2-23-17872/20 - Asjaõigus - Omandiasjad - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

6.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 AS LHV Pank. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Poolte kaasomandis on korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr XXX. Kohtueelselt ei saavutanud pooled kokkulepet korteri kaasomandi lõpetamiseks. Hageja palub lõpetada kaasomand asjaõigusseaduse § 77 lg-s 2 kirjeldatud alternatiivil, milleks on müüa korter avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel ning pärast enampakkumise kulude tasumist jagada saadud raha kõikide kaasomanike (hageja ja kostjad) vahel võrdselt, kuna kõikidele kaasomanikele kuulub võrdne 1⁄4 mõtteline osa korterist. Hageja täpsustuste kohaselt tuleks I. M. mõttelisele osale seatud keelumärkega tagatud nõuded täita vaid I. M.le enampakkumise tulemusel laekuva summa arvelt. Hageja mõttelisele osale seatud hüpoteek ei taga kehtivat kohustust ning hüpoteegipidajad on nõus hüpoteegi kustutamisega. Kohtu selgitused Kostja I A. R. sai menetlusdokumendid kätte TsMS § 314 1 lg 2 alusel e-posti aadressile XXX menetlusdokumentide saatmisega. Kostjale II N. R.le toimetati hagiavaldus ja hagi menetlusse võtmise määrus isiklikult kätte. Kostja II N. R. sai hageja menetluskulude nimekirja kätte menetluskulude nimekirja tööandjale kättetoimetamisega TsMS § 322 lg 2 alusel. Hageja täiendava menetluskulude nimekirja ja 30.08.2024 kohtunõude sai kostja II kätte väljaande Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja III I. M. sai menetlusdokumendid kätte nende panemisega kostja III eluruumi XXX juurde kuuluvasse postkasti TsMS § 326 alusel. Kostja III kinnitas tsiviilasja nr 2-XX-XXX ja nr 2-XX-XXX menetluses, et tema elukoht on aadressil XXX

2-23-17872 Kostjad kohtule tähtaegselt vastanud ei ole, mistõttu teeb kohus TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 420 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu 175 eurot on õigusteenuse keskmist hinda arvestades põhjendatud ja vajalik. Samuti on põhjendatud ja vajalikud kõik hageja esindaja menetlustoimingud 4,45 tunni ulatuses summas 778,75 eurot. Hageja palub menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1198,75 (420 + 1198,75) eurot ning menetluskuludelt (1198,75 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik