Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kui pool 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest otsusele siiski apellatsioonkaebuse esitab, võtab ringkonnakohus selle menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse põhjendused

Hagi aluseks on Placet Group OÜ (krediidiandja) krediidikontolepingust nr xxx tulenev võlgnevus.

ja

kostja

vahel

sõlmitud

Kuna kostja on esitanud aegumise vastuväite kontrollib kohus tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 143 esmalt aegumist. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Krediidiandja ütles 31.12.2019 erakorraliselt lepingu üles, millest tulenevalt muutus kogu nõue sissenõutavaks. Arvestusega, et nõue muutus 31.12.2019 sissenõutavaks, algas aegumine TsÜS § 147 lg 1 kohaselt 01.01.2020. Hageja esitas 26.05.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt põhivõla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks. Seega oli maksekäsu avalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutumisest möödunud rohkem kui kolm aastat ja sellest lähtudes võiks nõue olla aegunud. Samas tuleb arvestada ka aegumise katkemise regulatsiooniga. TsÜS § 158 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 sätestab, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kostja tõi vastuses hagiavaldusele esile, et on hagejale tasunud 1800 eurot. Samuti on hageja oma 17.03.2026 seisukohas (dtl 176-178) esile toonud, et kostja on perioodil 21.02.2020-15.03.2023 teinud otse hagejale makseid kokku 1800 eurot. Seega on aegumine igakordselt katkenud igakordse osamakse tasumisel, viimane osamakse 50 eurot on tehtud 15.03.2023, mis tähistab viimast aegumise katkemist. Kuna hageja esitas hagi kohtusse ca 2 kuud pärast viimast makset, ei ole nõue aegunud.

Kohus leiab hageja esitatud andmete ja tõendite põhjal, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Kostja arvelduskonto väljavõttest (dtl 89-97) nähtub, et kostja panagakontole laekus regulaarselt sissetulek tööandjalt xxx. Väljavõttest nähtub ka, et 28.12.2026 laekus kostja pangakontole xxx kontolt xxx krediidikonto väljamakse 100 eurot, kuid nimetatud kohustuse katteks kostja pangakontolt tagasimakseid ei nähtu. Arvelduskonto väljavõttest nähtuvad ka maksed kostja kontole selgitusega „Платеж между моими счетами“ („Makse oma kontode vahel“), kuid teise arvelduskonto väljavõtet krediidiandja kostjalt ei küsinud Kostja pangakonto väljavõttelt ei nähtu ka üüri- või kommunaalmakseid. Kohtu hinnangul ei saanud krediidiandjal tekkida kindlust kostja maksevõime osas ka seetõttu, et kostja võttis igakuiselt sularahas välja suurema osa oma sissetulekust ning krediidiandjal puudub info selle raha kasutuse osas. Kohus leiab, et eeltoodut arvesse võttes ei saanud kostjat pidada krediidikontolepingu sõlmimisel krediidivõimeliseks VÕS § 4034 lg 1 tähenduses. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 4034 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Laenuandja on eiranud VÕS §-s 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.

Hageja esitas VÕS § 4034 lg 7 alusel ümberarvestuse, mille kohaselt on kostja kasutusele võtnud krediiti 10 450 eurot ning teostanud tagasimakseid krediidiandjale lepingu kehtivuse ajal 2/3

9606,26 eurot ja hagejale 1800 eurot, kokku 11 406,26 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal ümberarvestuse kohaselt võlga hageja ees ning kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 650 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Taotluse järgi on kostjale osutatud õigusabi 6,5 tundi, hinnaga 100 eurot tund (ilma käibemaksuta). Kostja esindajal on kulunud 3 tundi 10.07.2023 esitatud hagimaterjalidega tutvumiseks ja asjaolude väljaselgitamiseks, 2 tundi hagile vastuse koostamiseks, 1 tund aegumise vastuväite koostamiseks, ja 0,5 tundi menetluskulude nimekirja koostamiseks.

Kohus peab põhjendatuks hagi ja lisadega tutvumist, analüüsi ning kostja vastuse koostamisega seotud toiminguid kokku 2 tunni ulatuses, võttes arvesse käesoleva tsiviilasja asjaolusid ning kostja vastuse sisu ja mahtu. Samuti peab kohus põhjendatuks menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 0,25 tunni ulatuses. Hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja ülejäänud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Seega on kostja esindaja põhjendatud ajakulu kokku 5,25 tundi ja kostja vajalikud menetluskulud esindajale 525 eurot (ilma käibemaksuta).

Kostja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.