Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 09.10.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-19-3590
Kohtuasi
OÜ Taali Grupp ja Polizia Investeeringud OÜ hagi aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihalduri ja Cortina Financing osaühingu vastu nõudele esitatud vastuväite õigusliku tähenduse puudumise tuvastamiseks või nõude tunnustamiseks osaühingu Paxton Assets (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.03.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Taali Grupp määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hagejad OÜ Taali Grupp (registrikood 10996443) ja Polizia Investeeringud OÜ (registrikood 12113465), lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja vandeadvokaadi abi Kristi Traagel
ja
Polizia
Investeeringud
OÜ
Kolmas isik Polizia Investeeringud OÜ poolel Faslese OÜ (registrikood 14583169), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki Vabamets Kostja aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) (registrikood 10214334) pankrotihaldurid Toomas Saarma ja Andrias Palmits (endine pankrotihaldur Veli Kraavi), lepingulised esindajad vandeadvokaat Aivar Pilv ja vandeadvokaat Marko Pilv Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Täpsustada Harju Maakohtu 28.03.2024 määruse resolutsiooni p 1 sõnastust hagi läbi vaatamata jätmise osas ja täiendada selles osas kohtumääruse põhjendusi. Ülejäänud osas jätta määrus muutmata.
4.1.jätta OÜ Taali Grupp ja Polizia Investeeringud OÜ hagi aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihalduri vastu läbi vaatamata;
4.2.jätta maakohtu menetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda ja määruskaebemenetluse kulud võrdsetes osades OÜ Taali Grupp ja Polizia Investeeringud OÜ kanda.
5.Mõista OÜ-lt Taali Grupp aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihaldurite Toomas Saarma ja Andrias Palmitsa kasuks välja määruskaebemenetluse menetluskulude hüvitis 311,5 eurot.
6.Mõista Polizia Investeeringud OÜ-lt aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihaldurite Toomas Saarma ja Andrias Palmitsa kasuks välja määruskaebemenetluse menetluskulude hüvitis 311,5 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Taali Grupp (hageja I) ja Polizia Investeeringud OÜ (hageja II) esitasid 08.03.2019 Harju Maakohtule aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihalduri (kostja I) ja Cortina Financing osaühingu (kostja II) vastu hagi, milles palusid tuvastada, et osaühingu Paxton Assets (pankrotis) (võlgnik) nõuete kaitsmise koosolekul hagejate nõuete kohta kostjate esitatud vastuväidetel ei ole õiguslikku tähendust, või tunnustada võlgniku pankrotimenetluses hageja I 1 748 376,4 euro suurust nõuet pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p-s 2 märgitud rahuldamisjärgu nõudena ning hageja II 10 000 euro suurust nõuet. Hagejate menetluskulud palusid hagejad jätta solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud kostjate enda kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 17.10.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-8372 välja võlgniku pankroti, hagejad esitasid võlgniku pankrotimenetluses tähtaegselt oma nõuded, samuti esitas tähtaegselt nõude kostja II, kuid kostja I esitas 10 kuud enne pankroti väljakuulutamist võlgnikule oma nõude ega ole võlgniku pankrotimenetluses nõudeavaldust esitanud. 12.02.2019 toimus võlgniku nõuete kaitsmise koosolek, kus kostjad esitasid hagejate nõuete kohta vastuväite.
2.Kostja I vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
2-19-3590
3.Kostja II esitas 16.05.2019 taotluse jätta tema suhtes hagi läbi vaatamata, sest kostja II nõue võlgniku vastu on täitmisega lõppenud ja ta ei ole enam võlgniku võlausaldaja, mistõttu ei tule tema vastuväidet hagejate nõuetele enam arvestada.
4.Harju Maakohus jättis 25.10.2019 määrusega hagi kostja II vastu õigusliku perspektiivituse tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda, märkides, et kostjal II ei ole tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
5.Hagejad esitasid 23.05.2023 menetlusdokumendi, milles teatasid, et Harju Maakohus jättis 29.04.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-3808 rahuldamata kostja I hagi tema nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses, Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.02.2023 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja Riigikohus jättis 22.05.2023 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Seega on jõustunud lahendiga tuvastatud, et kostja I ei ole võlgniku võlausaldaja, tema vastuväited hagejate nõuete kohta on ära langenud ning hagejate nõuded tuleb lugeda PankrS § 103 lg 8 järgi tunnustatuks.
6.Kostja I esitas 02.06.2023 taotluse, milles palus jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel koosmõjus PankrS § 103 lg-ga 8 läbi vaatamata ja menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hagejate kanda.
7.Hagejad leidsid 12.06.2023 seisukohas, et hagi läbi vaatamata jätmise korral ei oleks menetluskulude hagejate kanda jätmine põhjendatud. Menetluskulud tuleks jätta TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 alusel kostja kanda, sest hagejad pöördusid põhjendatult kohtu poole ning on hagiga taotletud eesmärgi saavutanud – kuna kostja I ei ole võlgniku võlausaldaja, ei ole tema vastuväidetel õiguslikku tähendust ning see ei takista hagejate nõuete tunnustamist võlgniku pankrotimenetluses. Alternatiivselt tuleks menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 28.03.2024 määrusega hagi kostja I vastu nõuete tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses läbi vaatamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
8.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 ja enne 01.02.2021 kehtinud PankrS § 103 lg 8 alusel läbi vaatamata. Harju Maakohus jättis 29.04.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-3808 kostja I hagi rahuldamata ja kostja I nõude võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata. Otsus jõustus 22.05.2023. Seega on jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et kostja I ei ole võlgniku võlausaldaja ning enne 01.02.2021 kehtinud PankrS § 103 lg 8 järgi ei tule tema vastuväidet arvestada ja hagejate nõuded loetakse tunnustatuks. Hagejad soovivad, et kohus konstateeriks, et Taali Grupp OÜ ja Polizia Investeeringud OÜ nõuded on loetud nõuete kaitsmise koosoleku toimumise aja seisuga tunnustatuks. Hagejatel ei ole võimalik hagiga taotletud eesmärki saavutada. Hagejad saavad seda teha võlgniku pankrotimenetluses. Hageja I nõue loetakse 12.02.2019 seisuga tunnustatuks 1 748 376,4 euro ulatuses ja kostja II nõue 10 000 euro ulatuses.
8.2.Kuigi üldjuhul kannab hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud TsMS § 168 lg 2 järgi hageja, on siinses asjas põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.
2-19-3590 Asjas ei kohaldu TsMS § 168 lg-d 4 ja 5, sest kostja I ei ole rahuldanud hagejate nõudeid, tema nõue jäi tunnustamata. Kuna hagejate õiguskaitsevajadus langes ära alles hagi menetlemisel ning hagejad olid kostja I vastuväidete tõttu sunnitud pöörduma nõuete tunnustamiseks kohtu poole, oleks ebaõiglane jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hagejate kanda. Arvestades üldist kohtupraktikat olukorras, kus hagi jäetakse läbi vaatamata, kuna kostja ei ole pankrotimenetluses enam võlausaldajaks, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
9.Hagejad esitasid määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja I kanda.
9.1.Määruskaebuse väidete kohaselt jättis maakohus hagejate esmase alternatiivse nõude (tuvastada, et kostja I vastuväidetel ei ole õiguslikku tähendust) lahendamata ega selgitanud, kas need nõuded on jätkuvalt menetluses. Tegemist võib olla õigusemõistmisest põhjendamatu keeldumisega.
9.2.Hagejate tuvastusnõuded on jätkuvalt asjakohased ja maakohus pidi need sisuliselt lahendama. Kuna kostja I ei esitanud võlgniku pankrotimenetluses nõudeavaldust, ei olnud ta võlgniku võlausaldaja ja hagejate nõuded tuli lugeda kaitstuks. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei saa tuvastusnõudeid sisuliselt lahendada. Kuna hagejad tõendasid jõustunud kohtulahendiga, et kostja I nõue jäi tunnustamata, oleks maakohus pidanud lahendama hagejate tuvastusnõuded sisuliselt ja need rahuldama. Sisuliselt tuvastaski maakohus määruse põhjendustes, et kostja I vastuväiteid ei tule arvestada. Hagejatel on tuvastushuvi, sest sellega saabub õigusrahu ning selgus nõuete tunnustamise osas.
9.3.Ebaõige lahendi valik mõjutas oluliselt menetluskulude jaotust hagejate kahjuks. Kui maakohus oleks hagejate tuvastusnõuded rahuldanud, oleks menetluskulud jäänud kostja I kanda. Maakohus leidis õigesti, et hagejad pöördusid põhjendatult kohtusse ja neil oli õiguskaitsevajadus, kuid leidis vääralt, et hagi muutus menetluse ajal perspektiivituks. Kuigi hagejad tõendasid, et kostja I ei ole võlgniku võlausaldaja ning võitsid sisuliselt vaidluse, jättis maakohus hagi rahuldamise asemel selle läbi vaatamata. Hagejate menetluskulude hagejate endi kanda jätmine on ebaõiglane ja vastuolus põhimõttega „kaotaja maksab“.
10.Kostja I vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata või määruskaebuse rahuldamise korral teha uus määrus, millega jätta ka hagejate tuvastusnõuded läbi vaatamata ja kõik nõuete menetlemisega seotud kulud solidaarselt hagejate kanda. Määruskaebemenetluse kulud palus kostja I jätta solidaarselt hagejate kanda.
10.1.Vastuväidete kohaselt olid hagejate tuvastusnõuded algusest peale õiguslikult perspektiivitud ja tuleb jätta läbi vaatamata. Võlausaldajate üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud pankrotiseadus ei näinud ette võimalust esitada tuvastushagi ja tuvastada, kas vastuväite esitanud võlausaldaja esitas pankrotimenetluses nõudeavalduse õigeaegselt. Olukorras, kus pankrotihaldur leiab, et võlausaldaja nõudeavaldus on õigeaegselt esitatud ja vastab nõuetele, kuid teine võlausaldaja sellega ei nõustu, ei saa ta kohtus vastupidist tuvastama asuda. Võlausaldaja ei saa kohtus tuvastada, et mõni teine isik ei ole võlausaldaja. Samuti ei tulene pankrotiseadusest võlausaldajale õigust esitada tuvastushagi, et tuvastada teisel võlausaldajal nõude puudumist.
2-19-3590
10.2.Kuigi kostja I ei vaidlustanud maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas, tuleb asjas uue määruse tegemise korral jätta hagi läbi vaatamata ja jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel solidaarselt hagejate kanda. Menetluse edasine käik
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väiteid arvestades tuleb täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni sõnastust ja täiendada kohtumääruse põhjendusi hagi läbi vaatamata jätmise osas, kuid määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada ega saata asja samale maakohtule tuvastusnõuete uueks läbivaatamiseks ja menetluskulude uueks jaotamiseks.
13.Ringkonnakohtu hinnangul on õige määruskaebuse väide selle kohta, et määruse resolutsiooni p 1 alusel ei ole üheselt selge, kas maakohus jättis hagi tervikuna või üksnes hagejate sekundaarselt esitatud alternatiivsete nõuete osas läbi vaatamata. Hagejad palusid hagis tuvastada, et võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul hagejate nõuete kohta kostjate esitatud vastuväidetel ei ole õiguslikku tähendust, või tunnustada võlgniku pankrotimenetluses oma nõudeid. Harju Maakohus võttis 02.04.2019 määruse resolutsiooni p 1 kohaselt menetlusse hagejate hagi kostjate vastu nõude tunnustamiseks OÜ Paxton Assets (pankrotis) pankrotimenetluses ega ole keeldunud hagejate alternatiivselt esitatud tuvastusnõude menetlusse võtmisest. Seega saab eeldada, et maakohus võttis hagi tervikuna menetlusse. Lisaks jättis Harju Maakohus 25.10.2019 määrusega läbi vaatamata hagejate hagi kostja II vastu nõude tunnustamiseks OÜ Paxton Assets (pankrotis) pankrotimenetluses ning siinsel juhul vaidlustatud määrusega läbi vaatamata hagejate hagi kostja I vastu nõude tunnustamiseks OÜ Paxton Assets (pankrotis) pankrotimenetluses. Seega on maakohus kasutanud kogu menetluse vältel hagejate kõigi haginõuete tähistamiseks väljendit „hagi nõude tunnustamiseks OÜ Paxton Assets (pankrotis) pankrotimenetluses“ ning ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et maakohus ei oleks pidanud hagi läbi vaatamata jätmisel vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 1 silmas nii hagejate nõuete tunnustamise nõudeid kui ka alternatiivselt esitatud tuvastusnõudeid. Maakohtu määruse resolutsiooni p 1 mõtteks oli jätta kõik hagejate alternatiivselt esitatud nõuded kostja I vastu läbi vaatamata. Kuna maakohtu määruse resolutsiooni p 1 võib aga mõista kitsendavalt tõlgendades selliselt, et see hõlmab üksnes hagejate teist alternatiivset nõuet, muudab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni sõnastust selliselt, et see hõlmab hagi tervikuna.
