahetult enne müügitehingut omandanud sama hinnaga. Olukorras, kus äriühing omandas kaubiku ja haagise, makstes nende eest 3000 eurot ja paar päeva hiljem võõrandas need 3000 euro eest, jäi ühingu majanduslik olukord (saldo) samaks: 3000 eurot on olemas, kaubikut ega haagist mitte. Ühingu tegevust tuleb vaadata tervikuna. Selles kontekstis ei oleks ühingu ega võlausaldajate huvisid kahjustatud isegi juhul, kui kaubiku ja haagise turuväärtus oleks müügihinnast kõrgem (mida ta ei ole ega olnud).
40.Seni kuni hageja pole tõendanud, et Duo Sisustus OÜ (pankrotis) ja kostja vahel 31. märtsil 2020 sõlmitud kaubiku ja haagise võõrandamistehingud kahjustavad Duo Sisustus OÜ (pankrotis) võlausaldajate huve PankrS § 109 lg 1 tähenduses, ei pea kostja menetlusökonoomia kaalutlustel vajalikuks käsitleda hageja poolt hagiavalduses esitatud võõrandamistehingute tagasivõitmise täpsustatud aluseid (PankrS § 111 lg 1 p 1 ja lg 3 või PankrS § 110 lg 1 p 2). Kostja rõhutab, et viidatud sätete kohaldamise eeldused puuduvad.

2-23-10407

41.Hageja peamine väide, et 31. märtsi 2020 sõlmitud kaubiku ja haagise võõrandamistehingute tulemusena on Duo Sisustus OÜ-le (pankrotis) tekitatud kahju 8500 eurot, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja poolt saadu väärtus ei ületa võõrandamistehingute hinda, mistõttu ei pea kostja huvitama hagejale saadu vaartust ka juhul, kui kaubiku ja haagise väljaandmine oleks muul põhjusel PankrS § 119 lg 3 mõistes võimatu. Kahju tekkinud ei ole. Kuna hageja nõue on alusetu, siis puudub ka alus kostjalt viivise nõudmiseks.
42.Pankrotihaldur väidab, et tal puudub ligipääs võlgniku raamatupidamisdokumentidele. Halduri väide ei saa tõele vastata. Nimelt on raamatupidamisdokumendid elektroonselt salvestatud raamatupidamisprogrammi (Merit), kust halduril on võimalik need alla laadida. Kostjal puudub teadmine, kas ja mis ulatuses on haldur raamatupidamisega reaalselt tutvunud. Kostjale teadaolevalt ei ole pankrotihaldur senimaani käinud järel endise halduri L. Müürsoo büroos asuval raamatupidamisdokumentide kastil (enamik dokumente kull elektroonselt, st kastis on väike osa dokumentidest). Kuna hageja eitab ostuhinna saamist ja kostja oli esitanud kõik dokumendid, mis tal seni olid, kontrollis kostja täiendavalt elektroonilise raamatupidamisprogrammi (Merit) andmeid (need andmed peaksid olema haldurile kattesaadavad, kuna Meriti konto peakasutajaks on Martin). Kostja leidis andmebaasist hageja kassa sissetuleku orderi. Order tõendab koos teiste tõenditega kostja väiteid, et raha sõiduki ja haagise eest maksti ja anti üle sularahas, samuti et vormistatud on order. Orderil puudub allkiri, kuid selle olemasolu süsteemis kinnitab, et see dokument on ostu-müügi tehingu hetkel vormistatud.
43.Hageja ei ole tõendanud ega isegi selgitanud väidet, et pooled olid sõiduki ja haagise võõrandamistehingu ajal lähikondsed.
44.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 7352,75 eurot (käibemaksuta) (esindaja ajakulu 40 tundi ja 49 minutit, lepingulise esindaja erinevate toimingute tunnihind 180 eurot -195 eurot (alates 1. märtsist 2024), advokaadibürootöötaja tunnihind 150 eurot). Kostja kinnitab, et menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses selle tsiviilasjaga, kostja on käibemaksukohustuslane ja taotleb menetluskulude hüvitamist käibemaksuta.

KOHTU PÕHJENDUSED

45.Kohus, tutvunud põhjalikult poolte esitatud kirjalike seisukohtadega, arutanud asja pooltega kohtuistungitel, kuulanud tunnistajana üle XXX, XXX Koka (Kokk) ja XXX (Kukk), igakülgselt ja objektiivselt uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
46.Hageja taotleb tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada Duo Sisutus OÜ (pankroti) ja kostja, Duo Mööblivabrik OÜ vahel 31. märtsil 2020 sõlmitud sõidukite ostu-müügitehingud. Kohus tegi kindlaks järgmised faktilised asjaolud, mille üle pooltel vaidlust ei ole: -

Pankrotivõlgnik Duo Sisutus OÜ 07. jaanuaril 2020 omandas 3840 euro (sh kaubiku hind 2500 eurot, haagise hind 700 eurot ja 20% käibemaks 640 eurot) (dtl 279) eest Suves Vuuk OÜ-lt (kustutatud 15. detsembril 2020) kaks sõidukit: kaubiku Peugeot Expert, registrinumber XXX, 2012.a vl ja haagise Respo XXX, registrinumber XXX, 2017. a vl;

-

27.märtsil 2020 Duo Sisustus OÜ (pankrotis) võõrandas sõidukid kostjale, Duo Mööblivabrik OÜ-le hinnaga kokku koos käibemaksuga 3600 eurot (kaubik 2500 eurot, haagis 500 eurot, 20% käibemaks 600 eurot) (dtl 72). Omanikuvahetus Maanteeameti iseteeninduses viidi lõpule
31.märtsil 2020 (dtl 52 – 53).

-

30.juunil 2020 on Duo Sisustus OÜ sõidukid edasi võõrandanud Suves Vuuk Ren OÜ-le.

-

Pärnu Maakohus 06. augusti 2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-11064 võttis menetlusse Duo Sisustus OÜ 21. juuli 2020 esitatud pankrotiavalduse ja nimetas ajutise halduri. Kohtute infosüsteemi andmetel Duo Sisustus OÜ võttis pankrotiavalduse enne pankroti

2-23-10407 väljakuulutamist tagasi ning kohus 25. augusti 2020 määrusega jättis pankrotiavalduse läbi vaatamata; -

