nende võlgnik Z.O (isikukood XXX; elukoht, XXX-i, XXX; telefon xx; e-post XXX ); võlausaldajad: - I Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; e-post
XXX);
- II Nord Collect OÜ (registrikood 11897588; e-post [email protected]); - III Tartu kohtutäitur Anne Böckler, e-post XXX; - IV Tartu kohtutäitur T.T, e-post XXX; - usaldusisik Ester Saag, e-post XXX
kohustuse tasumise sagedus kõigi võlausaldajate puhul on iga kuu 12. kuupäev
võlgniku kohustused ei ole tagatud võlgnikule või kolmandale isikule kuuluva varaga, samuti käenduse ega garantiiga
3.Ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg on 12. september 2028.
4.Määrata Z.O usaldusisiku Ester Saagi tasuks 1350 eurot Mittetulundusühingule Majandamisnõustaja, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
5.Määratud usaldusisiku tasust 750 eurot maksta Z.O poolt 11. mail 2024, 10. juulil 2024 ja
10.septembril 2024 kohtu deposiidina tasutud summa arvel Mittetulundusühingule Majandamisnõustaja (registrikood 80292324, AS SEB Pank arvelduskonto nr EE231010220103421013).
6.Anda Z.O-le riigi menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks summas 600 eurot ja määrata, et Z.O ei pea riigipoolset menetlusabi võlgade ümberkujundamiskava täitmisel hüvitama.
7.Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 600 eurot Mittetulundusühingule Majandamisnõustaja (registrikood 80292324, AS SEB Pank arvelduskonto nr EE231010220103421013).
8.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.
9.Kohustada Z.O iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitama usaldusisikule 25. novembriks aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 25. novembriks 2024; edaspidi 25. novembriks 2025 jne.
11.Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja usaldusisikule.
12.Määrus teha avalikult teatavaks ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
13.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
14.Võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. 2(9)
Tsiviilasi nr 2-24-5940 Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.Z.O (võlgnik) esitas ümberkujundamiseks.
15.04.2024
Tartu
Maakohtule
maksejõuetusavalduse
võlgade
Avalduse kohaselt on võlgnik vabaabielus, ülalpeetavaid tal ei ole. Võlgnik töötab seadme- ja masinaoperaatorina xxx-s alates 01.10.2022 netotöötasuga 1000 eurot kuus. Võlgniku igakuised väljaminekud on 470 eurot: eluasemekulud 130 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot ning sidekulud 40 eurot. Võlgnikule kuulub xxx(registriosa number xxxxxxxx) hinnangulise väärtusega 5000 eurot. Muu realiseeritav vara võlgnikul puudub. Võlgniku selgituse kohaselt on ta käesoleval ajal jäänud hätta aastaid tagasi ilma põhjuseta võetud laenude tagasimaksmisega. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 12 465,25 eurot.
2.Kohus võttis 22.04.2024 määrusega võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse; nimetas võlgniku usaldusisikuks Ester Saagi; peatas võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni, sh võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused täiteasjades nr 084/2022/1729, 084/2022/2511 ja 084/2023/1691; peatas kohtumenetluse, milles on võlgniku vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud; kohustas kohtutäitureid vabastama aresti alt võlgniku pangakontod, töötasunõuded ja tulumaksutagastused ning määras deposiidina selleks ettenähtud kontole tasutavaks summaks 1800 eurot (usaldusisiku tasu) ja tasumise osamaksetena kolme kuu jooksul. Ühtlasi kohustas kohus usaldusisikut esitama kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning nende lisad koos hinnangutega võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule.
3.20.05.2024 esitas usaldusisik kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja koos lisadega ning hinnanguga võlgniku varalisele seisundile. Usaldusisiku hinnangul ei ole võlgnik alaliselt maksejõuetu ja suudab ümberkujundatud kohustused täita nelja aasta jooksul. Kuna maksekäskude kohaselt on võlgnikult välja mõistetud täiendavad viivised kuni põhivõlgnevuste tasumiseni, on kõrvalnõuded põhinõuetega võrreldes kasvanud väga suureks. Võlgniku sissetulek võimaldab tal täita põhinõuded terves ulatuses ja kõrvalnõuded mõistlikus ulatuses (hinnanguliselt 30% ulatuses põhinõudest). Võlgnikule kuulub korteriomand, kus elavad tema vanemad. Võlgnik ise elab koos elukaaslase ja xxxxxxxxx sündinud tütrega emale kuuluvas korteris. Vältimaks vara müüki on võlgnik motiveeritud täitma võlausaldajate nõuded pankrotiga võrreldes oluliselt mitte väiksemas ulatuses, sest võlgniku enda jooksvad kulud on seoses tütre sünniga suurenenud.