14.Põhjendatud ei ole määruskaebuse väited selle kohta, et hagejate tuvastusnõuded on õiguslikult perspektiivsed ja tuleks sisuliselt lahendada ning rahuldada.
14.1.Hagejad palusid esmase alternatiivse nõudena tuvastada, et võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul kostja I esitatud vastuväidetel hagejate nõuete kohta ei ole õiguslikku tähendust. Ringkonnakohtu hinnangul oli selline nõue õiguslikult perspektiivitu ning maakohtul oli õigus jätta see TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata või TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest sellise tuvastushagi esitamiseks ei olnud hagejatel õiguslikku huvi TsMS § 386 lg 1 tähenduses.
2-19-3590 Ringkonnakohus märgib, et pankrotimenetluses nõuete tunnustamine ja selle raames võlausaldaja õiguste kaitseks kohtule hagi esitamise võimalused on sätestatud pankrotiseaduses. Seejuures toimub nõuete tunnustamine eelkõige pankrotimenetluses, s.o kohtuväliselt, ning võlausaldaja saab nõuete tunnustamise raames oma õiguste kaitseks kohtule hagi esitada üksnes seaduses ettenähtud juhtudel. Enne 01.02.2021 kehtinud pankrotiseaduse järgi oli võlausaldajal PankrS § 94 lg 1 järgi võimalik esitada oma nõude tunnustamiseks haldurile kirjalik nõudeavaldus ning nõuetekohased nõudeavaldused vaadati PankrS § 103 järgi läbi nõuete kaitsmise koosolekul. Kui nõudeavaldus oli puudustega ja võlausaldaja ei kõrvaldanud puudusi, võis võlausaldajate üldkoosolek PankrS § 94 lg 3 järgi lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud, ning võlausaldaja võis sellise otsuse PankrS § 94 lg 4 järgi kohtus vaidlustada, mille tulemusel sai kohus tunnistada üldkoosoleku otsuse selles osas kehtetuks ja lugeda nõudeavalduse esitatuks. Muudel juhtudel tuli nõue läbi vaadata nõuete kaitsmise koosolekul ning võlausaldajal ei olnud õigust esitada kohtule hagi selleks, et lugeda, et teine võlausaldaja ei ole nõuetekohast nõudeavaldust esitanud. Seega tuli hagejatel võlausaldajatena aktsepteerida seda, millised nõuded on pankrotimenetluses esitatud ja nõuetekohaseks loetud. Küll oli võlausaldajatel õigus esitada nõuete kaitsmise koosolekul teiste võlausaldajate nõuete kohta vastuväiteid. Vastuväite esitamise korral jäi selle võlausaldaja nõue koosolekul tunnustamata ning võlausaldaja pidi oma nõude tunnustamiseks esitama vastuväite esitanud võlausaldaja vastu PankrS § 106 lg 1 järgi kohtule hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses. Seega oli nõuete tunnustamise raames iga võlausaldaja kohaseks õiguskaitsevahendiks nõuete kaitsmise koosolekul põhjendamatute nõuete kohta vastuväite esitamine ja oma nõude tunnustamiseks kohtule vastava hagi esitamine, aga ka osalemine enda vastu esitatud hagi menetlemisel. Olukorras, kus võlausaldaja nõude kohta oli esitatud vastuväide, ei näinud seadus võlausaldajale ette õigust esitada hagi teise võlausaldaja vastuväite kõrvaldamiseks, sh vastuväitel õigusliku tähenduse puudumise tuvastamiseks. Kõik vastuväited hagejate nõuete kohta tuli lahendada vastuväite tõttu esitatud nõude tunnustamise hagi, s.o hagejate sekundaarselt esitatud alternatiivse nõude lahendamise raames. Samas võisid hageja nõuete kohta esitatud vastuväited PankrS § 103 lg 8 I lause järgi ära langeda, kui vastuväite esitanud võlausaldaja nõue jäi nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi rahuldamata. Seega sätestas pankrotiseadus võlausaldajale tema nõude tunnustamiseks ja teiste võlausaldajate nõuetele vastuvaidlemiseks piisavad õiguskaitsevahendid ning hagejatel ei olnud TsMS § 368 lg 1 tähenduses õiguslikku huvi oma nõuete kohta esitatud vastuväidete õigusliku tähenduse puudumise tuvastamise vastu. Seetõttu tulnuks maakohtul jätta hagejate esmane alternatiivselt esitatud tuvastusnõue menetlusse võtmata ning selle menetlusse võtmise korral oli maakohtul õigus jätta see nõue läbi vaatamata.
14.2.Samas, ka juhul, kui hagejate tuvastusnõuet tuleks eeltoodust hoolimata pidada õiguslikult perspektiivseks, oleks see muutunud igal juhul õiguslikult perspektiivituks pärast seda, kui kohus jättis kostja I nõude jõustunud kohtulahendiga tunnustamata, sest selle tagajärjel ei tulnud PankrS § 103 lg 8 I lause järgi pankrotimenetluses enam kostja I vastuväidet hagejate nõuete kohta arvestada ning vastuväite kõrvaldamise vajadus oleks igal juhul seaduse alusel automaatselt ära langenud.
15.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud ka võlgniku pankrotimenetluses hageja nõuete tunnustamise nõuete osas hagi läbi vaatamata jätmisel. Ka hagejate hagi nõuete tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses muutus õiguslikult perspektiivituks pärast seda,
2-19-3590 kui kohus jättis kostja I nõude jõustunud kohtulahendiga tunnustamata, sest selle tagajärjel tuli hagejate nõuded lugeda PankrS § 103 lg 8 II lause järgi võlgniku pankrotimenetluses tunnustatuks. Sellega langes ära hagejate nõuete kohtumenetluses tunnustamise vajadus, kuna pankrotihaldur sai PankrS § 103 lg 8 alusel lugeda hagejate nõuded tunnustatuks ka ilma vastava kohtuotsuseta.
16.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud ka menetluskulusid poolte vahel jaotades. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus asjaolusid kaaludes põhjendatult menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda ning ringkonnakohtul ei ole alust sekkuda maakohtu kaalutlusotsusesse. Mh arvestab ringkonnakohus seda, et hagejate esmase alternatiivina esitatud tuvastusnõuded olid õiguslikult perspektiivitud, mistõttu ei oleks nende nõuete osas menetluskulude jätmine kostja I kanda kuidagi põhjendatud ka juhul, kui asjas oleks alust kohaldada analoogia korras TsMS § 168 lg-id 4 ja 5. Kuna hagejate tuvastusnõuded tuli jätta läbi vaatamata õigusliku perspektiivituse tõttu ja nõuete tunnustamise nõuded kostja I vastuväite äralangemise tõttu, on õiglane jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades hagejate kanda. Hagejad on osalenud määruskaebemenetluses samaväärses ulatuses. Menetluskulusid ei saa vastavalt kostja I taotlusele jätta TsMS § 165 lg 3 alusel solidaarselt hagejate kanda, sest hagejad ei ole solidaarvõlausaldajad.
18.Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Kostja I esitatud menetlusekulude nimekirjade järgi on tema määruskaebemenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 623,33 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt kulus kostja I lepingulisel esindajal määruskaebemenetluse toimingutele (maakohtu määrusega ja määruskaebusega tutvumine, kliendiga nõupidamine ja seisukoha koostamine) kokku 3 tundi 40 minutit. Arvestades maakohtu määruse, määruskaebuse ja vastuse sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja I lepingulise esindaja tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta), mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asjades. Seega on kostja I vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku ümardatult 623 eurot (3,66667 tundi × 170 eurot/tund = 623,3339 eurot), mis tuleb võrdsetes osades, s.o kummaltki hagejalt 311,5 euro ulatuses kostja I kasuks välja mõista.
19.Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati ning hüvitatavate menetluskulude suurust selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seejuures saab menetluskulude kindlaksmääramise peale TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või
2-19-3590 menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.