21.septembril 2020 esitas Duo Sisustus OÜ uuesti Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse, maakohus tsiviilasjas nr 2-20-13688 võttis selle menetlusse ja nimetas 24. septembril 2020 ajutise halduri. 14. oktoobri 2020 kohtumäärusega kohus rahuldas pankrotiavalduse ja kuulutas Duo Sisustus OÜ pankroti välja. Pankrotihalduriks nimetati Andrus Õnnik. Võlausaldajate üldkoosolek kohtu nimetatud haldurit ei kinnitanud. Üldkoosoleku valitud haldurit Urmas Trossi maakohus 10. novembri 2020 määrusega halduriks ei nimetanud, vaid määras uueks pankrotihalduriks Ly Müürsoo. 21. oktoobri 2022 määrusega kohus vabastas Ly Müürsoo Duo Sisustus OÜ pankrotihalduri ülesannetest ja määras uueks pankrotihalduriks Martin Krupi (Krupp).
47.Pooled vaidlevad tehingute tagasivõitmise eelduste olemasolu üle. Hageja on seisukohal, et tehinguga kahjustati võlausaldajate huve, pooled olid lähikondsed ja eeldatakse, et kostja teadis, et tehingutega kahjustatakse pankrotivõlgniku võlausaldajate huve, sõidukid võõrandati alla turuhinna, raha maksmist tegelikult ei ole toimunud ning tehingul on kinke iseloom. Kostja vaidleb hagile vastu, leides, et hageja ei ole tõendanud võlausaldajate huvide kahjustamist, kostja ei ole pankrotivõlgniku lähikondne, sõidukite ostu-müügihind vastas tegelikult turuväärtusele, pankrotivõlgnik müüs sõidukid sama hinnaga, millega oli need ise omandanud, kostja on sõidukite eest tasunud ning tehingute tagasivõitmise aluseid ei ole.
48.Hageja esimese eelistusena taotleb tehingud tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada kinkelepingu tagasivõitmisena pankrotiseaduse (PankrS) § 111 lg-te 1 ja 3 järgi, teises järjekorras tehingu tagasivõtmise üldistel alustel vastavalt PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel.
49.Tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamisel tuleb PankrS § 193 lg-t 1 kohaldades lähtuda tehingu tegemise ajal kehtinud pankrotiseaduse redaktsioonist (RKTKo nr 3-2-1-163-11, p 23). Võrreldes vaidlusaluste tehingute 27. märtsil toimumise ja sõidukite omanikuvahetuse liiklusregistris
31.märtsil 2020 registreerimise ajaga, ei ole pankrotiseaduses tehingute tagasivõitmisele kohalduv reeglistik (§-id 109 – 111 ja 117-119) sisuliselt muutunud. Seoses füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse kehtima hakkamisega 1. juulil 2022 on nende sätete sõnastust üksnes täiendatud viidetega usaldusisiku nimetamisele.
50.PankrS § 109 lg-s 1 sätestatud üldreegli kohaselt tunnistab kohus PankrS §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Kuna vaidlustatud tehing tehti kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist (tehing tehti 27. märtsil 2020 ning ajutine haldur nimetati 06. augustil 2020), siis PankrS § 110 lg 2 kohaselt teise tehingu poole teadmist võlausaldajate huvide kahjustamisest eeldatakse. PankrS § 110 lg 3 alusel eeldatakse ka võlgniku lähikondse puhul, et teadis võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve. PankrS § 111 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui see sõlmiti ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, sellisel juhul eeldatakse, et kinkelepinguga kahjustati võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 111 lg 3 võib kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom. PankrS § 111 lg 2 kohaselt eeldatakse, et kinkeleping kahjustab võlausaldajate huve.
51.Eeltoodust tulenevalt pidi hageja hagi esimese eelistusena esitatud PankrS § 111 lg 1 p 1 alusel rahuldamiseks tõendama, et vaidlusaluste sõidukite võõrandamise tehingus olid poolte kohustused ebavõrdsed ehk et tehingul oli kinke iseloom. Kostjal oli võimalik omakorda tõendada, et sõidukite võõrandamisel sai pankrotivõlgnik kostja poolt ostuhinna tasumisega kohase vastusoorituse ning võlausaldajate huvisid ei kahjustatud.

2-23-10407 Kui kinkelepingu sätted tehingule ei kohaldu, pidi hageja PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel tehingu tagasivõitmiseks tõendama, et a) tehing kahjustab võlausaldajate huve; b) kostja on pankrotivõlgniku lähikondne, kelle puhul eeldatakse, et ta teadis tehinguga võlausaldajate huvide kahjustamisest ning c) kui lähikondsus ei leia tõendamist, tuli hagejal tõendada, et kostja teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve.

52.Sõltumata sellest, kas tegemist on kinkelepinguga või müügilepinguga, on enne pankroti väljakuulutamist tehtud tehingu tagasivõitmise esmaseks tingimuseks see, et tehing kahjustab võlausaldajate huve. Kinkelepingu puhul eeldatakse, et see kahjustab võlausaldajate huve. Riigikohus on mitmetes lahendites (vt näiteks RKTKo 24. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-17, p 10) väljendanud seisukohta, et „PankrS § 109 lg-s 1 on silmas peetud pankrotimenetluse võlausaldajaid, kelle huvid peavad kohustuse täitmise tõttu olema kahjustatud tagasivõitmise hagi esitamise ajal. Seda saab muu hulgas järeldada sellest, et pankrotivara moodustamiseks tehakse toiminguid eesmärgiga rahuldada võlgniku vara arvel võlausaldajate nõuded (vt PankrS § 2 esimene lause).“ Samuti on Riigikohus korduvalt selgitanud, et võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks kinke puhul ei oma tähtsust see, kas konkreetsed võlausaldajad olid olemas kinkimise ajal (RKTKo 03. novembri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-08, p 12; RKTKo 02. juuni 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-21-39-08, p 12).
53.Hageja on tõendanud, et 2020.a märtsis sõidukite võõrandamise tehingu toimumise ajal oli pankrotivõlgnikul täitmata kohustusi vähemalt 32 000 euro ulatuses ja vähemalt kahe võlausaldaja LineMaster OÜ ning Maksu- ja Tolliameti – ees (vt ostu- ja maksuvõlgnevuste aruanne (dtl 63) ja kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-20-4807 (dtl 64 – 68)), mille tasumiseks Duo Sisustus OÜ-l piisavalt vara ei olnud. Hagiavaldusele lisatud ajutise pankrotihalduri aruandest (dtl 37 – 47) nähtub, et maksejõuetuse põhjustas äritüli LineMaster OÜ-ga ning maksejõuetuse tekkimise aeg on märts 2020. Ajutise halduri aruandes ja tsiviilasja nr 2-20-4807 kohtuotsuses (dtl 64 – 68) kirjeldatud asjaolude kohaselt pankrotivõlgnik sõlmis LineMaster OÜ-ga 2019.a sügisel lepingu mööbli tarnimiseks, tellija tasus ettemaksu 31 977,80 eurot. Pankrotivõlgnik täitis tellimuse puudulikult, toodud mööbel ei vastanud kokkulepitud tingimustele ja võlgnik viis mööbli tellija juurest ära; kuna pankrotivõlgnik uut mööblit ei toonud, taganes LineMaster OÜ 13. märtsil 2020 lepingust ja nõudis ettemaksu tagastamist. Raha tagasimaksmise osas pankrotivõlgnikuga kokkuleppele ei jõutud ja LineMaster OÜ 27. märtsil 2020 kohtusse hagi Duo Sisustus OÜ vastu lepingu alusel üleantu tagasisaamiseks.
54.Kostja kinnitab, et oli LineMaster OÜ nõudest teadlik, kuid kostja arusaamise järgi oli nõue alusetu ning kostjale oli selge, et Duo Sisustus vaidleb Linemaster OÜ hagile täies ulatuses vastu. Pärast Duo Sisustus OÜ juhatuse liikme vahetumist H. Ode poolt hagi aluseks olevate asjaolude omaks võtmine ja nõudega nõustumine oli kostja jaoks üllatuslik, kostja on seisukohal, et just see viis pankrotivõlgniku makseraskuste tekkimiseni, kuid mitu kuud pärast vaidlusaluseid tehinguid. Hagiavaldusele lisatud Pärnu Maakohtu 19. augusti 2020 kohtuotsusega (dtl 64 – 68) tsiviilasjas nr 220-4807 kohus rahuldas LineMaster OÜ hagi ja mõistis Duo Sisutus OÜ-lt välja 32 872,46 eurot ning alates 20. augustist 2020 lisanduva viivise, samuti menetluskulud 2621,25 eurot koos lisanduvate viivistega. Kohtuotsusest nähtub samuti, et kohus on hagi tagamiseks 30. märtsi 2020 määrusega arestinud pankrotivõlgniku pangakontod kokku 31 977,80 euro ulatuses. Holger Ode, kes äriregistri andmetel on Duo Sisustus OÜ juhatuse liige alates 17. juulist 2020, võttis hagi õigeks 30. juulil 2020 kohtule esitatud avalduses.
55.Kohus leiab, et ilmselgelt aitas pankrotivõlgniku pangakontode arestimine kaasa maksejõuetuse tekkimisele, ka ajutine haldur on maksejõuetuse tekkimise ajaks märkinud 2020.a märtsikuu. Kontod arestiti küll alles 30. märtsil 2020 , kuid ühestki kohtule esitatud dokumendist ei nähtu, et 2020.a märtsis sõidukite võõrandamise ajal oli Duo Sisutus OÜ-l piisavalt vara või rahavoogusid LineMaster OÜ nõude täitmiseks.

2-23-10407 Kostja märgib, et Duo Sisustus OÜ juhatuse liige XXX on 23. märtsil 2023 tsiviilasjas nr 2-20-13688 ärakuulamisel pankrotihaldurile kinnitanud, et 2020.a jaanuaris oli hageja sularaha kassas umbes 20 000 eurot. Viidatud ärakuulamise protokolli ei ole kohtule esitatud, lisaks ei tõenda 2020.a jaanuaris kassas sularaha olemasolu võlgnikul kohustuste täitmiseks piisavate vahendite olemasolu 2020. a märtsis. Seega pankrotivõlgnik Duo Sisustus OÜ ise pidi sõidukite võõrandamise ajal teadma, et on maksejõuetu või kohe maksejõuetuks muutumas. Pankrotivõlgniku teadmapidamist kinnitab see, et vähem kui 5 kuud hiljem esitaski Duo Sisustus OÜ juhatuse liige kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Eeltoodust tulenevalt ei saa olla vaidlust, et kui sõidukid võõrandati turuväärtusest madalama hinnaga, kahjustab see Duo Sisutus OÜ (pankrotis) võlausaldajate huve.

56.Hageja arvates toimus sõidukite võõrandamise tehing 31. märtsil 2020. Kostja on juhtinud tähelepanu sellele, et hageja tehingu kuupäev on ekslik ning et tehing toimus 27. märtsil 2020, 31. märtsil 2020 kinnitati üksnes omanikuvahetus liiklusregistris. Tehingu toimumise kohta on Duo Sisustus OÜ 27. märtsi 2020 kuupäevaga vormistanud sularahaarve nr 19122 (dtl 275) ja kassa sissetuleku orderi nr 38 (dtl 331). Duo Mööblivabrik OÜ elektroonilises kassaraamatus ja pearaamatus (dtl 333 - 334) on kanded, et sularahaarve nr 19122 alusel tasus Duo Mööblivabrik OÜ Duo Sisustus OÜ-le 3600 eurot 27. märtsil 2020. Kostja on tehingu kajastanud käibedeklaratsioonis, mille esitamise tähtaeg oli 20. aprill. Ükski nimetatud dokumentidest ei välista seda, et tehing tegelikult toimuski 31. märtsil 2020 ehk pärast pankrotivõlgniku arvete arestimist. Kohtule ei ole esitatud kostja ega pankrotivõlgniku elektroonilist pearaamatut sellisel kujul, mis võimaldaks kontrollida, millal asjassepuutuvad kanded tegelikult tehti. Samuti ei nähtu Transpordiameti vastusest (dtl 52-53), et omanikuvahetuse toiming oleks algatatud enne 31. märtsi 2023. Transpordiameti e-teeninduse väljavõttest (dtl 277 – 278) nähtub, et omanikuvahetuse lõplikud kinnitused anti 31. märtsil 2020 kell 14:16 kaubiku kohta ja kell 14:19 järelhaagise kohta; samal päeval on antud sõiduki/raha kättesaamise kinnitused ning tasutud riigilõiv. Mõistlikult saab eeldada, et kui pankrotivõlgniku juhatuse liige algatas omanikuvahetuse ja raha maksti 27. märtsil 2020, siis oleks ka raha kättesaamist kinnitatud 27. märtsil 2020.
57.XXX (Kukk), kes oli tehingu ajal ja kuni 09. juunini 2020 Duo Sisustus juhatuse liige, 23. novembri 2021 e-kirjavahetusest (dtl 280 – 281) Duo Sisustus raamatupidaja Tiinaga (e-posti aadress xxxxxxxxxxx) nähtub, et sõidukite võõrandamisel tasuti Duo Mööblivabrik OÜ-le väljastatud sularahaarve nr 19122 sularahas kassasse. Nimelt XXX märgib, et edastas kõik Duo Sisustus OÜ raamatupidamisega seotud dokumendid ja info sularaha liikumiste kohta raamatupidajale ning palub nüüd pankrotihaldurile edastamiseks dokumente. Vastuses raamatupidaja kinnitab muu hulgas, et arved, mis maksti sularahas, on pandud programmis „tasutud kassast“; raamatupidaja tegi seda pärast seda, kui sai küsimusele „Kas need arved on võlas?“ XXXlt vastuse, et need tasuti sularahas. 27. märtsil 2020 väljastatud arve tasumise tähtaeg oli 03. aprill 2020 ja selle kohta ei saanud enne 3. aprilli tekkida küsimust, kas arve on tasumata. Eelnevast järeldub, et kanded arve tasumise kohta 27. märtsil 2020 tehti raamatupidamisprogrammi igal juhul hiljem, mistõttu kannetes märgitud kuupäev ei tõenda tehingu tegelikku kuupäeva.
58.Tunnistajad XXX ja Duo Sisustus OÜ tolleaegne juhatuse liige XXX andsid detailides kokkulangevaid ütlusi sõidukite võõrandamise tehingu toimumise asjaolude ja müügihinna sularahas tasumise kohta. Mõlema tunnistaja ütluste kohaselt andis XXX Duo Mööblivabrik OÜ volitatud esindajana 2020. a märtsis sõidukite ostmiseks Duo Sisustus OÜ salongis 3600 eurot sularahas XXX xxx kätte, kes pani selle enda selja taha kappi. Mõlemad tunnistajad oma ütlustes kinnitavad, et samal ajal, kui XXX andis raha XXX Koka kätte, hakkas XXX Maanteeameti iseteeninduses sõidukeid ümber vormistama. XXX ei mäleta, kas XXX luges raha üle; XXX mäletamist mööda XXX luges raha üle ja palus hakata Aivil Maanteeametis vormistama.