4.06.06.2024 määrusega algatas kohus võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse, nimetas võlgniku usaldusisikuks Ester Saagi ja määras võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtajaks 05.08.2024. Kohus pikendas võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtaega kuni 15.08.2024.
5.Usaldusisik esitas 14.08.2024 kohtule võlgniku nimel 15.07.2024 koostatud ümberkujundamiskava, võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ seisukoha koos usaldusisiku arvamusega ning usaldusisiku tasu taotluse. Kava kohaselt on ümberkujundamisele kuuluv koguvõlgnevus 11 271,30 eurot, sellest on võlanõuded 9658,43 eurot ja täitemenetluse kulud 1612,87 eurot. Võlanõuetest 9658,43 eurot moodustavad suurema osa kõrvalnõuded summas 5066,07 eurot, samas kui põhinõuete suuruseks on 4592,36 eurot. 3(9)
Tsiviilasi nr 2-24-5940 Kavaga taotletakse võlgniku tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Kava alusel tasub võlgnik nelja aasta jooksul võlausaldajate Aktiva Finance Group OÜ ja Nord Collect OÜ põhinõuded täies ulatuses ning kõrvalnõuded 30% ulatuses põhinõuetest. Kohtutäiturite nõuded täidetakse proportsionaalselt sissenõudjate nõuete täitmise ulatusele, seejuures ei arvestata nende nõuete vähendamisel täitemenetluse käigus võlausaldajate nõuetele lisandunud viivistega. Kava koostamisel on võlgniku makseraskuste ületamiseks ja pankrotimenetluse vältimiseks lähtutud võlgniku sissetulekust (töötasu keskmiselt 1084 eurot kuus), tema ülalpeetavate arvust (xxxxxxxxx sündinud tütar) ning asjaolust säilitada võlgnikule kuuluv kinnisasi (vanemate kodu). Ümberkujundamiskava täitmine on võlgnikule jõukohane ja kava kinnitamisel suudab võlgnik ümberkujundatud nõuded tõenäoliselt täita (igakuise makse suurus ca 150 eurot kuus) pankrotimenetlusega võrreldavas ulatuses.
6.Usaldusisik on toimetanud ümberkujundamiskava kätte selles nimetatud võlausaldajatele, määrates neile tähtaja usaldusisikule kava osas seisukoha esitamiseks. Võlgade ümberkujundamise kavale esitas vastuväite Aktiva Finance Group OÜ.
7.Aktiva Finance Group OÜ 31.07.2024 vastuväite kohaselt ei nõustu võlausaldaja nende nõude osalise vähendamisega. Võlausaldaja hinnangul ei arvestata sellisel juhul piisavalt tema õigustatud huviga. Võlgnik on kohustatud rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tasuma viiviseid. Võlausaldaja on nõus ajatama võlgniku kohustused juhul, kui võlgnik tasub võlausaldajale kogu võlgnevuse.
8.Usaldusisiku 14.08.2024 arvamusest nähtuvalt ei nõustu usaldusisik vastuväite esitanud võlausaldajaga. Võlausaldaja ei saa võlgade ümberkujundamise menetluse korral eeldada nõuete täies ulatuses täitmist. Olukorras, kus menetluse algatamise ajaks ületasid võlausaldaja kõrvalnõuded (kokku 3466,39 eurot) oluliselt põhinõudeid (2804,04 eurot), on kõrvalnõuete vähendamine selliselt, et kõrvalnõuded ei moodustaks üle 30% põhinõuete summast, kooskõlas seaduse põhimõttega ega riiva oluliselt võlausaldaja õigusi. Ümberkujundamiskavaga on kõiki võlausaldajaid koheldud võrdselt. Võlgniku sissetulek ei võimalda võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses rahuldamist. Pankroti väljakuulutamise korral koguneks pankrotivara hulka ca 9000 eurot, millest tuleks katta ka pankrotimenetluse kulud. Võlausaldajate nõuete rahuldamine kava alusel toimuks võrreldavas ulatuses. Usaldusisiku hinnangul ei ole nõuete kavakohane vähendamine võlausaldajate huvidega vastuolus ja ümberkujundamiskava on võimalik FIMS § 26 lg 3 alusel kinnitada.
