Olev Mihkelson L. L.i kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Kohtuistungi toimumise aeg
30.09.2024
Menetlusosalised nende esindajad
Viru Maakohus
ja Võlgnik: L. L. (isikukood: XXX; aadress: XXX; e-post:
XXX);
Usaldusisik: N. D. (isikukood: XXX; aadress: XXX; e-post:
XXX);
Võlausaldajad: Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu (Esindaja: jurist U. K.; e-post: [email protected]); Julianus Inkasso [email protected]);
1.Lõpetada L. L.i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest PankrS § 175 lg 4, 5 alusel.
2.Vabastada N. D. usaldusisiku kohustustest L. L.i kohustustest vabastamise menetluses.
Avaldada teade kohustustest vabastamisest keeldumise ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJALOLUD
1.Viru Maakohtu 23.10.2015 määrusega kuulutati välja L. L.i pankrot ning pankrotihalduriks nimetati vandeadvokaat Eve Selberg.
2.16.06.2016 Viru Maakohtu määrusega kinnitati jaotusettepanek. Kohus lõpetas 25.11.2019 määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks. Võlausaldajatel jäi II järgu tunnustatud nõuete eest raha saamata raha kokku 19 459,38 eurot, sh AS SEB Liising 16 259,25 eurot, Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 2 541,12 ning Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 659,01 eurot. Võlausaldajal Lindorff Eesti AS (käesolevalt Julianus Inkasso OÜ) jäi III järgu tunnustatud nõude eest raha saamata 13 332 eurot.
3.Kohus algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, määras võlgniku usaldusisikuks N. D.i ning kohustas usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt hiljemalt 1-ks novembriks usaldusisiku aruande.
4.05.03.2018 kohtunõudega kohustas kohus usaldusisikut N. D.i esitama kohtule usaldusisiku aruande. Usaldusisik aruannet ei esitanud.
5.Kohus kutsus usaldusisiku 17.05.2018 kohtuistungile. Usaldusisik kohtuistungile ei ilmunud (võlgniku väide kohaselt viibis haiglaravil). Võlgnik L. L. avaldas kohtuistungil, et ta ei ole kohustusi võlausaldajate ees täitnud. Kohus andis võlgnikule tähtaja aruande esitamiseks kuni 30.05.2018. Kohus edastas võlgnikule veelkord 05.03.2018 kohtunõude, mis sisaldas hoiatust, et määratud tähtajaks aruande ja tõendite esitamata jätmisel vastavalt PankrS § 175 lg 5 on kohtul õigus lõpetada omal algatusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
6.Võlgnik L. L. esitas 29.05.2018. a esimese aruande, sh Maksu- ja Tolliameti tõendi tehtud väljamaksete ja maksustatava tulu kohta perioodil 01.09.2015 kuni 30.04.2018, Eesti Töötukassa 09.01.2015 otsuse töötuna arvel oleku lõpetamise kohta ning 04.03.2015 otsuse võlgniku töötuna arvele võtmise kohta, samuti 13.06.2017 otsuse töötuna arvele võtmise ning 01.08.2018 otsuse töötuna arvel oleku lõpetamise kohta. Lisaks esitas L. L. 23.05.2018 dateeritud venekeelse dokumendi ning pensionitunnistuse.
7.25.11.2019 kohtunõudega kohustati taaskord usaldusisikut esitama kohtule usaldusisiku aruanne. Usaldusisiku asemel vastas kohtunõudele võlgnik 06.12.2019 ning esitas kohtule enda SEB Pank AS-is asuva arvelduskonto väljavõtte perioodi 30.05.2018 kuni 31.12.2018 ning perioodi 01.01.2019 kuni 01.12.2019 kohta. Lisaks esitas võlgnik kohtule venekeelseid dokumente, sh tõend tööandjalt X OÜ.
8.Kohus kutsus nii usaldusisiku kui ka võlgniku 20.01.2020 toimunud kohtuistungile. Kohtuistungil osales üksnes võlgnik. Usaldusisik kohtuistungile ei ilmunud. Võlgnik selgitas, et esitas kohtule arvelduskonto väljavõtted tõendamaks, et ta ei suuda igakuiselt rohkem kui 5 eurot võlausaldajatele kohustuste katteks tasuda. Kohus selgitas võlgnikul PankrS § 173 lg-tes 1, 3 sätestatut.
9.Kohus kohustas 18.11.2020 usaldusisikut N. D.i esitama kohtule täpsustatud usaldusisiku aruande ning seda hiljemalt 10.12.2020.
10.Võlgnik L. L. esitas 23.11.2020 kohtule aruande, mis sisaldas venekeelset kirja ning tööandja X OÜ tõendit (vene keeles).
11.Seejärel kohustas kohus 03.02.2021 usaldusisikut esitama täpsustatud aruanne hiljemalt 26.02.2021. a. Kohus juhtis usaldusisiku tähelepanu asjaolule, et arvelduskonto väljavõtted ei ole aruanded ning et esitatud aruanded peavad olema eesti keeles.
12.Usaldusisiku asemel esitas võlgnik L. L. esitas 08.02.2021 usaldusisiku aruande.
13.17.11.2022 kohustas kohus usaldusisikut ja võlgnikku esitama nõuetekohane lõpparuande. Kohus tõi välja, et lõpparuandes tuleb märkida võlausaldajatele tehtud väljamaksete kogusumma kohustustest vabastamise menetluse jooksul, s.o alates 25.11.2016 kuni 24.11.2021. Sama perioodi kohta tuleb esitada võlgniku arveldus- ja hoiukontode väljavõtted.
14.Usaldusisik esitas 15.12.2022 aruande ning taotluse lõpparuande esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 26.12.2022.
15.Usaldusisik esitas 04.01.2023 kohtule lõpparuande ning taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Aruandes on välja toodud, et perioodil 25.11.2021 kuni 25.11.2022 oli L. L. sissetulek kokku 6770,21 eurot, seega igakuiselt 621,68 eurot. Võlgnik töötas 2022 X OÜ-s. Võlgnik kannab enda olmekulud. Võlgniku igakuisest sissetulekust ei ole võimalik teostada kinnipidamisi. Puuduvad summad usaldusisikule üleandmiseks ning puuduvad ka väljamaksed võlausaldajatele.
16.Kohus küsis võlausaldajatelt seisukohad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise/pikendamise kohta, samuti andmed selle kohta, kas ja millises summas maksis võlgnik välja vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele võlausaldajatele hüvitisi (makseid) kogu võlgniku kohustusest vabastamise menetluse perioodi eest.
16.1.Võlausaldaja Julianus Inkasso OÜ (Lowell Eesti AS end. Lindorff Eesti AS ühines 12.08.2019 OÜ-ga Julianus Inkasso) esindaja teatel ei ole võlgnik pankrotimenetluse käigus võlausaldajale midagi tasunud. Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, et ta oleks üldse otsinud tulutoovamat tegevust. Julianus Inkasso OÜ palub jätta L. L.i taotluse kohustusest vabastamiseks rahuldamata.
16.2.Võlausaldaja Maksu- ja Tolliameti toob välja, et kohustustest vabastamise menetluse kestel on pankrotimenetluses rahuldamata jäänud Riigi Tugiteenuste Keskuse nõude katteks laekunud 138,40 eurot. Maksu- ja Tolliameti nõue on täies ulatuses tasutud enammakstud tulumaksu tagastusnõuete tasaarvestamise teel. Seega võlgnik ise nõude katteks tasumisi teinud ei ole. Pankrotimenetluse lõppedes riigi kasuks välja mõistetud pankrotimenetluse kulud on osamaksetena tasutud. Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud Riigi Tugiteenuste Keskuse nõude saldo on 2402,72 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik töötanud kuuel erineva tööandja juures. Seisuga 28.11.2023 on võlgnikul kaks kehtivat töölepingut. Alates 01.06.2018 töötab võlgnik täistööajamääraga X OÜ-s veoautojuhina. Töötasu on olnud miinimumpalga lähedane, s.o alla veoautojuhtide keskmist töötasu. Võlausaldaja hinnangul oleks võlgnik pidanud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema tulutoovama tegevusega. Alates 2021.a töötab võlgnik samaaegselt X OÜ-s veokorraldusjuhina ning äriühing on võlgnikule maksnud täistööajamääraga töötamise eest tasu 100 eurot kuus. Kahelt tööandjalt saadud tasu kokku on ületanud mittearestitavat määra, kuid võlgnik ei ole meie nõude katteks tasumisi teinud. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik taotlenud 2019, 2020 ja 2021 füüsilise isiku tuludeklaratsioonide alusel tagastamisele kuulunud enammakstud tulumaksu kanda E. L. pangakontole. Sellega on võlgnik rikkunud pankrotiseaduses sätestatud kohustusi ja kahjustanud pankrotivõlausaldajate huve. Võlausaldaja leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. Võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
16.3.Võlausaldaja AS SEB Liising esindaja leiab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Võlausaldajal jäi tunnustatud nõude eest pankrotimenetluses saamata 16 259,25 eurot. Menetluse kestel on võlgnik teinud võlausaldajale väljamakseid kogusummas 598,34 eurot, mis on tehtud perioodil 25.05.2020 kuni 29.07.2021. Võlgnik on menetluse ajal rahuldanud võlausaldaja nõuet 3,68% ulatuses.
17.Kohus kuulas võlgniku ära 30.09.2024 toimunud kohtuistungil.
KOHTU SEISUKOHT
18.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning võlgniku esitatud vastustega, on seisukohal, et L. L.i kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja võlgnik tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
19.Alates 01.07.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt, enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.
20.Pankrotimenetlus tsiviilasjas nr 2-15-10500 on algatatud 16.07.2015, seega kuuluvad kohaldamisele kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) sätted.
21.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
22.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
22.1.PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. L. L. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.
22.2.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Töötamise registri andmetel on võlgnik L. L. kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud viie erineva tööandja juures, sh X OÜ-s alates 01.06.2018 kuni käesoleva ajani, X OÜ-s alates 09.01.2018 kuni 10.01.2018, XOÜ-s alates 15.02.2021 kuni 01.11.2022, X OÜ-s alates 07.10.2022 kuni 20.10.2022 ning XOÜ-s alates 22.11.2022 kuni 26.05.2023. Seega nähtub töötamise registri andmetest, et L. L. on töötanud alates 15.02.2021 kuni 26.05.2023 sisuliselt koguaeg paralleelselt kahel töökohal (v.a 2022 november). Selliseid andmeid võlgnik kohustustest vabastamise menetluses esitanud ei ole. Võlgniku enda esitatud andmete kohaselt oli ta Eesti Töötukassas töötuna arvel alates 13.06.2017 kuni 08.01.2018 (samuti alates 04.03.2015 kuni 06.10.2015). Seega oli võlgnik kohustustest vabastamise menetluse
ajal töötu üksnes 5,5 kuud. L. L. on korduvalt (29.05.2018, 06.12.2019, 23.11.2020, 08.02.2021) esitanud andmeid selle kohta, et ta töötab X OÜ-s ning saab sealt sissetulekut. Andmeid teiste tööandjate ega nendelt saadud sissetulekute kohta esitatud ei ole. Võlgniku esitatud tõendite (sh arvelduskontode) pinnalt saab järeldada, et võlgnik on teeninud X OÜ-s töötades sissetulekut järgmiselt: 2018 (6 kuud) keskmiselt 303,39 eurot kuus, 2019 keskmiselt 315,54 eurot kuus, 2020 keskmiselt 350,47 eurot kus, 2021 keskmiselt 387,05 euro kuus ning 2022 keskmiselt 545,10 eurot kuus. L. L. töötab jätkuvalt X OÜ-s autolukksepana. Äriregistri andmetel on X OÜ põhitegevusalaks kaubavedu maanteel. Äriühingu juhatuse liige on alates 13.04.2020. a E. L. ning kontaktaadress on XXX. Viidatud aadress oli vähemalt 2022. aastani võlgniku elukohaks. Võlgnik põhjendas kohtuistungil sissetuleku teenimist alla keskmise veoautojuhi palga asjaoluga, et tema tööülesandeks oli üksnes autode viimine üle piiri Narvast Ivangorodi. Võlgnik ei ole kohtule usutavalt põhjendanud, miks võlgniku oskused ja töökogemus ei võimaldaks tal leida tasuvamat tööd või tegevust, kui võlgnikul on seni olnud (300-600 eurot kuus). Võlgnik on tuginenud üksnes sellele, et lubatud palgatõus jäi ära. Ka ei nähtu esitatud asjaoludest, et võlgnik oleks püüdnud 8 aasta jooksul alates võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tasuvamat töökohta või tegevust leida. Võlgnik pole selle kohta, et ta oleks otsinud teist tööd, ühtegi konkreetset näidet esile toonud ega selle kohta tõendeid esitanud. Samuti pole võlgnik esile toonud ühtegi konkreetset ettevõtet, kus talle oleks töökohast ära öeldud. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et tasuvama töö leidmise eesmärgi puhul oleks tegemist ebarealistliku eesmärgiga. L. L. oli perioodil 31.03.2016 kuni 31.03.2019 määratud 50% töövõimetus. Võlgniku arvelduskonto väljavõttest nähtub, et Eesti Töötukassa on alates 07.07.2017 kuni 08.01.2018. a teinud igakuiseid väljamakseid keskmiselt 220,10 eurot kuus. Lisaks on Eesti Töötukassa teinud võlgnikule regulaarselt igakuiseid väljamakseid alates 05.04.2019. a kui 04.03.2022 (2019. aastal keskmiselt 239,30 eurot kuus, 2020. aastal 252,49 eurot kuus, 2021. aastal 260,94 euro kuus ning 2022. a 232,85 eurot kuus). Võlgnik kinnitas 30.09.2024 kohtuistungil, et töövõimetoetuse maksmine lõpetati talle umbes 2 aastat tagasi. Sotsiaalkindlustusamet on perioodil 05.08.2018 kuni 05.11.2018 teinud võlgnikule väljamakseid (pension) kokku summas 1135,86 eurot, s.o igakuiselt 189,31 eurot. Haigekassast on võlgnikule laekunud 84,99 eurot. 08.01.2021 aruandest nähtub, et võlgniku igakuine töötasu on 387,04 eurot, lisandub riiklik toetus 263,11 eurot, seega kokku 650,15 eurot. Seega on võlgnik sisuliselt terve kohustustest vabastamise menetluse kestel jätnud esitamata andmed oma sissetulekute (sh töövõimetoetuse) kohta. Ka ei ole võlgnik põhistanud, kas ja mil määral on olnud tervislikel põhjustel takistatud tema töötamine või tasuvama töö leidmine. Veelgi enam, võlgniku arvelduskontole on alates augustist 2017 kuni oktoobrini 2022 laekunud X OÜ-lt rahalisi vahendeid kokku summas 510,49 eurot ning 2022. aastal 3592,97 eurot. Võlgnik ise selgitas laekumisi asjaoluga, et tema nimelt anti ära vanametalli, võlgnik võttis raha välja ning andis selle üle. Võlgniku sellised väited on kohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata. Asjaolu, et mingis ulatuses on raha pangast välja võetud ei tõenda võlgniku väiteid. 22.3 PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 22.4 Viru Maakohtu 25.11.2016 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgniku usaldusisikule N. D. kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid
ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Käesolevaks ajaks peaks menetluses olema esitatud seitse aruannet. Usaldusisik kohtule nõuetekohaselt aruandeid esitanud ei ole. Kohus on neljal korral (s.o 05.03.2018, 25.11.2019, 18.11.2020 ja 03.02.2021) saatnud usaldusisikule meeldetuletuse aruande esitamise kohta. Usaldusisiku eest on aruandeid esitanud (29.05.2018, 06.12.2019, 23.11.2020 ja 08.02.2021) võlgnik ise. Lisaks asjaolule, et aruandeid on kohustatud esitama usaldusisik (mitte võlgnik), ei ole kohtule esitatud nõuetekohaseid aruandeid. Võlgnik on kohtule esitanud arvelduskontode väljavõtteid, tööandja X OÜ tõendeid enda töötamise kohta ning venekeelseid dokumente. Lisaks on kohus kahel korral kutsunud usaldusisiku kohtuistungile (17.05.2018 ja 20.01.2020), kuid usaldusisik ilmunud ei ole. Usaldusisik on esitanud kohtule üksnes ühe aruande, s.o 04.01.2023. a ning ka see aruanne ei ole nõuetekohane ja on esitatud tähtaega ületades. Seega saab veendunult järeldada, et usaldusisik ei ole menetluses täitnud oma aruande esitamise kohustust. 30.09.2024 toimunud kohtuistungil selgitas võlgnik, et usaldusisik N. D. on tema ema. 22.5 Eelnevat arvestades leiab kohus, et võlgnik on oma käitumisega näidanud selgelt üles huvi puudumist võetud kohustuste täitmise suhtes. Kohustustest vabastamise menetluse näol on tegemist vabatahtliku menetlusega, kus initsiatiiv ja huvi kohustuste täitmiseks peab tulema võlgniku poolt. Muuhulgas kohus ei peaks võlgnikule pidevalt edastama korduvaid kohtunõudeid aruande esitamiseks. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.
23.PankrS § 173 lg-d 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Kohus teostas võlausaldajatele päringu, et välja selgitada loovutuskohustuse täitmine. Kohtule vastasid kõik võlausaldajad. Võlausaldaja Julianus Inkasso OÜ kinnitas, et võlgnik pankrotimenetluse käigus võlausaldajale midagi tasunud. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliameti toob välja, et kohustustest vabastamise menetluse kestel on pankrotimenetluses rahuldamata jäänud Riigi Tugiteenuste Keskuse nõude katteks laekunud 138,40 eurot. Maksu- ja Tolliameti nõue on täies ulatuses tasutud enammakstud tulumaksu tagastusnõuete tasaarvestamise teel. Seega võlgnik ise nõude katteks tasumisi teinud ei ole. Pankrotimenetluse lõppedes riigi kasuks välja mõistetud pankrotimenetluse kulud on osamaksetena tasutud. Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud Riigi Tugiteenuste Keskuse nõude saldo on 2402,72 eurot. Võlausaldajal jäi tunnustatud nõude eest pankrotimenetluses saamata 16 259,25 eurot. Menetluse kestel on võlgnik teinud võlausaldajale väljamakseid kogusummas 598,34 eurot, mis on tehtud perioodil 25.05.2020 kuni 29.07.2021. Võlgnik on menetluse ajal rahuldanud võlausaldaja nõuet 3,68% ulatuses. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 (kuni 20.06.2022 kehtinud redaktsioonis) toodud kohustust.
24.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet kohtuistungil. Kõrvutades võlgniku antud selgitusi töötamise registri andmetega, nähtub, et need ei ole kokkulangevad.
25.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Ehkki võlgnik on alates 01.06.2018 olnud tööga hõivatud, ei ole tema panus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks olnud arvestatav. Julianus Inkasso OÜ-le ei ole tasutud midagi, AS SEB Liisingu nõue on menetluse ajal rahuldatud kõigest 3,68% ulatuses ning Riigi Tugiteenuste Keskuse nõude katteks on laekunud 138,40 eurot, rahuldamata on nõue summas 2402,72 eurot. Maksu- ja Tolliameti nõue on täies ulatuses tasutud enammakstud tulumaksu tagastusnõuete tasaarvestamise teel. Kohus leiab, et tegemist ei ole võlgnikuga, kes oleks teinud kõik selleks, et võlausaldajate vastavalt oma võimalustele võlgnevust tagasi maksta. Asjaolu, et võlgnikul oli võimalusi võlausaldajatele tagasimakseid teha tõendavad tema 2018 ja 2019 välisreisid (Itaalia, Egiptus). Võlgniku suhtumist oma kohustuste täitmisse näitab ka see, et olles teadlik enda kohustustest võlausaldajate ees, lasi Maksu- ja Tolliametilt laekuva enammakstud tulumaksu kanda oma abikaasa E.L. arvelduskontole. Kohtu hinnangul on ainetud võlgniku väited, et nii välisreisid kui ka enammakstud tulumaksu laekumine abikaasale oli viimase enda korraldatud. Võlgnik on täisealine teovõimeline isik, kes vastutab oma tegude ja ka kohustuste täitmise eest. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud süüliselt oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik ei ole täitnud temale PankrS §-st 173 lg 2-5 tulenevaid kohustusi. Kohus on võlgnikule tema kohustusi selgitanud korduvalt nii kirjade teel kui ka ärakuulamistel.
26.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus leiab, et antud juhul ei ole õigustatud menetluse pikendamine, kuivõrd võlgnik on pikema aja jooksul (s.o enam kui 8 aasta jooksul), hoolimata kohtu korduvatest tähelepanu juhtimistest, rikkunud oma peamist kohustust kohustustest vabastamise menetluses - eraldada oma sissetulekust raha võlgade katteks ja maksta see ka võlausaldajatele välja. Sisuliselt on võlgnik jäänud võlgu juba teistkordselt. Võlausaldajatel on õigustatud ootus, et kui võlgnikul on piisav sissetulek, siis mingis ulatuses kohustused ka täidetakse. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi objektiivset vabandust kohustuste rikkumise kohta ning on pidanud paremaks majandada kogu oma sissetulekuga ainult enda huvides. Kohtu hinnangul on võlgniku käitumine menetluse kestel olnud vastutustundetu. Võlgniku rikkumine on olnud pikaajaline ja süstemaatiline. Kohus leiab, et on ebatõenäoline ning eluliselt ebausutav, et võlgnik suudab likvideerida menetluses tekkinud eraldise võlgnevuse 31 395,63 eurot täiendava kahe aasta vältel ning lisaks teha jooksvaid eraldisi. Menetlus on kestnud kohtuasja menetlevate kohtunike korduvate vahetuste tõttu ettenähtust kauem, s.o kokku enam kui 8 aastat. Menetluse käigus on kohus korduvalt hoiatanud võlgnikku, et kui ta ei maksa menetluse lõpuks võlausaldajatele puuduvat summat välja, ei saa kohus teda kohustustest vabastada, kohtu hoiatused on olnud tulemuseta.
27.Võimalus vabaneda oma kohustustest ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus (RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15). Võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja peaks
lõpptulemuses võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse ning andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTKM 14.11.2011, 3-2-1121-11, p 12). Lisaks on Riigikohus märkinud, et kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11). Antud juhul ei ole võlgniku väited tema raskest majanduslikust olukorrast usaldusväärsed- ta sai lubada endale puhkusereise Itaaliasse ja Egiptusesse, tema taotlusel kanti enammakstud tulumaksu tagastus tema abikaasa kontole, ta on teeninud tulu vanametalli müügist, ta töötas kahel töökohal, sh tuleb arvestada, et ettevõtetest oli registreeritud tema elukohta ja kasusaajaks oli tema abikaasa. Võlgnik on oma käitumisega näidanud ükskõikset suhtumist sellesse, et võlausaldajate nõudeid rahuldada. Sellest tulenevalt ei vääri võlgnik kohtu hinnangul kohustustest vabastamist. Antud juhul ei esine alust võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
28.Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning esinevad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et L. L. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata.
29.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda L. L. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka L. L. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
30.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab L. L. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb N. D. vabastada usaldusisiku kohustustest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.