2-23-10407 XXX väitis Duo Sisustus salongis käimise ja raha andmise kuupäevaks 31. märts 2020 (toetudes tunnistajal kaasas olnud kirjalikele andmetele, mille kasutamise kohus keelas), hiljem täpsustas, et auto ost oli nädala alguses, raha sai XXX Duo Mööblivabrikust Eliis Hanschmidti käest eelmise nädala lõpus. Kalendri järgi oli 27. märts 2020 reedene päev, 31. märts 2020 teisipäev. Tunnistajate ütlused ja maanteeameti andmed omanikuvahetuse kande kohta kogumis tõendavad, et tehing tegelikult tehti 31. märtsil 2020: tunnistaja XXX kinnitab, et samaaegselt raha ülelugemise ja kappi panemisega palus XXX XXXl alustada registris sõidukite omanikuvahetuse toimingut, maanteeametis on omanikuvahetuse e-teeninduses tehtud 31. märtsil 2020 ning XXX ütluste kohaselt maksis ta raha 31. märtsil 2020.

59.Tegutseva ettevõtte pangakontode arestimine ei saa juhatuse liikmetele jääda märkamata ning pankrotivõlgnik pidi 31. märtsil 2020 tehingu tegemise ajaks olema sellest teadlik. Hagiavalduses tsiteeritud ja sellele lisatud ajutise halduri aruandest järeldub, et pangakontode arestimisele vaatamata ei olnud Duo Sisustus OÜ-l raha LineMaster OÜ kasuks 2020.a augustis tehtud kohtuotsuse täitmiseks, mida kinnitab see, et LineMaster OÜ esitas oma nõude pankrotimenetlusse. See lubab järeldada, et võlgniku kontodel puudus vara juba pangakontode 30. märtsil 2020 arestimise ajal. Ajutise halduri 07. oktoobri 2024 aruandes kajastatakse juhatuse liikme poolt 30. septembril 2020 haldurile antud selgitusi, et arvete arestimise tõttu sisuline majandustegevus peatus. Duo Sisustus OÜ ei ole registripidajale majandusaasta aruandeid esitanud. Ajutise halduri aruande esitamise seisuga oli võlgniku varaks raha pangas 243,48 eurot, 97 eritellimustoodete puidust šablooni 1000 eurot, laoinventar 2000 eurot, kokku vara väärtus 3243,48 eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused olid 44 119,58 eurot. Seega pidi pankrotivõlgnik olema tehingu tegemise ajal teadlik nii võlausaldajate olemasolust, kui enda makseraskustest. Seega ei saa välistada, et pankrotivõlgnik võõrandas sõidukid eesmärgiga muuta esemeline vara sularahaks ning seeläbi vältida võlgniku vara arvelt võlausaldajate nõuete täitmist. See ei tähenda automaatselt, et tehing on tagasivõidetav.
60.Vaidlustatud tehingud on tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. PankrS § 111 lg 2 kohaselt ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist sõlmitud tehingu puhul eeldatakse, et kinkelepinguga kahjustati võlausaldajate huve. Kostja on selle eelduse ümber lükanud ja tõendanud, et sõidukid võõrandati 2020.a märtsis tegelikule turuväärtusele vastava hinnaga ja tehinguga võlausaldajate huvisid ei kahjustatud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et võlausaldajate huvisid ei saa kahjustada see, kui pankrotivõlgnik võõrandab vara turuhinnaga, sellisel tehingul ei ole ka kinke iseloomu.
61.Hageja määras sõidukite turuväärtuse portaalis auto.24.ee avaldatud müügikuulutuste alusel (dtl 92 – 93). Hageja on Peugeot Expert ja Respo kasutatud sõidukite päringud teinud 16. juuni 2023 seisuga. Otsingu vastusest nähtuvalt oli päringu aluseks sõiduki mark, ehitusaasta, mootori võimsus, läbisõit, kütuse ja käigukasti liigid ning vedav sild. Kaubiku kohta on hageja saanud kaks vastust: 2012.a kaubik Peugeot Expert 1,6kW, ls 253 646 km, diisel, manuaal, esivedu hinnaga 5500 eurot (koos käibemaksuga) ja Peugeot Expert 2.0 94kW, ehitusaasta 2011, ls 254 687, diisel, manuaal, esivedu hinnaga 7999 eurot. Hageja on arvamusel, et kolm aastat tagasi sõidukite võõrandamise ajal oli nende turuväärtus veelgi kõrgem. Respo haagise kohta on üks päringu vastus: 2017.a kerghaagis Respo maksumuseks on 1560 eurot. Hageja möönab, et tal puudus ülevaade sõidukite tehnilise olukorra kohta võõrandamise hetkel, kuid tutvudes www.auto24.ee portaalis sarnaste sõidukite müügihindadega, on hageja asunud seisukohale, et sõidukid on võõrandatud alla turuväärtuse. Www.auto24.ee andmete põhjal hageja hindab vaidlusaluses tehingus kaubiku tegelikuks väärtuseks 7000 eurot ja haagise väärtuseks 1500 eurot.
62.Kostja on omakorda teinud portaali auto24.ee sõiduki turuhinna päringu 2020.aasta märtsist juunini pakkumises olnud sõidukite kohta (dtl 282-283). Sõiduki liigiks on kaubiku asemel märgitud sõiduauto, kuid otsitud on konkreetselt Peugeot Expert mudelit väljalaskeaastaga 2011 – 2014, mootori

2-23-10407 maht 1,6kw. Hageja päringu vastuse põhjal oli 2011 – 2013 vl Peugeot Expert keskmine hind 4478 eurot, hindade mediaan 3850 eurot. Kostja märgib, et kõrgemat hinda küsitakse sõiduautona (M1 kategooria) registreeritud, kaheksa istekohaga ja võimsama mootoriga pikemate ja rohke lisavarustusega Peugeot Expert sõidukite eest, mida ei saa vaidlusaluse kaubikuga võrrelda. Kostja toob välja, et vaidlusaluse kaubikuga võrreldava N1 kategooria 66 kW mootoriga Peugeot Expert on auto24.ee portaalis ainult uks (registrimargiga XXX) ja selle muugihinnaks on 3990 eurot (sh käibemaks 20%) (dtl 143 – 150). Kuulutuses müüja kinnitab, et sõidukile on hiljuti tehtud hooldus ning vajalikud remonditööd - vahetatud rattalaager, õõtshoob, piduriklotsid, käsipiduritrossid (dtl 145). Seejuures tegemist on kuue istekohaga sõidukiga, mis vaieldamatult lisab sellele vaartust juurde (dtl 146). Kostja esitas ka portaalis Kuldne Börs avaldatud müügikuulutuse ja maanteeameti taustaandmed (dtl 164 – 171) kaubikuga võrreldava N1 kategooria 66 kW mootoriga Peugeot Expert (piltide järgi registrimärgiga XXX) sõiduki kohta, mida müüdi 16. oktoobril 2023 hinnaga 2500 eurot. Kuulutuse kohaselt on tegemist 27. märtsil 2012 Eestis esmalt registreeritud valget värvi N1 kategooria 3-ukselise veoautoga. Muu hulgas on kuulutuses märgitud, et auto on tehniliselt korras, kuid esineb vähesel määral roostet ja värvikahjustusi.

63.Esitatud tõenditest ja andmetest saab järeldada, et vaidlusalune kaubik oli võõrandamise ajal hageja ja kostja esitatud kuulutustes märgitud kaubikutega võrreldes halvemas seisukorras. Kostja esitatud fotod (dtl 151 – 155) ja Auto Stock OÜ värvitööde hinnapakkumine, (dtl 156 – 163, koos värvitööde ja varuosade kokkuvõtetega) tõendavad, et vaidlustatud tehingu esemeks olnud kaubik on kolme istekohaga ning võõrandamistehingu ajal vajas see hooldust ja remonti. Kaubikul on rohkelt värvikahjustusi, esineb ka olulises ulatuses roostetamist, mille kõrvaldamise kulud on Auto Stock OÜ
22.novembril 2023 koostatud hinnapakkumise (dtl 156) kohaselt 3419,23 eurot + käibemaks. Seejuures on märgitud, et pakkumine on ainult värvitöödele, kindlasti vajavad mõned detailid lisaks ka mõlkide eemaldamist. Seega summa mõlkide eemaldamist ei sisalda.
64.Kostja esitas kaubiku praeguse väärtuse tõendamiseks Amserv Auto AS Pärnu esinduse 22. novembri 2023 hindamisakti (dtl 173), milles müügijuht Sirle Lõugas hindab sõiduki XXX Peugeot Expert 2012.a, ls 276412 km, turuväärtuseks 1650 eurot. Kohus leiab, et see tõend ei ole kaubiku turuväärtuse tõendamiseks usaldusväärne. Hindamisakt koosneb ühest lausest ning sellest ei selgu, mille põhjal hindaja märgitud konkreetse turuväärtuse leidis (ei ole kirjeldatud sõiduki seisukorda, analüüsitud turuolukorda vms). Seetõttu kohus jätab Amserv Auto AS 22. novembri 2023 hindamisakti TsMS § 238 lg 5 teise lause alusel arvestamata.
65.Samuti on kostja veenvalt tõenditega (dtl 174 – 177) ümber lükanud hageja väite, et, et haagise võõrandamise aegne turuväärtus oli 1500 eurot. Kostja esitas kuvatõmmise järelhaagiste müümisega tegeleva äriühingu veebilehest https://www.respo.ee, millest nähtub, et uue RESPO 750M301L150 PLH kastihaagise hind on 1450 eurot. Selles müügipakkumises esitatud haagise tehnilised andmed (dtl 174) kattuvad vaidlusaluse haagise (XXX) tehniliste andmetega (dtl 141 – 142), tegemist on sama tüüpi haagisega. Kohus nõustub kostjaga, et 2020.a müüdud kasutatud haagise turuväärtus ei saanud olla suurem uue haagise turuväärtusest. Samuti on kostja esitanud 21. novembril 2023 tehtud ekraanitõmmise plusmerk.ee veebilehelt WEBY oksjonikeskkonnast, kus on näha, et 2018.a Respo 750M301L150 PLH haagis on müüdud hinnaga 630 eurot.
66.Tuleb nõustuda kostjaga ka selles, et sõidukite müügiportaalise avaldatud kuulutused ei kajasta reaalselt toimunud sõidukite ostu-müügitehingute hinda. Poolte võimalused sõidukite 31. märtsi 2020 seisuga turuväärtuse tõendamisel olid võrdsed. Nii hageja kui kostja on andmete saamiseks kasutanud veebiportaali auto24.ee. Hageja on otsinud ainult kaubiku Peugeot Expert ja Respo kerghaagise müügikuulutusi päringu tegemise ajal, kostja on esitanud turuhinna päringu sama marki sõidukite

2-23-10407 turuväärtuse kohta vaidlusaluse tehingu tegemise ajal. Kostja on lisaks otsinud Kuldses Börsis avaldatud müügikuulutusi ja oksjonikeskkonnas tehtud tehinguid. Hageja tõenditega võrreldes on kostja esitatud päringute vastused oluliselt põhjalikumad, sisaldavad turuanalüüsi ja sõidukite fotosid, mistõttu on kostja tõendid usaldusväärsemad: nende põhjal on võimalik reaalselt võrrelda nii sõidukite tehnilisi omadusi kui välimust. Hageja kuulutuste juures ei ole sõidukite fotosid, sõidukite tegeliku seisukorra kirjeldusi ning ei ole võimalik hinnata, kas tegemist on vaidlusaluse kaubiku ja haagisega võrreldavate sõidukitega.

67.Kostja on esitanud päringu 2020. a hindade kohta. Hageja on sõidukite hinna tuletanud ja selle põhjal nõude esitanud kahes kuulutuses 2023. a seisuga märgitud hindade põhjal. Hageja järeldus, et 2020. aastal olid hinnad veel kõrgemad, on paljasõnaline. Hageja ei ole oma väidet millegagi põhistanud. Pigem võib lugeda üldiselt teadaolevaks asjaoluks, et töökorras kasutatud sõidukite turuväärtus tõusis pärast 2020. aastat (mitte ajaga ei vähenenud): uute sõidukite jaoks ei olnud piisavalt kiipe, kuna koroona pandeemia tõttu olid tehased suletud, uusi sõidukeid ei saanud seetõttu müüki lasta ning suurenes nõudlus kasutatud sõidukite järele.
68.Hageja ei ole põhistanud oma seisukohta, et üleüldse tuleks sõidukite turuväärtuse hindamisel lähtuda 4 aastat uuemate sõidukite väärtusest, mis Auto24.ee portaali andmetel on Peugeot Expert 2016-2017. a sõidukitel keskmiselt 10 000 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et hilisema väljalaskeaastaga sõidukitel on muudetud ja täiustatud tehniline varustatus, mistõttu võib nende turuväärtus ka kasutatuna kõrgem olla. Kohus on seisukohal, et vaidlusaluste sõidukite väärtust on võimalik määrata üksnes võrdluses sarnase tehnilise varustatuse ja seisukorraga sõidukite müügihinnaga. Ka hageja tunnistab, et sõiduki hinna määramisel on kõige olulisem selle tehniline seis. Hageja kostja esitatud sõidukite taustakontrolli andmete põhjal leiab, et kuna sõidukid olid tehniliselt korras ja läbinud tehnilise ülevaatuse, siis see kinnitab, et kaubiku tegelik väärtus oli 7000 eurot ja haagisel 1500 eurot. Selline järeldus ei ole põhjendatud.
69.Kohus on seisukohal, et kostja esitatud tõendid tõendavad, et sõidukite turuväärtus vastab hinnale, millega vara võõrandati: 2500 eurot kaubik ja 500 eurot järelkäru, hindadele lisandub käibemaks. Hageja ei ole sõidukite kõrgemat turuväärtust tõendanud. Sõidukite müügihinna vastavust tegelikule turuväärtusele tõendab samuti see, et pankrotivõlgnik ise omandas 2020. a jaanuaris sõidukid sarnase hinnaga. Hageja oma kirjalikes seisukohtades tugineb ka ise OÜ Suves Vuuk poolt DUO Sisustus OÜ-le esitatud 27. jaanuari 2020 sularahaarvele nr 20006 (esitatud kostja poolt kohtule 11. märtsil 2024, dtl 279), mille järgi tuli pankrotivõlgnikul Peugeot Expert XXX eest tasuda 2500 eurot ja Respo haagise XXX eest 700 eurot, hindadele lisandus käibemaks, kokku pidi pankrotivõlgnik tasuma 3840 eurot. Sõidukite soetamise väärtusega võrreldes 200 eurot (s.o 6,25%) väiksema hinna (ilma käibemaksuta arvestades) tasumine on käsitatav vara väärtusele vastava vastusooritusena. Seega ei ole tegemist kinkelepingule sarnaneva tehinguga. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks peab tehingu tagajärjel pankrotivõlgniku vara vähenema. Asjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et kostja on sõidukite eest pankrotivõlgnikule tasunud sarnase summa, millega pankrotivõlgnik paar kuud varem samad sõidukid soetas. Samal ajal puuduvad tõendid, et pankrotivõlgnik sõidukite ostmisel müüjale reaalselt tasunud oli.
70.Kohus leiab, et kostja on tõendanud ostuhinna tasumise (pearaamatu ja kassaraamatu andmed, tunnistajate XXX ja XXX ütlused, sularaha orderid) ja ostuhinna vastavuse sõidukite tegelikule turuväärtusele. XXX sõnul esindas ta Duo Mööblivabrikut suulise volituse alusel, ostis sõidukid Duo Mööblivabrikule, oli vahendaja, sest tundis nii XXXt kui XXXit. XXX andis 3600 eurot Duo Sisustus OÜ salongis üle XXX Kokale, raha üleandmise kohta vormistati order, kui orderile allkirja ta ei andnud, sest oli XXX XXX ja XXXga sõber. XXX teab, et sõidukite ümbervormistamine käis läbi Maanteeameti; Duo Sisustuse poolt tegi seda vormistamist XXX, Duo Mööblivabriku poolt korraldas ümbervormistamist Eliis Hanschmidt.

2-23-10407

71.XXX kirjeldas, et kui tema seisis leti ees, siis Aivi oli leti taga temast paremal ja XXX vasakul, XXX suhtles XXXiga ja andis talle raha, XXX pani raha enda selja taha alumisse kappi. Samamoodi kirjeldas olukorda ka tunnistaja XXX: XXX raha XXX Koka kätte, kes luges raha üle, XXX sai aru, et tasuti arvele märgitud summa, sest XXX ei öelnud, et midagi oleks puudu. XXX ja XXX Koka töökohad olid kõrvuti, XXX istus XXX paremal käel. XXX tuli salongi, seisis nende vastas teisel pool letti ja ulatas ümbrikus raha XXXile, XXX nägi, et ümbrikus oli raha. Kui raha anti üle, siis XXX pani raha nende selja taga olnud kappi.
72.XXX tunnistajana ütlusi andes kinnitas, et XXX tuli Duo Sisustus OÜ salongi 2020.a märtsis, esindas Duo Mööblivabrikut sõidukite ostmise tehingus. Varem oli olemas suuline sõidukite müügi kokkulepe; Mööblivabriku XXXuga rääkisid Mööblivabriku poole pealt ostust; Duo Sisustus OÜ poole pealt arutas XXX sõidukite müüki XXXiga. XXX ei mäleta, kas XXXl raha maksmise ajal volikiri oli. XXX ütluste kohaselt peaks sularaha kohta raamatupidamises dokument olema, kassa sissetuleku või väljamineku order, see oli programmis. Orderil puudub allkiri, sest dokumendid koostatakse programmis ja Duo Sisustus OÜ ei ole üheltki kliendilt allkirja võtnud. XXX kinnitas, et see sularaha jäi kassasse, panka ei viidud; kassa suurus võis olla üle 10 000 euro.
73.XXX Kokk, kes tehingute toimumise ajal oli Duo Sisustus OÜ juhatuse liige, tunnistajana antud ütlustes eitab sularaha saamist ja tehingu toimumise ajal 2020.a märtsis Duo Sisustus OÜ salongis viibimist. XXX Koka mäletamist mööda kehtisid sel ajal riigis covid-piirangud ja salong oli suletud, XXX Kokk oli lasteaialapsega kodune, alates 15. märtsist 2020 tegi kodukontorit. Samas XXX kinnitas, et omad töötajad said salongi ligipääsu, kõrvaliste inimeste jaoks oli salong kinni. XXX Kokk ei tea, kuidas müük toimus, seal juures ei olnud, nägi tagantjärgi arvet raamatupidamisprogrammis Merit, kuna oli juhatuse liige, siis sai tehingust teada, arve oli Meritisse üles pandud. XXX Kokk ütlusi andes rääkis, et tema nende tehingutega kokku ei puutunud, ühel päeval XXX tuli salongi ja ütles, et ostis auto ja haagise, mis registreeriti Duo Sisustuse nimele. XXX XXX sõnul XXX oli justkui üks Duo Sisustuse omanik, aga teda esindas Duo Sisutuses tütar. Juhatuse liikmed olid sel ajal veel XXX ja XXX. XXX neid autosid näinud ega kasutanud ei ole. Dokumentide põhjal XXX teab, et sõidukite müük oli 27. märtsil 2020, ost võis olla aasta alguses.
74.Tunnistajad XXX ja XXX sarnaselt kirjeldasid raha üleandmise ajal isikute paiknemist salongis, raha andmist XXX kätte. Kohus leiab, et XXX ütlused, mis on vastuolus teiste asjas kogutud ja uuritud tõenditega, ei ole usaldusväärsed. XXX eitab tehingute juures viibimist ja raha saamist, kuid mäletab kuupäeva täpsusega rohkem kui 4 aastat tagasi tehtud tehingu toimumise aega ja seda, et dokumendid selle kohta olid raamatupidamisprogrammi üles pandud. Samuti XXX mäletab sõidukite Duo Sisutusele ostmist, kuigi tema väidetavalt neid sõidukeid ei näinud ega kasutanud. XXX oli tehingute ajal pankrotivõlgniku juhatuse liige, mistõttu võib tema ütlusi mõjutada soov välistada enda kui juhatuse liikme võimalik vastutus.
75.XXX ütlused ei tõenda, et salong oli covidi tõttu suletud ja sularaha üleandmist ei oleks saanud salongis toimuda. XXX kinnitas, et oma töötajatel takistust salongi tulla ei olnud. XXX ei mäletanud, kas covid-piirangud siis juba kehtisid, kui piirangud kehtestati, pandi vastav silt uksele, XXX mäletamist mööda salong oli (sõidukite võõrandamise tehingu ajal) kolmandatele isikutele avatud. XXX ütluste järgi oli varem lepitud kokku, et XXX tuleb salongi, ta teadis et XXX ja XXX Kokk on seal. XXX ei tea, kas salong oli kõigile avatud. Suur-Jõe 63 Duo Sisustuse salongi läks XXX selleks, et raha viia ja sõiduk osta. XXX ei mäleta, kas salongis kanti maski, tema kindlasti ei kandnud, sest tal ei olnud hirmu covidi ees. Tunnistajate nendest ütlustest kogumis järeldub, et Duo Sisutus töötajatel oli ka pandeemia ajal pääs salongi ning piirangutele vaatamata oli võimalik leppida kokku kohtumisi salongis.
76.Tõendid kogumis tõendavad, et pankrotivõlgnik sai vara võõrandamisel turuväärtusele vastava hinna, selline tehing ei olnud kinke iseloomuga ning tehing ei saanud võlausaldajate huve kahjustada.

2-23-10407 Võlausaldajate huvisid võis kahjustada see, et saadud sularaha ei kasutatud võlausaldajate nõuete täitmiseks, kuid seda ei saa ette heita kostjale. Kohus leiab, et aluseid tehingu tagasivõitmiseks ei ole.