9.29.08.2024 kohtuistungil jäi võlgnik enda juurde, et on võimeline sissetulekust võlgade ümberkujundamise kava täitma. Kohtu põhjendused
10.FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on neljast võlausaldajast esitanud ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite üks võlausaldaja ehk 25% võlausaldajatest.
11.FIMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud kolm pandiga tagamata nõuetega võlausaldajat (75%), aga nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 44%.
12.FIMS § 26 lg 3 järgi võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid FIMS § 26 lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul 4(9)
Tsiviilasi nr 2-24-5940 on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. FIMS § 26 lg 4 näeb ette, et FIMS § 26 lg 3 p-s 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab kohus muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. FIMS § 26 lg 5 kohaselt ei ole kohus ümberkujundamiskava kinnitamisel FIMS § 26 lg-s 3 sätestatud alusel seotud võlgniku ja võlausaldajate taotlustega, vaid võib muu hulgas kinnitada üksnes osa võlgade ümberkujundamise ning muuta ümberkujundamise viisi ja ulatust. Seejuures arvestab kohus, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima oma vara võlgade katteks, samuti võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmise võimalusi. Kohus ei või muuta võlgade ümberkujundamise ulatust ja viisi võlausaldaja jaoks ebasoodsamaks võlgniku taotletust.
13.Kohus leiab, et kohtule esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik taotleb FIMS § 21 lg 1 esimese lause alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Viidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. Võlgnikul on rahalisi kohustusi nelja võlausaldaja ees kokku 11 271,30 eurot, millest 4592,36 eurot on põhinõuded, 5066,07 eurot kõrvalnõuded ja 1612,87 eurot täitemenetluse kulud. Kava järgi toimub võlausaldajate pandiga tagamata võlanõuete vähendamine kõrvalnõuete arvel selliselt, et kõrvalnõuded tasutakse 30% ulatuses põhinõuete summast. Põhinõuded tasutakse 100% ulatuses. Kohtutäiturite nõuded (täitemenetluse kulud) täidetakse proportsionaalselt sissenõudjate nõuete täitmise ulatusele. Kava kohaselt tasutakse kõigi võlausaldajate nõuded (kokku 7400,64 eurot) 48 kuu jooksul 48 osamaksega (igakuise osamakse suurus 154,18 eurot). Võlgnik ei ole ümberkujundamiskavas taotlenud üksnes osade pandiga tagamata võlgade ümberkujundamist ega erinevate pandiga tagamata võlanõuete ümberkujundamist erinevas ulatuses. Kuigi kohustuste täitmise ulatus on võlausaldajatel erinev (Aktiva Finance Group OÜ-l 58% ja Nord Collect OÜ-l 69%), ei seisne võlausaldajate võrdne kohtlemine võlanõuete kogusumma võrdses ulatuses täitmises, vaid võlausaldajate võrdse kohtlemise tagab nende põhija kõrvalnõuete võrdses ulatuses täitmine (vastavalt 100% ja 30% põhinõude summast). Kohustuste täitmise ulatus ongi võlausaldajatel erinev seetõttu, et vastuväite esitanud võlausaldajal on Nord Collect OÜ-ga võrreldes suuremad kõrvalnõuded, seejuures on vastuväite esitanud võlausaldaja kõrvalnõuded põhinõudest suuremad 662,35 euro võrra. Kohus leiab, et ümberkujundamiskavas sisalduv Aktiva Finance Group OÜ võlanõue ei saa Nord Collect OÜ võlanõudega võrreldes ebasoodsamatel tingimustel rahuldatud. Sarnaselt Nord Collect OÜ võlanõudega tasutakse vastuväite esitanud võlausaldajale 100% põhinõudest ning kõrvalnõuded 30% ulatuses põhinõudest.
