Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

vältel ei esitanud nõukogu ega asutajad juhatuse liikmele etteheiteid. Eelarve täitmine on olnud alati positiivne, majandusaasta aruannete audit märkusteta. 2019. aasta detsembris toimusid Narva-Jõesuu Linnavolikogu juhtimises ja koalitsioonis muudatused. 2020. a aprillis anti hagejale mõista, et seonduvalt uute poliitiliste kokkulepetega soovib uus kandidaat kostjat juhtima asuda ja hagejal palutakse koht vabastada enne tähtaega. Kostja endine nõukogu liige Iraida Tšubenko koostas linnavolikogu liikmena uue põhikirja, mis võimaldas juhatuse liikme tagasikutsumist sõltumata põhjusest. Narva-Jõesuu Linnavolikogu tegi 27. mail 2020 otsuse, millega muudeti kostja põhikirja. 3. juunil 2020 edastas volikogu kostja juhatusele otsuse ja uue põhikirja pooliku versiooni ja 9. juunil 2020 uue põhikirja täisversiooni. Hageja saatis 19. juunil 2020 asutajale ja nõukogule järelepärimise, et juhtida tähelepanu volikogu otsuse ja uue põhikirja vahelistele vastuoludele ning võimalikule vastuolule sihtasutuse seaduse (SAS) § 41 lg-ga 1. Kuna järelepärimisele ei vastatud, esitas hageja linnavolikogu otsusele vaide. Hageja sai 14. juulil 2020 äriregistrilt teate, et kostja juhatuse liikmeks on määratud endine nõukogu liige I. Tšubenko. Nõukogu ei teavitanud hagejat teise juhatuse liikme määramisest ega sellest, kas ja kuidas hakkavad juhatusele langevad ülesanded kahe juhatuse liikme vahel jaotuma. Hageja jätkas seniste kohustuste täitmisega. Kostja nõukogu tegi 23. juulil 2020 otsuse, mille punkti 1 kohaselt kutsuti hageja juhatuse liikme kohalt tagasi ennetähtaegselt, st enne 22. septembrit 2020. Tagasikutsumise kuupäevaks märgiti 23. juuli 2020. Kuni 29. juulini 2020 jõus olnud põhikirja p 4.5 kohaselt sai juhatuse liikme tagasi kutsuda ainult mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige juhatuse liikme poolt tema kohustuste olulisel määral täitmata jätmine, võimetus sihtasutust juhtida, juhatuse liikme kriminaalkorras karistamine, põhikirja rikkumine või seaduse süüline rikkumine. Ka juhatuse liikme lepingu p 3.2.5.1 sätestab tagasikutsumise võimaluse vaid juhatuse liikme tegevusest tulenevatel süülistel põhjustel. Pärast hageja tagasikutsumist tasus kostja hagejale 2020. a juulikuu palga (1. juuli kuni 23. juuli 2020. a eest). Kostja keeldus 39 päeva puhkusehüvitise ja 3-kuulise hüvitise tasumisest. Juhatuse liikme lepingu p 3.2.4.2 kohaselt kohustus kostja tasuma juhatuse liikmele hüvitist 3 kuu tasu suuruses summas, kui juhatuse liige kutsutakse tagasi temast mitteoleneval põhjusel. Lisaks kohustus kostja tasuma juhatuse liikmele kasutamata puhkusepäevade eest hüvitist. Nõukogu keeldus hagejale hüvitiste maksmisest, tuues põhjuseks juhatuse liikme lepingu rikkumise – äriregistrile uue põhikirja edastamata jätmise ja töötajaga töölepingu lõpetamata jätmise. Hageja juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumise põhjendamiseks esitatud väited on alusetud ja juhatuse liikme lepingust tulenevate hüvitise tasumata jätmine ei ole toimunud kooskõlas seaduse, kostja põhikirja ega juhatuse liikme lepinguga. Hageja leiab, et kostja nõukogu 23. juuli 2020. a otsuse punkt 1 on kehtetu või tühine. Kostja on lõpetanud hagejaga ametisuhte alusetult, vastuolus seaduse, põhikirja ja juhatuse liikme lepinguga. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas ametisuhte ja juhatuse liikme lepingu lõpetamine 2 kuud enne selleks ettenähtud tähtaja saabumist, kasutades selleks näilisi ja tõele mittevastavaid aluseid, mille eesmärgiks on jätta hagejale tasumata 3-kuuline hüvitis. Hageja viitas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg-tele 1 ja 2. Juhatuse liikme tagasikutsumine põhjendustel, et juhatus on väidetavalt varjanud kostja töötaja Lidia Trusova kriminaalmenetluse kohta teavet ja keeldunud temaga töölepingu lõpetamisest, on alusetu. Kriminaalasja kajastav menetlus on salastatud ja seda infot ei ole õigust saada ilma prokuratuuri vastava kirjaliku nõusolekuta. Hooldekodu nõukogu on töötajaga toimunust olnud aktiivselt informeeritud ega ole andnud juhatusele korraldust töötajaga töölepingu lõpetamiseks enne sama kvalifikatsiooniga uue töötaja leidmist. L. Trusovaga töölepingu

lõpetamisega oleks kaasnenud hooldekodu tegevusloa lõpetamine. Juhatus on töölepingu lõpetamata jätmisel toiminud vastavalt nõukogu koosolekutel antud korraldustele. Hageja ja nõukogu said Lidia Trusova suhtes kriminaalasjas kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusest teada 2020. aasta märtsi alguses Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kaudu. Hageja on hooldekodu 11. veebruaril 2020 nõukogu istungil edastanud nõukogule kogu temale teadaoleva info L. Trusova kohta. Samal istungil on nõukogu arutanud õiguskantsleri külastust ja sellest lähtuvalt kolme meditsiiniõe palkamise vajadust. Hageja selgitas, et meditsiiniõdede leidmine on äärmiselt keeruline seoses tööpiirkonna tööturul valitseva kvalifitseeritud tööjõu puuduse ja hooldekodu rahalise võimetusega maksta konkurentsivõimelist palka. Hageja ja nõukogu olid protokollist nähtuvalt omavahel konsensusel, et nad saavad teha õiguskantsleri soovituste järgimiseks edasiminekuid eelarve piirides. Ka 10. märtsi 2020. a nõukogu koosolekul ei andnud nõukogu juhatusele korraldust lõpetada L. Trusovaga tööleping, vaid leidis, et töölepingut ei saa lõpetada enne uue meditsiiniõe tööle asumist. Pärast 10. märtsi 2020. a koosolekut järgis hageja nõukogu seatud ülesandeid ning koostas pöördumise Sotsiaalkindlustusametile seonduvalt töötajaga ja jätkas hooldekodu tegevusloa säilitamiseks vajaliku meditsiiniõe otsingutega, suhtles piirkonna tervishoiuteenuse osutajate juhtidega õdede leidmiseks, otsis töötajaid Eesti Töötukassa vahendusel. Lisaks sõlmis hageja L. Trusovaga kokkuleppe, et ta jätkab tööd õe ametikohal seni, kuni on leitud asendaja. Arvestada tuleb ka seda, et oli Covid-19 pandeemia, see raskendas omakorda meditsiiniõdede leidmist. Hageja sai 30. juunil 2020. a OÜ-lt TNP Konsultatsioonid sobiva pakkumise koduõendusteenuse osutamiseks alates 2020. aasta sügisest, kuid enne lepingu allkirjastamiseni jõudmist kutsuti ta juhatuse liikme ametikohalt tagasi. Juhatuse liikme tagasikutsumine põhjusel, et põhikiri ja asutaja otsus jäeti registripidajale esitamata, on vastuolus seaduse, põhikirja ja juhatuse liikme lepingust tuleneva kohustusega. Hageja ei ole keeldunud põhikirja uue teksti allkirjastamisest ega registrile edastamisest. Hageja on juhtinud tähelepanu linnavolikogu 27. mai 2020. a otsuse, põhikirja ja seaduse vahelistele vastuoludele ning jäänud ootama hooldekodu nõukogult ja asutajalt juhiseid, sisulist vastust. Kuna vastust ei saabunud, esitas hageja vaide. Vastasel juhul oleks nõukogu saanud seda juhatusele ametikohustuste rikkumisena ette heita. Hageja ei ole registripidajale avaldanud soovi ega esitanud avaldust volikogu otsuse ja uue põhikirja tagasivõtmiseks. Registripidaja informeerimine asutajale ja nõukogule esitatud järelepärimisest ning vaidest ei ole käsitatav juhatuse liikme lepingust tulenevate kohustuste (olulise) rikkumisena, volituste ületamisena ega sihtasutuse normaalse toimimise takistamisena. Nõukogu ega asutaja ei määranud kuupäeva, mis ajahetkeks on hagejal kohustus esitada asutaja 27. mai 2020. a otsus ja põhikiri äriregistrile. Kostja väited, et hageja pöördumine, vaie ja pöördumine äriregistrile oleksid kuidagi omakasupüüdlikud, on asjakohatud ja väärad. Hageja ametiaeg pidi lõppema niikuinii mõne kuu pärast, 21. septembril 2020, hageja arvestas lepingu lõppemisega. 3 kuu hüvitise ja puhkusehüvitise maksmata jätmiseks puudus seega eeltoodust tulenevalt alus. Lisaks on põhjendatud ka viivisenõue. Hageja on puhkusehüvitise õigesti arvutanud. Kostja esitatud protsessuaalse tasaarvestuse osas leidis hageja, et ei nõustu tema vastu esitatud nõuetega. Kostja esitas tasaarvestusavalduse 4. aprillil 2022, seega on aegunud kõik nõuded, mis on tekkinud enne 3. aprilli 2017. Kuna hageja on alates tasaarvestusavaldusest teadasaamisest vaielnud kostja esitatud avalduses esitatud nõuetele sisuliselt vastu kohustuste kehtetuse tõttu, siis ei kuulu kohaldamisele VÕS § 200 lg 2, vaid kohaldada tuleb lg-s 4 sätestatut. Hageja sai tasu õiguslikul alusel juhatuse liikme ülesannete ja kohustuste täitmise eest. Kostjale oli ka teada, et hageja tegeles erialase koolitustegevusega ning kostja aktsepteeris

seda üle 9 aasta. Loengute pidamine ei kahjustanud kuidagi tema tööülesannete täitmist ja sellekohaseid etteheiteid ei ole kostja hagejale kunagi esitanud, puudub lepingu süüline rikkumine ja kahju tekitamine, seega puudub alus juhatuse liikme töötasu tagasinõude esitamiseks. Hageja on teavitanud kostjat oma koolitustegevusest ja kuulumisest MTÜ-sse Hüva Nõu, Teabe ja Praktilise Harjutamise Keskus Insight Outcome ja MTÜ-sse Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing. See on kostjale teada hiljemalt 22. märtsil 2010. Hageja esitas ka vastuväite kostja nõudele MTÜ-lt SPORDIKLUBI KAJAKAS ruumide tasuta kasutamise hüvitamiseks. MTÜ ja enne MTÜ moodustamist tegutsenud spordihuviliste grupid kasutasid kostja keldriruumides asuvat treeningruumi juba aastaid enne 1. aprilli 2017. a koostöölepingu sõlmimist Narva-Jõesuu Linnavalitsuse ettepanekul ja teadmisel. Koostöölepinguid linnavalitsuse ja hooldekodu vahel on regulaarselt uuendatud ja pikendatud. Nimetatud asjaolud on kostja nõukogule varasemalt teada. Originaaldokumente hageja valduses peale juhatuse liikme kohalt vabastamist enam ei ole. Koostöölepingust tulenevalt on MTÜ kasutusõiguse vastu kostja vara parendanud. Ei ole selge, miks on kostja nõude esitanud hageja, mitte MTÜ vastu. Hageja tegevus ei vasta kahju tekitamise koosseisule ning kostja on säästnud remondikulusid. Kostja on esitanud hagejale etteheite seoses L. Trusova puhkuse ajaks asendustöötaja tööle võtmisega. Juhatusel oli õigus asendustöötaja tööle võtta puhkuste perioodiks, et tagada teenuste katkematu osutamine. Olga Solovjova ja L. Trusova on teinud töövõtulepingutes kokkulepitud töö L. Trusova ametliku puhkuse ajal ja O. Solovjovale töö eest väljamakstud tasu ei ole kostjale tekitatud kahju. L. Trusova sai lisatasu, sest hooldekodu teise õe ametikoht oli täitmata, L. Trusova käis ka oma tööpäeva välisel ajal ja puhkepäevadel sidumisi ja muid edasilükkamatuid protseduure tegemas. Lisatasusid said kõik töötajad, kes täiendavaid tööülesandeid täitsid. Kõik toimus eelarve piires ja vastastikuste kokkulepete alusel. Kostja ei ole tõendanud, et O.Solovjova või L. Trusova ei ole teinud kokkulepitud tööd. Nõue on esitatud vale isiku vastu.

liikme, mitte nõukogu pädevusse. Juhatuse liige oma tegevuse ja tegevusetuseta seadis aga ohtu hooldekodu klientide vara. Hageja kui kostja juhatuse liikme kohustus oli registripidajale esitada 27. mai 2020. a otsus nr 146, millega kinnitati uus sihtasutuse põhikirja redaktsioon. Kostja hinnangul on vastuvõetamatu, et juhatuse liige esitab äriühingu asutaja otsusele vaide. Sisuliselt vaidlustas sihtasutus (juhatuse liikme isikus) tema enda asutaja otsust. Tegemist oli sihipärase tegevusega, et takistada äriühingu põhikirja ning seeläbi ka hageja jaoks ebasobivate põhikirja punktide, mis puudutavad juhatuse liikme tagasikutsumist, kehtestamist. Seda kinnitab ka asjaolu, et 15. juulil 2020 on hageja teavitanud registripidajat vaide esitamisest ning väitnud, et põhikirja muutmine on ebaseaduslik. Põhikirja registripidajale esitamata jätmisega on hageja takistanud kostja tavapärast majandustegevust ning otsuste vastuvõtmist. Hageja tegevus vaidlustamisel ning põhikirja registripidajale esitamata jätmisel oli kantud tema isiklikest huvidest, mitte äriühingu omadest, ning seeläbi vastuolus SAS § 23 lg-ga 1. Hageja tegevuses juhatuse liikmena esinesid olulised rikkumised, mistõttu oli tema tagasikutsumine põhjendatud ja