Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

659,01

Jrk nr

Võlausaldaja/esindaja

Tähtaegselt esitamata III järgu nõue, EUR

Rahuldatud osa, EUR

Rahuldamata osa, EUR

Lindorff Eesti AS

13 332

13 332

Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu.

2 541,12

2-15-10500

Määrata pankrotihaldur Eve Selbergi tasu suuruseks 480 eurot, millele lisandub käibemaks summas 96 eurot, tasu kokku 576 eurot.

Ajutise halduri tasu summas 691,20 eurot koos käibemaksuga oli kinnitatud Viru Maakohtu 23.10.2015 pankrotimäärusega.

Jätta ajutise halduri ja pankrotihalduri tasud kokku summas 1 267,20 eurot võlgnik L L (pankrotis) pankrotivara kanda.

Rahuldada pankrotihaldur Eve Selbergi menetlusabi taotlus. Anda L L (pankrotis) menetlusabi pankrotimenetluse kulude kandmisel kokku summas 1 267,20 eurot, millest 476,40 eurot koos käibemaksuga anda kohustuseta hüvitada menetlusabi kulud ning ülejäänud osas, s.o summas 790 (seitsesada üheksakümmend) eurot ja 80 senti kohustusega hüvitada riigituludesse pankrotimenetluse kulud 52-euroste osamaksetena 15 kuu jooksul ning 16. kuu osamakse suuruseks on 10,80 eurot. Esimene osamakse tuleb teha käesoleva määruse jõustumisele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Osamaksed tuleb tasuda iga kuu 10. kuupäevaks, makseinfo on lisatud eraldi lehel.

Riigi Tugiteenuste Keskusel välja maksta Advokaadibüroole Selberg & Ko arvelduskontole nr XXX SEB Pank AS pankrotimenetluse kulud kokku summas 1 267,20 (üks tuhat kakssada kuuskümmend seitse) eurot.

2-15-10500 alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole võlausaldajatele üle andma.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg 1, 2, § 171 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

L L esitas 13.07.2015 Viru Maakohtule pankrotiavalduse, koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik ka võlgadest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Viru Maakohus võttis 16.07.2015 L L pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Eve Selbergi. Kohus kuulutas 23.10.2015 välja L L pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Eve Selbergi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 11.11.2015, ükski võlausaldaja üldkoosolekule ei il-munud. Nõuete kaitsmise koosolekud toimusid 18.02.2016 ja 19.04.2016, ükski võlausaldaja üldkoosolekutele ei ilmunud. Tähtaegselt oli esitatud kolm nõudeavaldust: AS-i SEB Liising, EV RTK kaudu ja EV MTA kaudu poolt kokku summas 19 459,38 eurot, nõuded olid tunnustatud. Tähtaegselt esitamata, kuid teisel nõuete kaitsmise koosolekul siiski tunnustatud oli Lindorff Eesti AS-i esitatud nõue summas 13 332 eurot. Viru Maakohus kinnitas 16.06.2016 jaotusettepaneku. Pärast jaotusettepaneku kinnitamist esitas pankrotihaldur kohtule teate, et pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ning taotles lõpetada menetlus raugemisega. Pankrotihaldur avaldas teate pankrotimenetluse jätkamise otsustamiseks 22.07.2016 üldkoosolekul; üldkoosolekul otsustati pankrotimenetlus lõpetada.