14.Kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Kui pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldaja nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel võlgniku vara võõrandamise kaudu ja füüsilisest isikust pankrotivõlgniku kohustustest 5(9)
Tsiviilasi nr 2-24-5940 vabastamise võimaldamine (pankrotiseaduse (PankrS) § 2), siis võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust, arvestades seejuures nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve (FIMS § 2 lg 3). Kohus märgib, et võlgade ümberkujundamise menetluses on paratamatu, et võlgniku ja võlausaldaja huvid on vastandlikud – võlgnik soovib makseraskuste tõttu oma kohustusi vähendada ja pankrotti vältida, võlausaldaja aga soovib, et võlgnik täidaks oma kohustused täies ulatuses. Kehtiva kohtupraktika kohaselt otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Usaldusisiku andmete kohaselt on võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga võlgniku sissetulekuks töötasu keskmiselt 1084 eurot kuus. Seejuures on võlgnikul alates xxxxxxxxx üks alaealine ülalpeetav. Võlgnikule kuulub xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx külas 1-korruselises elamus ahiküttega korter (registriosa nr xxxxxxxx, elamispind 31,8 m 2, elamu oletuslik valmimisaasta 1939), kus elavad tema vanemad. Võlgnik ise on maksejõuetusavalduses hinnanud korteriomandi väärtuseks 5000 eurot (vara- ja võlanimekirja ning kava kohaselt eeldatav väärtus 7000 eurot). Samas on võlgnikul kohustusi 11 271,30 eurot, millest võlanõuded on 9658,43 eurot (sellest kõrvalnõuded 5066,07 eurot) ja täitemenetluse kulud 1612,87 eurot. Kava kinnitamisel rahuldatakse võlausaldajate nõuded summas 7400,64 eurot (sh võlanõuetest põhinõuded täies ulatuses ja kõrvalnõuded 30% ulatuses põhinõuetest ning kohtutäiturite nõuded proportsionaalselt sissenõudjate nõuete täitmise ulatusele), mis on 66% kogunõudest. Võlausaldajate huvide ja õiguste kaalumisel tuleb FIMS § 26 lg 4 järgi hinnata seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõue pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Kuigi seadus ei näe nõude vähendamisele ette protsentuaalseid piiranguid, ei saa vähemalt üldjuhul lugeda võlast tervikuna vabastamist võlausaldajate õigustatud huvidega kooskõlas olevaks. Esmajoones peaks kõne alla tulema (intressivaba) maksetähtaja edasilükkamine või võla ositi maksmise võimaldamine ning võla vähendamine peaks vähemalt üldjuhul toimuma eeskätt kõrvalnõuete (kulud, intress, sh viivis) arvel. Siinjuures on oluline, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Eeltoodu tähendab, et esmajoones ei peaks võlgasid vähendama suuremas ulatuses, kui võlausaldajad saaksid oma nõuded rahuldatud võlgniku pankrotimenetluses (koos võlgadest vabastamise menetlusega). Kohtu hinnangul ei ole võlgniku vara (korteriomand) müügist saadav tulu võrreldavas pankrotimenetluses prognoositav (sõltub vara müügist saadavast tulemist, millest lähevad maha pankrotimenetluse ja vara müügiga kaasnevad kulud). Võlgniku sissetulekust ei ole pärast tütre sündi pankrotimenetluses ning kohustustest vabastamise menetluses võimalik kinnipidamisi teha (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-te 1 ja 2 alusel mittearestitav sissetuleku osa 1093,33 eurot). Seega saaks kohustuste täitmine toimuda vaid võlgniku poolt tehtavate vabatahtlike maksete arvel. Usaldusisik on oma 14.08.2024 arvamuses toonud välja, et pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses koguneks pankrotivara hulka ca 9000 eurot, millest kaetakse pankrotimenetluse ja vara müügiga kaasnevad kulud. Seega toimuks pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete rahuldamine ümberkujundamiskavaga võrreldavas ulatuses (antud juhul kokku 7400,64 eurot). Makseperiood on käesolevalt pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlusega võrreldes pikem (48 kuud) just võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses täitmiseks. Seega arvestab ümberkujundamiskava võlausaldajate õigustatud huve (ka 6(9)
Tsiviilasi nr 2-24-5940 kõrvalkohustuste vähendamisel) ning võlausaldajaid ei seata võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral.
15.FIMS § 27 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta võlgniku ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kavast nähtuvalt on võlgniku sissetulekuks üksnes töötasu keskmiselt 1084 eurot kuus. Võlgniku igakuised väljaminekud on vara- ja võlanimekirja kohaselt samuti 1084 eurot, sealhulgas on 154 eurot arvestatud võlgade tasumiseks. Kohus leiab võlgniku varalist seisundit hinnates, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav, see on koostatud võlgniku maksevõimest (eeskätt tema sissetuleku suurusest) lähtudes ning makseraskuste ületamiseks on kohaldatud kõiki FIMS § 21 lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Kava järgi tuleb võlgnikul oma sissetulekust võlausaldajate pandiga tagamata nõuete katteks 48 kuud tasuda 154,18 eurot. Kohtu hinnangul ei ole võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses täitmine ilma võlgniku ja tema pere minimaalset vajalikku elustandardit kahjustamata võimalik. Kohus arvestab siinjuures ka käesolevas majanduskeskkonnas toimuva inflatsiooniga, üldise elukalliduse tõusuga ja inimeste ostujõu vähenemisega. Kohtule esitatud kava on koostatud vastutustundlikult võlgniku maksevõimest lähtudes ning makseraskuste ületamiseks ja pankrotimenetluse vältimiseks on kohaldatud FIMS § 21 lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid kõige õiglasema lahenduse leidmiseks selliselt, et kava täitmine kinnisvara säilitamise eesmärgil võlausaldajate huvisid võimalikult suures ulatuses arvestades oleks võlgnikule jõukohane. Võlgnikul peab olema motivatsioon ja säilima huvi kava täitmise vastu. Antud juhul on ka kõrvalnõudeid vähendades arvestatud pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate huve. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsevatele laenuandjatest võlausaldajatele on teada, et tagatiseta laenude andmisega kaasneb võlausaldajatele äririsk (võlgnik tagastab kas laenatud raha ja/või kõrvalnõuded väiksemas summas), mille realiseerumisega nad peavad arvestama.
16.Kokkuvõtteks rahuldab kohus Z.O maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitab FIMS § 26 lg 3 alusel võlgniku ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel. Käesoleval juhul on Z.O võlgade ümberkujundamise menetluse edukuse huvides põhjendatud anda võlgnikule võimalus täita võlgade ümberkujundamiskava ning ületada makseraskused kinnisvara säilitades.
17.22.04.2024 määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni, kohustas kohtutäitureid vabastama aresti alt võlgniku pangakontod, töötasunõuded ja tulumaksutagastused ning peatas kohtumenetlused, milles on võlgniku vastu rahaline nõue ja mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Kohus selgitab, et FIMS § 32 lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt FIMS § 32 lg-s 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud.
18.FIMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1).
7(9)
Tsiviilasi nr 2-24-5940 Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 25. novembriks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (FIMS § 35 lg 3). Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 25.11.2024; edaspidi iga aasta möödumisel, so 25.11.2025 jne. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (FIMS § 41 lg 2 p 6). Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (FIMS § 35 lg 4).
19.Kohus selgitab, et FIMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses.
20.Usaldusisik on 14.08.2024 esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 15 tunni eest 1350 eurot (tunnitasu 90 eurot). Tasu kanda Mittetulundusühingu Majandamisnõustaja AS SEB Pank arvelduskontole nr EE231010220103421013. Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid: Tunde
Kirjeldus
2,5
Tutvumine avaldusega, päringute koostamine ja saatmine võlausaldajatele
1,5
Võlanõuete ülevaatamine ja kokkuvõtete tegemine
Vara- ja võlanimekirjade koostamine
Ümberkujundamiskava tutvustamine
Kava vormistamine ning võlausaldajatele saatmine
Tutvumine võlausaldaja vastuväitega, usaldusisiku arvamuse koostamine ja dokumentide kohtule edastamine
koostamine
ja
võlgnikule
FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega alates 01.01.2024 164 eurot (820 / 5). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ning usaldusisikule tuleb määrata tasuks 15 tunni eest 1350 eurot (15 tundi × 90 eurot). Tasust 750 eurot tuleb kanda võlgniku poolt FIMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. FIMS § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. Arvestades võlgniku sissetulekute ning väljaminekute suurust, ülalpeetava perre lisandumist (xxxxxxxxx) ja ümberkujundamiskava täitmise algust (12.10.2024), on põhjendatud anda võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks summas 600 eurot menetlusabi TsMS § 180 lg 1 p 1, § 181 lg 1 ja 2, § 186 lg 1 ja 2 alusel. Usaldusisiku tasu hüvitamine summas 600 eurot tuleb
8(9)
Tsiviilasi nr 2-24-5940 määrata riigi vahenditest. Kohus selgitab, et võlgade ümberkujundamise kava täitmise korral ei pea võlgnik riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama (FIMS § 8 lg 5). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
22.FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.