seaduslik. Kostja tõlgendab juhatuse liikme lepingu punkte nii, et kui juhatuse liige kutsutakse ennetähtaegselt tagasi tema kohustuste rikkumise tõttu, ei kuulu talle väljamaksmisele ka mistahes hüvitised. Seetõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt kasutamata jäänud puhkuse hüvitist. Hageja saamata jäänud puhkuse hüvitise arvestus ei ole õige, õige hüvitise suurus oleks 3437 eurot 17 senti. Kostja esitas ka protsessuaalse tasaarvestusavalduse. Ajal, kui L. Trusova viibis puhkusel, vormistas hageja tema asendajaks L. Trusova tütre O. Solovjova, kuigi viimane töötas samal ajal teise tööandja juures (SA-s Narva Haigla) ega käinud hooldekodus tööl. Töötamist jätkas L. Trusova, kes sai lisatasu. Seega sisuliselt vormistati tööle 2 isikut – ema ja tütar, kuid tegelikkuses jätkas meditsiiniõe töökohustuste täitmist Lidia Trusova. Kostjale tekitatud kahju seisnes alusetult tehtud töötasu maksetes O. Solovjovale 882 eurot 15 senti. Kostjale kahju tekitamine on vaieldamatult käsitatav juhatuse liikme kohustuste olulise rikkumisena. Hageja on rikkunud ka juhatuse liikme lepingu punktis 2.2.5 sätestatud kohustust mitte osaleda kostja nõukogu loata teiste ühingute juhtimises või töös. Hageja on koolituskeskuses „Luwi“ osutanud teenust koolitajana samal ajal, kui ta täitis juhatuse liikme kohustusi. Niisugune tegevus on otseses vastuolus nii põhikirjaga kui ka juhatuse liikme lepinguga. Lisaks selgus, et hageja on osalenud teise mittetulundusühingu juhtimises. Hageja väited, et nõukogu oli vastavast asjaolust teadlik, on paljasõnalised. Hageja on esitanud avalduse, milles teavitab nõukogu oma osalusest mittetulundusühingutes, kuid puudub info selle kohta, millisel viisil see edastati ning milline oli nõukogu vastus. Hageja osutas kõrvaltegevusena koolitusteenust kokku 73,25 tundi ning sai kostjalt alusetult tasu 879 eurot 82 senti, võttes aluseks hageja tunnitasu kostja juures. MTÜ-ga SPORDIKLUBI KAJAKAS tasuta üürilepinguid sõlmides rikkus hageja juhatuse liikme lepingu punkti 2.2.2 ja kostja põhikirja punkti 6.5. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse ja kostja vahel sõlmitud koostöölepingud lõppesid 2. mail 2015. Alates 2. maist 2015 oli juhatuse liikmel kohustus sõlmida ruumi üürileping üürnikuga tasu eest. 11. juunil 2009 sõlmitud linnavara tasuta kasutamise lepingu p-dest 2.1.1 ja 2.1.2 nähtub, et hagejal puudus õigus MTÜ-ga koostöölepingute sõlmimiseks, kuivõrd puudus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kirjalik nõusolek ruumide kasutamiseks muul otstarbel kui eakate hooldamine ning remonttööde teostamine. Lepingu punkt 2.2.9 kohaselt ei või kasutaja ehk kostja anda vara kasutamist üle kolmandale isikule. Ruumide kasutusse andmiseks on vajalik ruumide omaniku ehk Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kirjalikku luba, millele eelneb üürilevõtja taotlus, kostja nõukogu otsus ja kostja juhatuse taotlus. Hagejal puudus igasugune õigus ruumide

tasuta kasutada andmiseks MTÜ-le ning hageja tekitas kostjale kahju 60 kuu jooksul. Kostja 21. mai 2015. a hinnakirja kohaselt on abiruumide kasutamise eest ettenähtud tasu 0,60 eurosenti ruutmeetri eest kuus. Hageja tegevuse tõttu jäi kostjal saamata treeningruumi kasutamise eest tasu kokku 8654 eurot 4 senti (60*144,24=8654,4). Kahju on sihtasutusele tekitanud just hageja oma tegevuse või tegevusetusega, mitte MTÜ, kes kasutas ruume vastavalt lepingus sätestatule ja heas usus. Isegi juhul, kui nõuded oleksid kasvõi osaliselt aegunud, kuulub kohaldamisele VÕS § 200 lg 2, mis sätestab, et tasaarvestav pool võib oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. Eeltoodust tulenevalt on kostja nõuded hageja vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu kokku 10 416 eurot 37 senti (879,82+8654,4+882,15=10 416,37). Juhul, kui kohus otsustab hageja nõude kas osaliselt või täielikult rahuldada, palub kostja kohtul hageja nõue tasaarvestada kostja nõudega kattuvas osas.

MAAKOHTU LAHEND

Lisaks ei olnud hagejale ega ka hooldekodu nõukogule selge, kas ja millest tuleneb L. Trusovaga töölepingu lõpetamise kohustus. Hageja pöördus tekkinud küsimuses ka Sotsiaalkindlustusameti poole ning saadud vastuse kohaselt ei tulene tervishoiuteenuse osutamist reguleerivatest õigusnormidest kohustust L. Trusovaga tööleping koheselt lõpetada. L. Trusova esitas avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 1. aprillist 2020 ning hageja sõlmis temaga seejärel kokkuleppe, et L. Trusova jätkab töökohustuste jätkamist uue töötaja leidmise ning temale vajaliku väljaõppe lõppemiseni. Eelnevate asjaolude pinnalt leidis maakohus, et hageja tegevust seoses L. Trusova töösuhte jätkamisega ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks juhatuse liikme tagasikutsumisel. Hageja tegeles olukorraga pidevalt, st otsis töötajaid, suhtles Sotsiaalkindlustusametiga ning ka nõukoguga, kes ei andnud hagejale selgeid suuniseid. Nii hageja kui ka hooldekodu nõukogu olid üksmeelel, et leida on vaja täiendavat personali, kuid selles osas, kuidas tekkinud olukorras täpselt käituda, nõukogu hagejale selgeid suuniseid ei andnud. Hooldekodu põhikirja punkt 4.2.2. kohaselt kehtestab juhatus kriteeriumid töötajate valikuks ning sõlmib, muudab ja lõpetab töötajatega töölepinguid. Ei ole selge, kuidas nõukogu saab hagejale töötajaga lepingu lõpetamata jätmist ette heita, andmata sellekohaseid selgeid suuniseid. Hageja tegeles personali puuduse problemaatikaga, nõukogu ei olnud väljendanud tähtaega, millal tööleping L. Trusovaga peab olema lõppenud ning hageja andis L. Trusova suhtes toimunud kriminaalmenetlusega seotud teabe nõukogule üle. Asjaolu, et nõukogu ei olnud saadud teabega rahul, ei tähenda, et hageja oma kohustusi ei täitnud. Seega ei saa L. Trusovaga seotud asjaolusid ja hageja tegevust pidada mõjuvaks põhjuseks juhatuse liikme kohalt tagasikutsumiseks. Maakohus arvestas ka sellega, et kriminaalasjas tehtud otsusega ei keelatud isikul medõena töötamist. Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et hageja on keeldunud uue põhikirja registripidajale esitamisest. Hageja on viidanud võimalikele põhikirja puudustele. Kuivõrd hageja järelepärimise vastust ei saanud, esitas ta vaide linnavolikogu otsusele. Hageja ei ole põhikirja registripidajale esitamisest keeldunud, vaid lükkas selle edasi, kuniks sellega seotud asjaolud on piisavalt selged, et see registripidajale esitada. Hooldekodu põhikirjas p 4.2.7 kohaselt täidab juhatus kõiki sihtasutusega seotud ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu nõukogu pädevusse. Seega ei välju asutaja otsuse ja uue põhikirja puudustele tähelepanu juhtimine ning vaide esitamine igapäevase tegevuse piiridest ning see ei eelda nõukogu nõusolekut. Maakohus hindas ka kostja protsessuaalses tasaarvestusavalduses välja toodud hageja lepingu rikkumisi. Tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et hageja teavitas kostjat kõrvaltegevusest. Puuduvad andmed, et hageja vastava avalduse kostjale edastas. Samas ei ole eluliselt usutav, et kostja sellisest tegevusest teadlik ei olnud, kuivõrd kostja oli seotud teiste juriidiliste isikute tegevusega juba mitu aastat enne juhatuse liikme lepingu sõlmimist. Hageja osutas koolitusteenust perioodil 8. veebruar 2017 kuni 15. juuni 2020. Hageja juhatuse liikme kohustuste märkimisväärne täitmata jätmine ei ole asjas tõendamist leidnud. Seega ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et tegemist oleks lepingu niivõrd tõsise rikkumisega, mida saaks käsitleda mõjuva põhjusena juhatuse liikme tagasikutsumisel. Hageja tegeles endiselt hooldekodu juhtimisega ning ei ole välistatud, et ta võis seda teha ka vaatamata kõrvaltegevusele. Kohus nõustub hagejaga, et juhatuse liikme lepingus ei olnud märgitud kindlat tööaega. Lepingu punktis 2.2.4 oli vaid välja toodud, et juhatuse liige täidab ülesandeid üldjuhul 8 tundi päevas, s.o 40 tundi nädalas. Seega ei olnud tegemist lepingu rikkumisega. Maakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et nõukogu ei olnud mitme aasta jooksul teadlik tasuta kasutamise lepingu pikendamise asjaoludest. Kostja väitel lõppes viimane sellesisuline