2-15-10500

PANKROTIHALDURI ARUANNE (PankrS § 158 lg 3, lg 4, § 162 lg 2) Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgniku pangakontodel raha 169,49 eurot. Võlgniku igakuiseks sisstulekuks pankrotimenetluse kestel oli pension 158,37 eurot. Alates 01.04.2016 töötab võlgnik OÜ-s Freehand mehhaanik-autojuhina töötasuga 390 eurot. Võlgnikul on alaealine laps, kelle ülalpidamiseks lisandub lisaks miinimumpalgale veel 1/3 miinimumpalgast, s.o 573,33 eurot võlgniku ja ühe lapse kohta 2016.a. Võlgniku sissetulek on praegu sellest summast väiksem ja seega arestimisele ei kuulu. Seega puuduvad pankrotivarasse laekumised. PankrS § 146 lg 1 p-de 1-3 alusel väljamakseid tehtud ei ole. Vara välistamise taotlusi pankrotimenetluses ei ole. Ajutise halduri tasu moodustas 691,20 eurot ning oli kinnitatud pankrotimäärusega ja kuulus väljamaksmisele pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu on välja maksmata pankrotivara puudumise tõttu. Pankrotimenetluse kulud on kandnud halduri büroo. Pankrotimenetluses oli esitatud kolm II järgu nõuet ja üks III järgu nõue. Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. Võlausaldajate nõuded on 100% ulatuses jäänud rahuldamata. Võlgnik ei ole võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. Maanteeameti info kohaselt kuulub võlgnikule viis sõidukit. Võlgniku sõnul enam neid sõidukeid ei eksisteeri, tegemist on vanarauaga, registris on aga andmed muutmata. Seega ei saa halduri arvates neid sõidukeid pidada pankrotivaraks. Muud müümata vara ei ole. Pankrotivaras pandiesemeid ei ole. Samuti ei ole kolmandatelt isikutelt saada olevat vara. Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole, haldur ei kavatse hagisid esitada, seoses sellega ei ole kohtukulusid tekkinud. Kuna pankrotivaras vara ei olnud, tegi haldur kõik võimalikku, et pankrotimenetlus võimalikult kiiresti lõpetada. Ajutise halduri tasu moodustas 691,20 eurot, mis mõisteti pankrotivara arvelt. Pankrotihaldur palub kinnitada halduri tasu summas 576 eurot koos käibemaksuga. Muidu pankrotimenetlusega seotud kulusid ei ole. Pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku ebaõnnestunud äritegevus, mille tulemusena mõisteti võlgnikult välja märkimisväärne summa AS SEB Liising kasuks. Äritegevuse puudumise tõttu ei saanud võlgnik aga nimetatud summasid tasuda. Püsiva töökoha puudumise tõttu ei suutnud võlgnik kohustusi täita ehk pankroti põhjuseks oli muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Pankrotihaldur ei ole nimetanud asjaolusid, mis võiksid välistada võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Haldur märkis, et usaldusisikuks võiks määrata N D , kes on andnud selleks nõusoleku. Kuna pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, palus haldur lõpetada pankrotimenetlus raugemisega ning kinnitada pankrotimenetluse kulud 1 267,20 eurot. Samuti palus haldur anda võlgnikule menetlusabi pankrotimenetluse kulude katteks.

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotimenetluse lõpetamine

2-15-10500 PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus tuvastas, et võlgnikul puudub igasugune vara ja sissetulek, millega võiks katta pankrotimenetluse kulusid. PankrS § 158 lg 6 alusel ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur kutsus kokku võlausaldajate üldkoosoleku 22.07.2016. Koosolekul otsustati lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Ükski võlausaldaja ei ole avaldanud soovi pankrotimenetluse jätkamist rahastada, mistõttu tuleb L L pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. Eeltoodu alusel lõpetab kohus L L pankrotimenetluse raugemise tõttu. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Eve Selberg vabastada pankrotihalduri kohustusest L L pankrotimenetluses. Pankrotimenetluse kulud PankrS § 65 lg-te 1 ja 2 kohaselt halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 66 lg 1 alusel on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kolme kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. Pankrotihaldur palus määrata halduri tasuks 480 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutise halduri tasu summas 691,20 eurot koos käibemaksuga oli kinnitatud 23.10.2015 määruses. PankrS § 65 lg 11 alusel halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu suurus on põhjendatud arvestades halduri töö mahtu ja keerukust. Kuigi tegemist ei olnud keerulise pankrotiasjaga, on haldur siiski kulutanud aega kohustuslike

2-15-10500 toimingute läbiviimiseks, nt kuulutuste avaldamine, koosolekute läbiviimine, aruannete koostamine jne. Halduri tasu 480 eurot vastab tehtud töö mahule ning haldur ei ole arvestanud töötasu kõige suurema määra järgi, vaid 80 eur/tunnis, mistõttu halduri taotlus tasu maksmiseks 480 eurot tuleb rahuldada. Halduri tasule lisandub käibemaks, kuna haldur tegutseb büroo kaudu. Seega moodustab tasu 576 eurot. PankrS § 150 lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulud 1 267,20 eurot (ajutise halduri tasu ja halduri tasu) tuleb jätta võlgniku pankrotivara kanda. Pankrotihaldur esitas menetlusabi taotluse, milles palus vabastada võlgnikku riigituludesse kulude tasumise kohustusest summas 397 eurot ning ülejäänud osas kohustusega hüvitada kulud. TsMS § 183 lg 2 alusel Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus leiab, et halduri menetlusabi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotivaras raha pankrotihalduri tasu katmiseks ei ole. Kohus leiab, et menetlusabi tuleb anda 397 eurot (millele lisandub käibemaks) kohustuseta hüvitada riigi õigusabi kulud ning ülejäänud sumas anda menetlusabi kohustusega hüvitada menetlusabi kulud.

Kohustusest vabastamise menetluse algatamine L L esitas kohtule koos pankrotiavaldusega taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh menetluse raugemisel. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole L L kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada L L kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur tegi ettepaneku määrata usaldusisikuks N D . Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid N D olla usaldusisikuks. Kohus leiab, et L L võlgadest vabastamise menetluses tuleb määrata usaldusisikuks N D .

2-15-10500

PankrS § 173 lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. Võlgnik ei pea võlausaldajatele üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.