77.Kuna kohus tuvastas, et tehinguga võlausaldajate huvisid ei kahjustatud, siis on välistatud hagi rahuldamine ka hagi rahuldamine hageja teise alternatiivi järgi PankrS §110 lg 1 p 2 alusel. Kui tehing võlausaldajate huvisid ei kahjustanud, siis puudub asjaolu (võlausaldajate huvide kahjustamine), millest kostja tehingu teise poolena pidi teadlik olema. Seetõttu ei oma asjas tähtsust hageja väited, et tehing tehti lähikondsete vahel, sest ei ka seaduse järgi ei saa eeldada teadmist asjaolust, mille puudumine on kohtumenetluses kindlaks tehtud.
78.Kohus siiski märgib, et kohtu ette toodud asjaoludest ja esitatud tõenditest ei saa järeldada, et kostja ja pankrotivõlgnik olid lähikondsed pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 117 lg 2 p 5 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi. Riigikohtu praktikas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. mai 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-03, p 25; 13. novembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18957, p 11) antud selgitustest nähtuvalt üheks oluliseks indikaatoriks ühise majandusliku huvi hindamisel on juhtorganite liikmete täielik või osaline kattumine, kuid ka see asjaolu ei ole eraldiseisvana lähikondsuse tuvastamiseks piisav, vaid tuleb siiski põhjendada, miks konkreetsel juhul saab võlgniku ja kostja tegevust vaadelda majanduslikus mõttes kooskõlastatuna. Samuti ei saa ainuüksi lepinguliste suhete olemasolu üldjuhul tingida isikute ühist majanduslikku huvi PankrS § 117 lg 2 p 5 mõttes.
79.Mööbli, mille LineMaster OÜ tellis pankrotivõlgnikult, tootis kostja, Duo Mööblivabrik OÜ. Hageja järeldab kostja ja pankrotivõlgniku koostöö põhjal, et äriühingud on lähikondsed, sest olid majanduslikult tihedalt seotud. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et kostja ja pankrotivõlgnik olid koostööpartnerid, kuid vaidleb vastu sellele, et pelgalt koostöö tõttu lugeda Duo Sisustus OÜ ja Duo Mööblivabrik OÜ lähikondseteks. Kohus nõustub kostjaga, et koostöö ja lepingulised suhted ei ole selleks piisav argument. Hageja hagiavalduses märgib üldsõnaliselt: „Seoste, tegevusvaldkondade ja kodulehe põhjal võib järeldada, et nimetatud kolme äriühingu tegevus on olnud omavahel seotud, kus üks firma pakub disainiteenust, võlgnik tegeles teenuste-toodete vahenduse ning e-poega ning Mööblivabrik mööbli valmistamisega.“ Hageja viitab, et Duo Sisustus OÜ (pankrotis) raamatupidamise dokumentidest nähtuvalt on Duo Sisustus OÜ-l (pankrotis) tihe koostöö kostjaga, seega on Duo Sisustus OÜ (pankrotis) ja kostja ilmselgelt lähikondsed. Hageja ei ole täpsustanud, milliste konkreetsete pankrotivõlgniku raamatupidamise dokumentide alusel hageja tuvastas kostja ja pankrotivõlgniku tiheda koostöö tuvastas. Seejuures on hageja menetluses läbivalt tuginenud sellele, et pankrotihaldurile on raamatupidamisdokumente antud valikuliselt. Seda enam on küsitav, kas nende põhjal on võimalik tõeseid järeldusi teha.
80.Kohtule esitatud andmete kohaselt on Duo Sisustus OÜ (pankrotis) ja Duo Mööblivabrik OÜ (ning ka veebilehe duo.ee omanik Duo Disain OÜ) iseseisvad äriühingud, mille koostöö põhines lepingutel. Äriühingud ei moodustanud kontserni ehk kostjal ei olnud otsustusõigust pankrotivõlgniku majandustegevuse juhtimisel ja vastupidi. Kohus leiab, et lähikondsust ei saa tuletada sellest, et ettevõtete majandustegevused olid seotud. Hagiavalduses hageja tsiteerib (sedagi ajutise halduri aruande vahendusel) pankrotivõlgniku tegevust tutvustavat teksti veebilehel duo.ee: võlgniku eesmärgiks on pakkuda klientidele terviklahendusi, alates sisekujundusest, mööbli tootmisest ja lõpetades aksessuaaride valikuga; klient saab personaalse lähenemise ning mööbel disainitakse sisekujundajate poolt just tema vajadustele lähtuvalt; tootevalikusse on valitud parima kvaliteedi, moodsa disaini ja mõistliku hinnaga tooted. Veebilehel räägitakse ka eritellimusmööbli tootmisest ja märgitakse, et oma mööblitehase omamisest tulenevalt ollakse väga paindlikud ja leitakse lahendus igale soovile, pakutakse eritellimusel valmistatud mööblit koos paigaldusega. Veebilehel Duo Mööblivabrik OÜ-d ei nimetata.
81.Äriregistri andmetel (dtl 32 -35) oli Duo Sisustus OÜ põhitegevusalaks „Mööbli, valgustite ja muude kodutarvete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes“ (EMTAK kood (EMTAK 2008) 4759,

2-23-10407 NACE kood 47.59). Hageja ei ole sisustanud Duo Sisustus OÜ ja Duo Mööblivabrik OÜ väidetavalt tihedaid majandussidemeid ainuõigusi andva koostöölepingu olemasoluga (s.t et pankrotivõlgnikul näiteks oli õigus mööblit tellida üksnes kostjalt või et kostja võis mööblit toota üksnes pankrotivõlgniku jaoks vms). Kohtule on esitatud tõendid ühekordse koostöö kohta: Duo Mööblivabrik OÜ tootis pankrotivõlgniku tellimisel mööbli, mida võlgnik vajas LineMaster OÜ tellimuse täitmiseks. Isegi kui kostja tootis mööblit Duo Sisustus OÜ (pankrotis) rohkemate klientide jaoks, siis PankrS § 117 lg 2 p 6 tähenduses olulise ühise majandusliku huvi tuvastamiseks ei piisa sellest, et pankrotivõlgnik oma tellija(te) ees võetud kohustuste täitmiseks omakorda tellib mööbli valmistamise kostjalt. Tuleb nõustuda kostjaga, et tõendatud on kahe äriühingu vahel töövõtulepingul põhinev võlasuhe. Töövõtja (kostja) majanduslik huvi on saada tasu pankrotivõlgniku tellimusel tehtud töö eest ning see ei sõltu sellest, kas tellija töö edasimüümisega omakorda sellest tehingust majanduslikku kasu saab või tellib enda tarbeks. Töövõtja huvi on võimalikult rohkemate tellimuste täitmine ja seega kaudselt võiks kostja olla huvitatud sellest, et pankrotivõlgnikul on palju kliente. Kohtu hinnangul ei ole see aga käsitatav ühise olulise majandusliku huvina ja kooskõlastatud majandustegevusena pankrotiseaduse § 117 tähenduses.