leping 2. mail 2015. Samas on SA nõukogu iga majandusaasta lõpus heaks kiitnud SA majandustegevuse ja ka juhatuse tegevuse. Seega ei saanud sõlmitud tasuta kasutamise leping kostjale üllatusena tulla. Kuna vaidluse all olevad asjaolud pärinevad ajast, kui nõukogu liikmeteks olid võrreldes 2020. a-ga teised isikud, ei saa teha ka tõsikindlaid järeldusi, et juhatuse liige ei teavitanud nõukogu tasuta kasutamise lepingu asjaoludest. Samuti otsustas kuni 29. juulini 2020 kehtinud SA põhikirja punkti 3.2.6 kohaselt kinnisasjade, samuti registrisse kantavate vallasasjade omandamise ja võõrandamise või asjaõigusega koormamise, samuti laenu andmise SA nõukogu. Vastavalt SA põhikirja p-le 4.2.7 täitis juhatus kõiki muid sihtasutusega seonduvaid ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu seaduse ja põhikirja kohaselt nõukogu pädevusse. Eelnevast tuleneb, et hagejal oli õigus kostja vara kolmandate isikute kasutusse anda ka ilma nõukogu vastava otsuseta. Seega hageja ei rikkunud MTÜ-ga sõlmitud tasuta kasutamise lepingu sõlmimisel juhatuse liikme lepingu punkti 2.2.2 ja kostja põhikirja punkti 6.5. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et O. Solovjova ei täitnud L. Trusova asendamise kohustust. Kohtule on esitatud andmed selle kohta, mis kuupäevadel täitis O. Trusova töökohustusi SA-s Narva Haigla. Kohtule ei ole esitatud O. Solovjova tööajaarvestust SA-s Narva Haigla ja seega ei saa asuda seisukohale, et O. Solovjova ei täitnud L. Trusova asendaja kohustusi. Hageja täitis asendaja tööle võtmisega juhatuse liikme lepingust tulenevat kohustust ning tagas, et hooldekodu töö jätkuks ning tagatud oleks vajalik meditsiiniline personal. Maakohus viitas TsÜS § 38 lg-tele 1 ja 2 ning leidis, et hageja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumiseks puudus mõjuv põhjus ning juhatuse liikme tagasikutsumine oli vastuolus heade kommetega. Maakohus tunnistas kostja nõukogu 23. juuli 2020. a otsuse punkti 1 kehtetuks ning leidis, et juhatuse liikme ametisuhe tuleb lugeda lõppenuks mõjuva põhjuseta

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Olukorras, kus personaliküsimustega tegelemine oli vastavalt põhikirja p 4.2.2. üksnes juhatuse pädevuses, ei saanud, pidanud ega tohtinudki nõukogu anda ise suuniseid, tähtaegasid vms seoses personaliküsimuste lahendamisega. Hageja ei leidnud sobivat personali kõigi nende aastate jooksul ega teinud selleks ka midagi enne 13. märtsi 2020. a töökuulutuse avaldamist. Ekslik on seega maakohtu järeldus, et hageja tegeles olukorraga pidevalt. Maakohus on jätnud arvestamata hageja antud kinnituse nõukogule, et L. Trusovaga töölepingu lõpetamine tooks kaasa tegevuslitsentsi kaotuse. Hageja tegevusetuse tõttu oli ohtu seatud kostja tegevuse jätkamine, mis on käsitatav juhatuse liikme kohustuste süülise rikkumisena. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja väite, et hageja ei viidanud oma 12. märtsi 2020. a päringus Sotsiaalkindlustusametile sellele, et L. Trusova mõisteti süüdi hoolekodus viibinud kannatanu vara omastamises ehk tegemist oli tööülesannete täitmise ajal toimepandud kuriteoga. Kriminaalmenetluses vastava tegutsemispiirangu mittekehtestamine ei õigusta töösuhte jätkamist inimesega, kes omastas hooldekodu patsiendi vara suures ulatuses. Põhikirja registrile esitamata jätmisega seoses on maakohus lähtunud hageja paljasõnalistest väidetest, et ta tegutses kostja huvides. Põhikirja registripidajale esitamata jätmisega on hageja takistanud kostja tavapärast majandustegevust ning otsuste vastuvõtmist. Hageja tegevus põhikirja vaidlustamisel ning selle registripidajale esitamata jätmisel oli kantud tema isiklikest huvidest. Seoses protsessuaalse tasaarvestusavalduse ja hageja kohustusega mitte osaleda kostja nõukogu loata teiste ühingute juhtimises või töös leidis maakohus üllatuslikult, et ei ole eluliselt usutav, et kostja sellisest tegevusest teadlik ei olnud, kuivõrd kostja oli seotud teiste juriidiliste isikute tegevusega juba mitu aastat enne juhatuse liikme lepingu sõlmimist. Juhatuse lepingu rikkumisena on käsitatav juba ainuüksi nõukogu loa puudumine teiste ühingute juhtimises või töös osalemiseks. Tasuta kasutamise lepingute loata sõlmimise ja saamata jäänud tulu väitega seoses märkis kostja, et asjaolu, et rikkumine on toimunud pikka aega, ei saa õigustada rikkumise toimepanemist. Tegemist ei olnud mitte kostjale kuuluva vara tasuta kasutusse andmisega, vaid Narva-Jõesuu linnale kuuluva varaga. Keeld sõlmida MTÜ-ga koostöölepinguid tuleneb ka linnavara tasuta kasutamise lepingu p-st 2.1.1 ja 2.1.2. Lepingu p 2.2.9 kohaselt ei või kasutaja ehk kostja anda vara kasutamist üle kolmandale isikule. Ruumide kasutusse andmiseks on vajalik ruumide omaniku ehk Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kirjalik luba, millele eelneb üürilevõtja taotlus, kostja nõukogu otsus ja kostja juhatuse taotlus. Hageja tekitas oma tegevusega kostjale kahju, s.o saamata jäänud tulu 60 kuu jooksul, s.o kokku 8654 eurot 40 senti (60*144,24=8654,4), millise summa oleks kostja saanud kasutada kasvõi meditsiinipersonalile kõrgemate töötasude maksmiseks. MTÜ-ga SPORDIKLUBI KAJAKAS tasuta üürilepinguid sõlmides rikkus hageja juhatuse liikme lepingu punkte 2.2.2 ja 2.2.3. ning maakohtu vastupidised järeldused on põhjendamata. Käesoleval juhul puudub igasugune info selle kohta, kas rentnik teostas koostöölepingutes nimetatud remonttööd ja mis oli nende maksumus. Maakohus leidis ekslikult, et asjas ei leidnud tõendamist, et O. Solovjova ei täitnud L. Trusova asendamise kohustust. Maakohus rikkus TsMS § 436 lg-t 4, esitades üllatusliku väite, et juhatuse liikme tagasikutsumine oli vastuolus heade kommetega. Protsessuaalset tasaarvestusavaldust pole maakohus sisuliselt hinnanud, seega on kohtuotsus selles osas täies ulatuses põhjendamata, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohtu hinnangul nähtub 10. märtsi 2020. a nõukogu koosoleku protokollist, et ei hagejale ega ka hooldekodu nõukogule polnud selge, kas ja millest tuleneb kohustus tööleping L. Trusovaga lõpetada (dtl 148, 150). Nõukogu andis hagejale juhise, et uurida tuleks, kas L. Trusova kui vara omastamises süüdimõistetud isikul on õigus meditsiiniõena hooldekodus töötada. Seda ka hageja tegi ning SKA vastuse kohaselt kohustust lepingu lõpetamiseks seadusest ei tulenenud. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu hageja vastavast järelepärimisest SKA-le (dtl 165), et hageja oleks läinud küsimisel vastuollu nõukogu juhisega või esitanud asjaolusid moonutatult. Asjaolu, et hageja ei kirjeldanud täpselt süüdimõistmise asjaolusid, ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Kostja on apellatsioonimenetluses viidanud, et tööleping tulnuks lõpetada TLS § 88 alusel usalduse kaotuse tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hagejale ette heita L. Trusovaga töölepingu lõpetamist enne kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist ega ka pärast seda olukorras, kus nõukogu konkreetset suunist selleks ei andnud, vaid viitas vajadusele uurida, kas seadusest selline kohustus tuleneb. Kuigi õige on see, et kõik mõistsid, et tööleping tuleb L. Trusovaga lõpetada, ei olnud ka nõukogu valmis selleks, et anda hagejale sellekohane juhis enne uue töötaja leidmist. Kostja on viidanud sellele, et nõukogu ei saanud ega tohtinudki hagejale töölepingu lõpetamist puudutavat juhist anda, kuna töölepingu lõpetamine kuulus hageja kui juhatuse liikme pädevusse. Ringkonnakohtu istungil viitas kostja, et tulenevalt 10. märtsi 2020. a nõukogu koosoleku protokollist viitas hageja ise L. Trusovast rääkides, et tema peab ta lahti laskma, mitte nõukogu ning seega sai hageja väga hästi aru, et töölepingu lõpetamine on tema pädevuses (dtl 546). Ringkonnakohtu hinnangul nähtub viidatud nõukogu koosoleku protokollist, et hageja on märkinud: „Mina pean ta lahti laskma, mitte nõukogu ja pärast ka vastutama selle eest, et kõik õigusjärgne oleks.“ (dtl 150). Sellest saab välja lugeda seda, et hageja sai tõesti aru, et tema pädevusse kuulub töötajatega töölepingute lõpetamine ja sai aru ka vastutusest, mis sellega kaasneb, kui ta lõpetab töölepingu, kuigi seaduslikku alust selleks ei pruugi olla. Seega ei saa talle ka ette heita, et kuna nõukogu vastavat selget juhist ei andnud, vaid suunas juhatuse liikme SKA-lt seisukohta küsima, et hageja juhatuse liikmena töölepingut kohe ei lõpetanud. Asja materjalidega ei ole kooskõlas kostja nõukogu 23. juuli 2020. a otsuse p-s 1 märgitu, et hageja on põhjendamatult eiranud nõukogu seisukohta töötajaga töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks või keeldunud L. Trusovaga töölepingu lõpetamisest. Kostja nõukogu 10. märtsi 2020. a protokollist nähtub hoopis, et nõukogu polnud valmis, et tööleping L. Trusovaga kohe lõpetataks (dtl 152, 153). Nagu nähtub esitatud asjaoludest, siis kuigi juhatuse liikme tagasikutsumise otsuses heideti hagejale ette mh seda, et juhatuse liige L. Trusovaga lepingut ei lõpetanud, ei lõpetanud ka kostja uus juhatus L. Trusovaga kohe töölepingut, vaid tegi seda alles pärast seda, kui uued töötajad olid saanud väljaõppe, st septembris 2020. Sellele, et hagejale heidetakse ette, et hageja ei palganud mitme aasta vältel uusi meditsiiniõdesid, kuigi õiguskantsleri kontrollkäigul viidati sellele juba 2018. a, pole hageja tagasikutsumise otsuses viidatud. Nagu eespool märgitud, siis hagejale ei saa ette heita L. Trusovaga töölepingu lõpetamist enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist ja nõukoguga kooskõlastatult ka pärast seda, kuni uue töötaja leidmiseni. Kui isegi arvestada kohtumenetluses esitatud väiteid, et hageja pole aastaid oma kohustust töötajate otsimisel täitnud, siis asjas ei ole esitatud materjale, millest nähtuks, et nõukogu oleks varem selles osas hagejale olulisi etteheiteid teinud. Esitatud nõukogu koosoleku protokollides, kus õiguskantsleri kontrollkäigust juttu oli, on hageja selgitanud, et meditsiiniõdede leidmist takistas mh üldine meditsiiniõdede puudus ja asjaolu, et hooldekodus maksti meditsiiniõdedele vähem palka kui mujal (dtl 138, 143). Nõukogu protokollist ei nähtu, et nõukogu oleks eelnevad väited kahtluse alla seadnud.

järelepärimisest nähtub, et hageja on viidanud võimalikele põhikirja puudustele. Hageja järelepärimisele vastust ei saanud ja esitas seejärel vaide. Kuigi ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, miks peaks olema praeguses olukorras võimalik üldse vaide esitamine ning pigem oleks ka vaidena pealkirjastatud dokument käsitatav järelepärimisena (sellele juhtis ringkonnakohus poolte tähelepanu ka ringkonnakohtu istungil, dtl 543), ei ole ringkonnakohtu hinnangul ka see käsitatav hageja kui juhatuse liikme kohustuse rikkumisena. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei takistanud oma huvides kostja tavapärast majandustegevust, vaid soovis, et tema kahtlused seoses uue põhikirja redaktsiooniga saaksid ammendavad vastused. Kuivõrd hageja järelepärimisele isegi ei vastatud, ei saa ette heita seda, et hageja kohe põhikirja uut redaktsiooni registripidajale ei esitanud. Asjaolu, et juhatuse liige teavitas oma kahtlustest ka äriregistrit, ei tähenda, et hageja oleks tegutsenud enda huvides. Isegi kui uues põhikirja redaktsioonis oli säte, mis võimaldas juhatuse liiget tagasi kutsuda sõltumata mõjuvast põhjusest, ei saa sellest teha järeldust, et hageja esitas järelepärimised oma isiklikust huvist lähtuvalt. Asjas nähtub ja sellele on viidanud ka hageja ise, et tema juhatuse liikme leping pidi lõppema septembris 2020 ja ta arvestas sellega.

sõlmimist seotud. Iseenesest võib selle maakohtu järeldusega nõustuda. Samas, isegi kui leida, et ühe MTÜ juhatuses ja teise MTÜ liikmeks olek ei olnud kostjale teada ning selleks polnud nõukogu nõusolekut, mistõttu pole järgitud juhatuse liikme lepingu p-s 2.2.5 sätestatut, ei ole asjas tuvastatav, et hageja oleks seetõttu jätnud täitmata oma töökohustused kostja juhatuse liikmena, mis tekitanuks kostjale kahju ja tingiks juhatuse liikme tasu tagasinõudmise. Nagu eespool leitud, siis meditsiiniõdede leidmise ja L.Trusova töölepingu lõpetamata jätmist ei ole alust asjaolusid arvestades hagejale ette heita. Ka koolitustegevusega seonduva osas leiab ringkonnakohus, et kui hageja kostjat oma koolitustegevusest ei teavitanud ega nõukogu nõusolekut saanud, siis asja materjalidest tulenevalt ei saa lugeda tuvastatuks, et paaril korral aastas koolituse läbiviimine oleks tähendanud seda, et hagejal oleks juhatuse liikme töökohustused täitmata jäänud, mis tinginuks juhatuse liikme tasu tagasinõudmise. Nagu juba märgitud, siis töötajate töölevõtmise ja töölt vabastamisega seonduva osas ei ole tegemist juhatuse liikme kohustuste rikkumisega. Nagu maakohus põhjendatult ka viitas, ei olnud hagejal ette nähtud kindlat tööaega kellaajaliselt. Eelnevat arvestades ei ole juhatuse liikme tasu tagasinõudmine eeltoodud põhjustel põhjendatud.

et see, et hageja oleks kostjale asendustöötaja töölevõtmisega kahju tekitanud, pole asjas tõendamist leidnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.