82.Hageja viidatud seosed erinevate äriühingute vahel juhtorganite liikmete tasandil samuti ei anna alust pidada kostjat pankrotivõlgniku lähikondseks. Hageja hagiavalduses märgib (samuti ajutise halduri aruande põhjal), et kodulehel duo.ee pakutakse e-poe teenuseid, kus müüakse mööblit, sisustust, aksessuaare jms ning et kodulehe andmetel on veebipoe duo.ee omanik Duo Disain OÜ, mille asutajaks, osanikuks ja juhatuse liikmeks on olnud XXX ja kuni 2020.a aprillini oli kaasomanikuks ja teiseks juhatuse liikmeks XXX, kes mõlemad on olnud ka Duo Sisustus OÜ (pankrotis) osanikud ja juhatuse liikmed. Seega isikute tasandil kattuvused (lähikondsus) on pankrotivõlgnikul Duo Disain OÜ-ga, mitte kostjaga.
83.Hagiavaldusele lisatud Duo Sisustus OÜ registrikaardi (dtl 32-35) andmetel kanti pankrotivõlgnik Duo Sisustus OÜ äriregistrisse 22. oktoobril 2018. Hagiavalduse andmetel kostja Duo Mööblivabrik OÜ kanti äriregistrisse 16. oktoobril 2018. Kostja asutajateks, kaasomanikeks ja juhatuse liikmeteks olid Eliis Hanschmidt ja XXX, alates 27. juunist 2019 on Eliis Hanschmidt kostja ainuosanik ja alates 18. juulist 2019 juhatuse ainus liige. XXX oli ka pankrotivõlgniku üks asutajatest, perioodil 22. oktoober – 08. juuli 2019 üks osanikest ning 22. oktoobrist 2018 – 21. juunini 2019 üks juhatuse liikmetest. Seega XXX oli samaaegselt nii pankrotivõlgniku kui kostja osanik perioodil üksnes 22. oktoobrist 2018 – 26. juunini 2019 ning mõlema äriühingu juhatuse liige 22. oktoobrist 2018 – 21. juunini 2019. Vaidlusaluste sõidukite pankrotivõlgniku poolt omandamise ega võõrandamise tehingute toimumise ajal ei olnud XXX enam kummagi äriühingu osanik ega juhatuse liige. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kohtule esitatud tõendid ja esitatud andmed kostja ja pankrotivõlgniku majanduslike sidemete ja koostöö kohta ei anna alust pidada kostjat pankrotivõlgniku lähikondseks. Kuna kohus on seisukohal, et pankrotivõlgnik ja Duo Sisutus OÜ ei ole PankrS § 117 tähenduses lähikondsed ning seega ei kehti ka PankrS § 110 lg 3 alusel eeldus, et kostja teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve.
84.Kõige eeltoodu alusel kohus jätab Duo Sisutus OÜ (pankrotis) pankrotihalduri hagi Duo Mööblivabrik OÜ vastu sõidukite võõrandamise tehingute kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
85.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hageja kanda, kuna kohus jätab hagi rahuldamata.

2-23-10407

86.TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
87.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 7352,75 eurot (käibemaksuta). Lepingulise esindaja ajakulu 40 tundi ja 49 minutit, millest 9 tundi tunnitasuga 150 eurot, 12 tundi 26 minutit tunnihinnaga 180 eurot ja 19 tundi 03 minutit hinnata 195 eurot/tund (tunni hindadele lisandub käibemaks). Kostja kinnitab, et kulud on kantud seoses selle tsiviilasjaga, kostja on käibemaksukohustuslane ning taotleb menetluskulude hüvitamist käibemaksuta. Kooskolas TsMS § 177 lg-ga 4 palub kostja mõista valja ka viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
88.Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja poolt 42 tunni ja 30 minuti ulatuses esitatud õigusteenuse eest kokku 5950 eurot, millele lisandub käibemaks 1309 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 140 eurot. Ka hageja kinnitab, et kulud on kantud seoses selle tsiviilasjaga, Duo Sisustus OÜ (pankrotis) palub menetluskulud kindlaks määrata koos käibemaksuga ning kohustada kostjat maksma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
89.Kuivõrd menetluskulud jäävad hageja kanda, puudub vajadus hageja enda menetluskulude suurust kindlaks määrata. Kohus määrab kindlaks kostjale hüvitatavate kulude suuruse.
90.Hageja esitas vastuväiteid kostja menetluskuludele ning leiab, et kostja menetluskulud on osaliselt ülepaisutatud ja põhjendamatud. Esimese menetlusdokumendina esitas kostja esindaja 22. novembril 2023 vastuse hagile. Seega ei saa olla põhjendatud menetluskulud esialgse menetluskulude tagatise osas tagasiside andmine kliendile, kuivõrd menetluskulude katteks tagatise taotluse esitas kohtule kostja seaduslik esindaja. Samuti ei ole usutav, et sarnase sisuga teise menetluskulude katteks tagatise nõude koostamiseks kulus kostja esindajal 4 h 33 min, kuivõrd sarnane menetluskulude katteks tagatise nõue oli kostja poolt ühel korral juba esitatud.
91.Arvestades kohtuasja sisu ja mahtu, sh kostja esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning esitatud tõendite mahtu, on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja selle asjaga tegelemiseks vajalik ajakulu 40 tundi. Kohus nõustub hageja vastuväidetega kostja lepingulise esindaja ajakulu kohta 49 minuti (147 eurot + käibemaks) osas seoses esimese menetluskulude tagatise taotluse esitamisega. Esimese taotluse kohustada hagejat andma kostja menetluskulude katteks tagatist, esitas kostja seaduslik esindaja enda nimel, viidates lepingulise esindaja eeldatavatele kuludele, kuid nimetamata, kes on tema lepinguline esindaja ja kinnitamata õigusteenuse lepingu sõlmimist. Kohus jättis taotluse rahuldamata. Kostja ei saa eeldada, et talle hüvitatakse lepingulise esindaja kulu, mis on seotud eeldatava töömahu arvestamisega ja 25. augusti 2023 menetluskulude tagatise taotluse kohta esitatud hageja seisukohaga tutvumisega. Lepingulise esindaja andmed teatati kohtule 22. novembril 2023 esitatud hagivastusega.
92.Ülejäänud osas on kostja esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalik. Kostjat esindas menetluse vandeadvokaat, kes on koostanud õiguslikult argumenteeritud, faktiliste asjaoludega ja viidetega asjakohasele kohtupraktikale põhjendatud menetlusdokumente, tõendeid. Asjas on peetud mitu istungit. Hageja vastuväited 29. novembril 2023 menetluskulude taotluse koostamise ajakulu kohta ei anna alust kostja lepingulise esindaja kulu vähendamiseks. Taotlus on asjakohaste õiguslike põhjenduste ja analüüsiga, kohus on taotluse rahuldanud ja nõudnud hagejalt kostja menetluskulude katteks tagatis maksmist (küll taotletust väiksemas mahus). Kostja lepingulise esindaja

2-23-10407 tunnitasumäärad 150 eurot – 195 eurot on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud vandeadvokaadist lepingulise esindaja tasumääradega.

93.Eeltoodu alusel kohus määrab kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 7205,75 eurot (ilma käibemaksuta) (s.o lepingulise esindaja tasu õigusteenuse osutamise ajakulu 40 tunni ulatuses).
94.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja tasus kostja menetluskulude katteks 19. jaanuaril 2024 kohtu deposiiti tagatist 1400 eurot, kostjal on õigus nõuda menetluskulude hüvitise tasumise kohustuse täitmist selle summa arvelt.
95.Hagejaks on Duo Sisutus OÜ (pankrotis) pankrotihaldur, kes on riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 5 1 alusel tagasivõitmise hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette, et kui hageja oli hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistetakse hagi rahuldamata jätmise korral temalt või pankrotivõlgnikult riigilõiv riigituludesse välja. (Allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja