Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-20-11673 23. oktoober 2023, Narva
Kohtuasi
Ü U hagi Sihtasutuse Narva-Jõesuu Hooldekodu vastu Sihtasutuse Narva-Jõesuu Hooldekodu nõukogu 23.07.2020 otsuse punkti 1 kehtetuks tunnistamiseks ja juhatuse liikme lepingust tuleneva võla väljamõistmise nõudes 15 085,21 eurot Hageja Ü U (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar (Advokaadibüroo Kõrgesaar ja Laasik, e-post [email protected]) Kostja Sihtasutus Narva-Jõesuu Hooldekodu (registrikood 90003717), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristiina Lee (Advokaadibüroo Küllike Namm, e-post [email protected]) Hagimenetlus 23.10.2023, kirjalikus menetluses
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt. Tunnistada Sihtasutuse Narva-Jõesuu Hooldekodu nõukogu 23.07.2020. a otsuse punkt 1 kehtetuks ning lugeda, et juhatuse liikme Ü U leping lõppes 23.07.2020 mõjuva põhjuseta. Mõista Sihtasutuselt Narva-Jõesuu Hooldekodu (registrikood 90003717) Ü U (isikukood XXX) kasuks välja hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest summas 3437,17 eurot ning hüvitis kolme (3) kuu töötasu ulatuses summas 9900 eurot, kokku 13 337,17 eurot. Mõista Sihtasutuselt Narva-Jõesuu Hooldekodu (registrikood 90003717) Ü U (isikukood XXX) kasuks välja kohtuotsuse tegemise päeva (23.10.2023) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kindlas summas 3802 eurot ning viivis alates 24.10.2023 kuni põhinõude (13 337,17 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Jätta rahuldamata kostja protsessuaalse tasaarvestuse nõude summas 10 416,37 eurot. Jätta 96% Ü U menetluskuludest Sihtasutuse Narva-Jõesuu Hooldekodu kanda ning 4% Sihtasutuse Narva-Jõesuu Hooldekodu menetluskuludest Ü U kanda. 1(24)
Käesolevas otsuses kohus poolte menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Kohus määrab poolte menetluskulude suuruse kindlaks kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 alusel peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Ü U (hageja) esitas 12. augustil 2020 hagi Sihtasutuse Narva-Jõesuu Hooldekodu (kostja) vastu, milles palub tunnistada SA Narva-Jõesuu Hooldekodu nõukogu 23.07.2020. a otsuse punkti 1 (millega kutsuti tagasi SA Narva-Jõesuu Hooldekodu juhatuse liige Ü U alates 23.07.2020) kehtetuks või tuvastada selle tühisus ja lugeda, et juhatuse liikme ametisuhe ja juhatuse liikme leping lõppes, kas mõjuva põhjuseta või 22.09.2020. a lepingus kokkulepitud tähtaja saabumisega; mõista SA-lt Narva-Jõesuu Hooldekodu hageja kasuks välja: puhkusehüvitis 39 kasutamata puhkusepäeva eest summas 4011,33 eurot (netosumma); juhatuse liikme 3 kuu tasu suurusele vastav hüvitis summas 9900 eurot; hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 60,98 eurot; viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, lugedes viivisemääraks VÕS § 113 lg 1 sätestatud määra; määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt oli Ü U 20.10.2010-21.09.2015 vastavalt SA NarvaJõesuu Hooldekodu nõukogu otsusele ja kostjaga sõlmitud lepingule Hooldekodu juhatuse liige. Hageja ja kostja sõlmisid 21.09.2015 juhatuse liikme lepingu nr 4, milles pooled leppisid kokku, et hageja jätkab Hooldekodu juhatuse liikme ametikohal ja täidab juhatuse liikme ülesandeid alates 22.09.2015 kuni 22.09.2020. Vastavalt Hooldekodu põhikirjale, mis kehtis kuni 29.07.2020, määras nõukogu ja kutsus tagasi juhatuse liikme. Nõukogu liikmed valivad asutajad, kelleks valdade ühinemise tulemina oli 2020. aastal alles jäänud NarvaJõesuu vald. Hageja oli Hooldekodu juhataja enam kui 9 aastat, täites oma kohustusi hoolikalt ja sihtasutusele lojaalset. Selle perioodi vältel ei esitanud nõukogu ega asutajad juhatuse liikmele etteheiteid. Lisaks on nõukogu 9 aasta jooksul juhatuse liiget tubli ja tõhusa 2(24)
Tsiviilasi nr 2-20-11673
töö ning hooldekodu arendamise eest korduvalt premeerinud. Seda kinnitavad nõukogu otsused juhatuse liikme tasu tõstmiseks ja preemiad. Eelarve täitmine on olnud alati positiivne, majandusaasta aruannete audit märkusteta.
3.2019. aasta detsembris toimusid Narva-Jõesuu linnavolikogu juhtimises ja koalitsioonis muudatused. Eeltoodu tingis uued poliitilised kokkulepped, muu hulgas linna osalusega ettevõtete juhtimisstruktuurides. 2020. aasta aprillis anti hagejale mõista, et seonduvalt uute poliitiliste kokkulepetega soovib uus kandidaat Hooldekodu juhtima asuda ja hagejal palutakse koht vabastada enne tähtaega. Nõukogu esimees avaldas hagejale, et hageja võiks uue juhatuse liikme välja koolitada, sest siis oleks hagejal kergem uut tööd leida. Hageja avaldas soovi jätkata ametikohustuste täitmisega kuni juhatuse liikme lepingus kokkulepitud tähtajani, s.o kuni 22.09.2020. Hiljem selgus, et Hooldekodu juhatuse ametikohta soovis endale endine Hooldekodu nõukogu liige I T. I T astus nõukogust tagasi 25.03.2020, et koostada Linnavolikogu liikmena uus Hooldekodu põhikiri ja viia läbi volikogus uue põhikirja vastuvõtmine. Uus põhikiri pidi võimaldama juhatuse liikme tagasikutsumist sõltumata põhjusest selleks, et I T saaks Hooldekodu viivitustega juhtima asuda. NarvaJõesuu Linnavolikogu tegi 27.05.2020 otsuse nr 146, millega muudeti otsuse punktides 1.1 1.10 nimetatud viisil SA Narva-Jõesuu Hooldekodu põhikirja. 03.06.2020 edastas volikogu Hooldekodu juhatusele otsuse ja uue põhikirja pooliku versiooni ja 09.06.2020 uue põhikirja täisversiooni. Hageja saatis 19.06.2020 asutajale ja nõukogule järelepärimise, et juhtida tähelepanu volikogu otsuse ja uue põhikirja vahelistele vastuoludele ning asjaolule, et põhikirja muutmine ei pruugi olla kooskõlas SAS § 41 lg 1. Hageja selgitas lisaks, et juhatusel on kohustus informeerida nõukogu asjaoludest, mis võivad kahjustada sihtasutuse huve (järjepidev toimimine) ja kohustus informeerida asutajat 27.05.2020 otsuse puudustest. Hooldekodu ega asutaja juhatuse järelepärimisele ei vastanud ega andnud juhiseid, kuidas edasi toimida. Kuna Linnavolikogu 27.05.2020 otsusele vaide esitamise 30-päevane tähtaeg oli saabumas, esitas Hooldekodu juhatus viimasel päeval otsusele vaide. Nõukogu ja NarvaJõesuu linnavolikogu järelepärimisele ei vastanudki. Narva-Jõesuu linnavolikogu vastas vaidele 23.07.2020. Hageja sai 14.07.2020 äriregistrilt teate, et Hooldekodu juhatuse liikmeks on määratud endine nõukogu liige I T. Nõukogu ei teavitanud hagejat teise juhatuse liikme määramisest ega sellest, kas ja kuidas hakkavad juhatusele langevad ülesanded kahe juhatuse liikme vahel jaotuma. Hageja jätkas seniste kohustuste täitmisega.
4.Hooldekodu nõukogu tegi 23.07.2020 otsuse, mille punkti 1 kohaselt kutsuti hageja juhatuse liikme kohalt tagasi ennetähtaegselt, s.t. enne 22.09.2020. Tagasikutsumise kuupäevaks märgiti 23.07.2020. Kuni 29.07.2020 jõus olnud põhikirja kohaselt sai juhatuse liikme tagasi kutsuda ainult mõjuval põhjusel, s.t juhatuse liikme poolt tema kohustuste olulisel määral täitmata jätmine, võimetus sihtasutust juhtida, juhatuse liikme kriminaalkorras karistamine, põhikirja rikkumine või seaduse süüline rikkumine. Ka juhatuse liikme lepingu p 3.2.5.1. sätestab tagasikutsumise võimaluse vaid juhatuse liikme tegevusest tulenevatel süülistel põhjustel. Uue põhikirja p 4.4. kohaselt võib juhatuse liikme tagasi kutsuda sõltumata põhjusest. Pärast hageja tagasikutsumist tasus Hooldekodu hagejale 2020. aasta juulikuu palga (perioodi 01.-23.07.2020 eest). Hooldekodu keeldus 39 päeva puhkusehüvitise ja 3kuulise hüvitise tasumisest. Juhatuse liikme lepingu p 3.2.4.2. kohaselt kohustus hooldekodu tasuma juhatuse liikmele hüvitist 3 kuu tasu suuruses summas, kui juhatuse liige kutsutakse tagasi temast mitteoleneval põhjusel. Lisaks kohustus Hooldekodu tasuma juhatuse liikmele kasutamata puhkusepäevade eest hüvitist. Nõukogu keeldus hagejale hüvitiste maksmisest, tuues põhjuseks juhatuse liikme lepingu rikkumise - äriregistrile uue põhikirja edastamata jätmise ja töötajaga töölepingu lõpetamata jätmise.
5.Hageja on seisukohal, et hageja juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumise põhjendamiseks esitatud väited on alusetud ja juhatuse liikme lepingust tulenevate hüvitise tasumata jätmine ei ole toimunud kooskõlas seaduse, Hooldekodu põhikirja ega juhatuse liikme lepinguga. 3(24)
Tsiviilasi nr 2-20-11673
Hageja palub kostjalt välja mõista puhkusehüvitise 39 päeva eest summas 4011,33 eurot, juhatuse liikme lepingu p-s 3.2.4.2. nimetatud 3-kuulise tasu suurusele vastava hüvitise 9900 eurot ning tasumata summadelt arvestatud viivise. Ühtlasi palub hageja kohtul tuvastada ka asjaolu, et juhatuse liikme ametisuhe ja juhatuse liikme leping lõppes kas mõjuva põhjuseta või lepingus kokkulepitud tähtaja saabumisega 22.09.2020.
6.Hageja leiab, et Hooldekodu nõukogu 23.07.2020. a otsuse punkt 1 on kehtetu või tühine. Kostja on lõpetanud hagejaga ametisuhte alusetult, vastuolus seaduse, põhikirja ja juhatuse liikme lepinguga. Sihtasutuste seaduse (SAS) § 19 lg 1 sätestab, et juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustab nõukogu. SAS § 21 lg 2 kohaselt võib sihtasutuse põhikirjaga ette näha, et juhatuse liikme võib tagasi kutsuda ainult, milleks on eelkõige kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või võimetus sihtasutust juhtida. Kuni 29.07.2020 kehtinud Hooldekodu põhikirja p 4.5 kohaselt sai juhatuse liikme tagasi kutsuda ainult mõjuval põhjusel, milleks oli eelkõige juhatuse liikme poolt tema kohustuste olulisel määral täitmata jätmine, võimetus sihtasutust juhtida, juhatuse liikme kriminaalkorras karistamine, põhikirja rikkumine või seaduse süüline rikkumine. SAS § 21 lg 1 järgi lõpevad juhatuse liikme lepingust tulenevad õigused ja kohustused vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.
7.Riigikohus on 07.03.2018 otsuses tsiviilasjas 2-16-11889 (p 14) sedastanud, et seadus eristab juhatuse liikme ametisuhet ja temaga sõlmitud teenistuslepingut. Kuigi kõnesolevas lahendis käsitleti äriseadustikus aktsiaseltsi kohta käivat, on see analoogia korras rakendatav sihtasutuste seaduse osas. Riigikohus lisas samas lahendis (p 14-15): "Juhatuse liikmeks olek tähendab eelkõige seda, et juhatuse liikme ja äriühingu vahel tekib ametisuhe. Sellise suhte olemasolu on juhatuse liikmeks olemise eeldus. Ametisuhte tekkimisega saab juhatuse liige oma pädevuse ning õiguse ühingut juhtida ja seadusjärgselt esindada. Kolleegium on varem korduvalt märkinud, et juhatuse liikmeks olek on käsundilaadne õigussuhe äriühingu ja juhatuse liikme vahel, millele kohaldatakse lisaks äriseadustiku sätetele ka võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivaid sätteid (VÕS §-d 619-634) (vt nt Riigikohtu 9. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-08, p 20; 8. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1191-12, p 16).
8.Kostja ei ole hagejale esitanud juhatuse liikme lepingu ülesütlemise avaldust. Juhatuse liikme lepingu p 7.3.2. kohaselt lõpeb leping juhatuse liikme tagasikutsumisel seaduses ja põhikirjas sätestatud korras. Olukorras, kus selleks ettenähtud organ kutsub juhatuse liikme tagasi, saab üldiselt eeldada, et tagasikutsumise otsus väljendab ühtlasi äriühingu soovi öelda üles ka juhatuse liikmega sõlmitud teenistusleping. Hageja on seisukohal, et juhatuse liikme tagasikutsumine ei ole toimunud vastavalt seaduse ja sihtasutuse põhikirjaga sätestatud korrale. Seega on Hooldekodu nõukogu 23.07.2020 otsuse punkt 1 on kehtetu või tühine.
9.Juhatuse liikme lepingust tulenevate hüvitiste maksmise kohustus on lepingu sõnastuse järgi seotud ametisuhte lõpetamise alusetute põhjendustega. Hageja on seisukohal, et kostja nõukogu 23.07.2020 otsuse p 1 on vastuolus seaduse ja põhikirjaga ning seetõttu kehtetu. Hageja leiab, et hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas ametisuhte ja juhatuse liikme lepingu lõpetamine 2 kuud enne selleks ettenähtud tähtaja saabumist, kasutades selleks näilisi ja tõele mittevastavaid aluseid, mille eesmärgiks on jätta hagejale tasumata 3-kuuline hüvitis. Kostja nõukogu 23.07.2020 otsuse p-s 1 on leitud järgnevalt: "Arvestades, et juhatuse liige Ü U on jätnud olulisel määral täitmata enda kohustused juhatuse liikmena, samuti on juhatuse liige Ü U rikkunud SA Narva-Jõesuu Hooldekodu põhikirja ning süüliselt seadust, esineb alus (mõjuv põhjus) juhatuse liikme Ü U tagasikutsumiseks enne tema volituste lõppemist. Juhatuse liikme tagasikutsumine põhjendustel, et juhatus on väidetavalt varjanud Hooldekodu töötaja kriminaalmenetluse kohta teavet ja keeldunud hooldekodu töötaja L T 4(24)
Tsiviilasi nr 2-20-11673
töölepingu lõpetamisest, on alusetu. Hooldekodu nõukogu on töötajaga toimunust olnud aktiivselt informeeritud ja ei ole andnud juhatusele korraldust töötajaga töölepingu lõpetamiseks enne sama kvalifikatsiooniga uue töötaja leidmist. L T töölepingu lõpetamisega oleks kaasnenud hooldekodu tegevusloa lõpetamine. Juhatus on töölepingu lõpetamata jätmisel toiminud vastavalt nõukogu koosolekutel antud korraldustele. Hageja ja nõukogu said L T suhtes kriminaalasjas kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusest teada 2020. aasta märtsi alguses Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kaudu. Kohtuotsus ei olnud pärast selle tegemist kohtulahendite andmebaasist koheselt kättesaadav. Linnavalitsus oli aga kriminaalmenetlusega seonduvalt esitanud hagi ja omas jooksvalt teavet kriminaalmenetluse käigust. 11.02.2023 toimus nõukogu koosolek ja selleks hetkeks ei olnud kohtult ega prokuratuurilt infot, et L T suhtes on jõustunud kohtuotsus. Hageja on hooldekodu 11.02.2020 nõukogu istungil edastanud nõukogule kogu temale teadaoleva info L T kohta. Nõukogu ei andnud eelnimetatud istungil andnud nõukogu juhatusele korraldust lõpetada tööleping L T. 10.03.2020. a toimus Hooldekodu nõukogu koosolek, mille tulemina ei andnud nõukogu juhatusele korraldust lõpetada Hooldekodu töötaja L T tööleping. Nõukogu koosoleku protokollist nähtub, et juhatus on oodanud nõukogu juhist, kuidas kõne all oleva töösuhtega toimida. Nõukogu koosoleku protokollist selgub ka, et juhatuse liige on teinud kõik endast oleneva, et L T puuduks juurdepääs klientide varale, ta on vestelnud töötajaga ja on andnud nõukogule kogu talle teadaoleva info töötaja töökohustuste täitmise ja tema suhtes läbi viidud kriminaalmenetluse kohta.
10.Pärast 10.03.2020 koosolekut järgis hageja nõukogu poolt seatud ülesandeid ning koostas pöördumise Sotsiaalkindlustusametile seonduvalt töötajaga ja jätkas Hooldekodu tegevusloa säilitamiseks vajaliku meditsiiniõe otsingutega. Lisaks sõlmis hageja Hooldekodu nimel L T järgmise sisuga kirjaliku kokkuleppe: „Seoses L T 05.03.2020 esitatud avaldusega lõpetada temaga tööleping alates 01.04.2020 ning arvestades järgmisi asjaolusid: - Eestis on kehtestatud koroonaviiruse COVID-19 leviku tõttu eriolukord ja meditsiinitöötaja roll ennetustegevustes ning ohusituatsioonis on äärmiselt suur; - hooldekodu ei saa hoolekandeteenuseid osutada meditsiinitöötajata; -hooldekodu ei ole leidnud uut õde, kuna õe ametikohale kandideerijaid pole, lepiti kokku, et L T jätkab tööd SA Narva-Jõesuu Hooldekodus õe ametikohal seni, kuni on leitud õe ametikohale sobiv isik ning L T on andnud talle üle ravimid, klientide terviseandmed ja dokumentatsiooni ning teostanud uuele õele vähemalt kahe nädala jooksul tema töö juhendamist.“
11.2020. a aprillis vahetus Hooldekodu nõukogu koosseis ning uus nõukogu juhatuse liiget koosolekutele enam välja ei kutsunud ega informeerinud teda koosolekul arutatust. Arvestades, et töötaja L T töölepingu lõpetamine oleks kaasa toonud Hooldekodu tegevusloast ilmajäämise, jättis juhatus töötajaga lepingu lõpetamise nõukogu otsustada. Hooldekodu nõukogu ei andnud 10.03.2020 ega ka hiljem hagejale kirjalikku või suulist korraldust lõpetada tööleping L T. Selleks, et ametisuhte lõpetamise alusena saaks käsitleda hageja poolt kohustuse rikkumist peaks olema nõukogu poolt väidetud selgesõnaline korraldus juhatusele lõpetada tööleping. Eelnevat ei ole ja seega on ametisuhte lõpetamine alusetu ning mõjuva põhjuseta. Isegi, kui nõukogu oleks andnud juhatusele korralduse L T lepingu lõpetamiseks ja juhatus seda ei oleks täitnud määratud tähtajaks või mõistliku tähtaja jooksul, siis ei oleks see olnud kuni 29.07.2020 kehtinud põhikirja p 4.5 ja SAS § 21 lg 2 tähenduses mõjuvaks põhjuseks. Seega ei ole juhatuse liige jätnud täitmata nõukogu korraldust ning töölepingu lõpetamata jätmine ei kvalifitseeruks ka mõjuvaks põhjuseks juhatuse liikme lepingu lõpetamisel.
12.Juhatuse liikme tagasikutsumine põhjusel, et põhikiri ja asutaja otsus jäeti registripidajale esitamata, on vastuolus seaduse, põhikirja ja juhatuse liikme lepingust tuleneva kohustusega 5(24)
Tsiviilasi nr 2-20-11673
Narva-Jõesuu Volikogu tegi 27.05.2020 otsuse nr 146, millega muudeti otsuse p 1.1 - 1.10 nimetatud viisil Hooldekodu põhikirja. Hagejale heidetakse põhjendamatult ette, et ta keeldus uue põhikirja allkirjastamisest ja registrile edastamisest. Hageja ei ole keeldunud põhikirja uue teksti allkirjastamisest ja registrile edastamisest ega ole seda kordagi kirjalikult vallanud. Juhatus on juhtinud tähelepanu Linnavolikogu 27.05.2020 otsuse, põhikirja ja seaduse vahelistele vastuoludele ning jäänud ootama Hooldekodu nõukogult ja asutajalt juhiseid, sisulist vastust. Järelepärimist ei ole võimalik käsitleda keeldumisena. Juhiseid ja selgitusi nõukogu ja volikogu hagejale ei andnud. Juhatuse liikme lepingu ja sellest tuleneva kohustuse rikkumisena ei saa ette heita ka tegu, millega täideti juhatuse liikme lepingu p-des 2.1-2.2.2. sätestatud kohustusi. Sihtasutuse ja hageja vahel 21.09.2015 sõlmitud juhatuse liikme lepingu p 2.1 kohaselt on juhatuse liikmel kohustus osaleda juhatuse töös, esindada ja juhtida sihtasutust kooskõlas seaduse, sihtasutuse põhikirja ja lepinguga ning nõukogu poolt kehtestatud tingimustel ja korras. Juhatuse liikme lepingu p-de 2.2.1 ja 2.2.2 järgi on juhatusel kohustus korraldada sihtasutuse tööd ja kohustus informeerida viivitamatult nõukogu kõikidest temale teatavaks saanud asjaoludest, mis kahjustavad või võivad kahjustada sihtasutuse huve. Hageja täitis vaid juhatuse liikme lepingu p-st 2.2.2 ja 2.2.3 tulenevat kohustust juhindudes oma tegevuses seadusest ja põhikirjast. Järelepärimisele oodati sisulist vastust, kuid seda ei saabunud, mistõttu arvestades vaidetähtaja kulgemist ja lõppu, esitas juhatus vaide. Vastasel juhul oleks nõukogu saanud seda juhatusele ametikohustuste rikkumisena ette heita. Hagejale heidetakse nõukogu 23.07.2020 otsuses ette, et vaide esitamiseks oli vajalik nõukogu nõusolek/volitus. Hageja leiab, et vaide esitamine ei väljunud juhatuse pädevusest. Vastavalt SAS § 17 lg-le 1 juhatus juhib ja esindab sihtasutust. SAS § 25 ja sihtasutuse põhikiri sätestavad loetelu nendest juhtumitest, millal juhatusel peab enne tegevuse alustamist olema nõukogu nõusolek. Põhikirjas p 4.2.7. kohaselt täidab juhatus kõiki sihtasutusega seotud ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu nõukogu pädevusse. Asutaja otsuse ja uue põhikirja puudustele tähelepanu juhtimine ning sellega seonduvalt vaide esitamine ei välju igapäevase tegevuse piiridest ning selleks ei ole SAS ega põhikirja kohaselt vajalik nõukogu nõusolek. Hageja ei ole registripidajale avaldanud soovi ega esitanud avaldust volikogu otsuse ja uue põhikirja tagasivõtmiseks. Registripidaja informeerimine asutajale ja nõukogule esitatud järelepärimisest ning vaidest, ei ole kuidagi käsitletav juhatuse liikme lepingust tulenevate kohustuste rikkumisena, volituste ületamisena ega sihtasutuse normaalse toimimise takistamisena. Sihtasutus ja selles toimuv töö on toiminud normaalselt ja takistusteta. Oluline on ka rõhutada, et nõukogu ega asutaja ei määranud kuupäeva, mis ajahetkeks lasub hageja kohustus esitada asutaja 27.05.2020 otsus ja põhikiri äriregistrile. Seetõttu ei ole põhjendatud nõukogu 23.07.2020 otsuse p-s 1 esitatud väide, et juhatus jättis oma kohustuse täitmata. Seega jättis nõukogu ja asutaja juhatuse järelepärimisele vastamata jätmisega olukorda, kus nõukogu oleks juhatusele saanud ette heita, kas äriregistrile puudustega põhikirja esitamist või äriregistrile põhikirja esitamata jätmist. Antud olukorras pidas juhatus mõistlikuks nõukogu või juhatuse juhiste ootamist.
13.Hageja ametisuhe kostjaga lõppes hooldekodu 23.07.2020 nõukogu otsusega. Hageja kustutati juhatuse liikmena äriregistrist 29.07.2020. Kostja on keeldunud puhkusehüvitise ja 3-kuulise hüvitise maksmisest juhatuse liikme lepingu p-s 3.2.5.1 alusel. Lepingu p 3.2.5.1 sätestab, et sihtasutus vabaneb juhatuse liikmele 3 kuu tasu suuruses summas hüvitise maksmise kohustusest, kui juhatuse liikme ennetähtaegse tagasikutsumise põhjuseks on juhatuse liikme poolt oma ametiülesannete täitmisel seaduse, sihtasutuse põhikirja, asutajate otsuste või lepingu süüline rikkumine. Hageja leiab, et juhatuse liikme lepingu p 3.2.5.1 rakendamiseks vajalikud tingimused täidetud - toimunud ei ole kohustuste rikkumist ega ka kohustusliku eeltingimusena kohustuste süülist rikkumist. Juhatuse liikme lepingust ei tulene ka hooldekodule õigust jätta puhkusehüvitis tasumata. Juhatuse liikme lepingu p 4.1 järgi kohaldatakse puhkusetasule ja kasutamata puhkuse eest makstavale hüvitisele töölepinguseaduses sätestatud korda. Töölepingu seaduse (TLS) § 71 järgi tuleb töölepingu 6(24)
Tsiviilasi nr 2-20-11673
lõppemisel hüvitada töötajale kasutamata jäänud põhipuhkus rahas. Seega on sõltumata juhatuse liikme lepingu lõpetamise põhjusele hagejal õigus hüvitisele kasutamata jäänud puhkuse eest. Seega on kostja kohustatud maksma hagejale puhkusehüvitist 39 puhkusepäeva eest ja 3 kuu tasu suurust hüvitist. Vastavalt juhatuse liikme lepingu p-le 3.1.1, 3.1.2 ja lisale 4 oli juhatuse liikme tasu alates 01.01.2019. a 3300 eurot kuus. Seega on 3-kuulise hüvitise suuruseks 9900 eurot kuus. Puhkusehüvitist 39 kasutamata puhkusepäeva eest on 4011,33 eurot (neto), mis on arvestatud vastavalt juhatuse liikme lepingu p-le 4.1, tööõiguslikule puhkusearvestuse regulatsioonile ja juhatuseliikme sissenõutavaks muutunud tasudele perioodil 01.01.2020. a - 30.06.2020. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kostja on hagi esitamise ajaks viivitanud puhkusehüvitise ja 3 kuu tasule vastava hüvitise maksmisega 20 päeva. Hagi esitamise hetkeks on kostjal kohustus tasuda hagejale viivist summas 60,98 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise, mis ei ole hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, ning seda kuni põhinõude täitmiseni, lugedes viivisemääraks VÕS § 113 lg 1 sätestatud määra.
KOSTJA VASTUVÄITED
14.Kostja ei tunnista hagi ning leiab, et see on põhjendamatu ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Hagiavaldusele lisatud kostja nõukogu 11.02.2020 koosoleku protokollist ja kostja nõukogu 10.03.2020 koosoleku protokollist nähtub, et nõukogu soovis hagejalt informatsiooni töötaja L T poolt toime pandud süüteo kohta, samuti avaldas sõnaselgelt, et sellise teo toime pannud isik ei saa töötada hooldekodus. Hageja vastustest nähtub, et ta üritas jätta muljet, justkui ei ole ta kriminaalmenetluse asjaoludega kursis, hageja oli ka veendumusel, et L T pole põhjust midagi ette heita ning temaga tuleks töösuhet jätkata. Nõukogu avaldas juba 11.02.2020 koosolekul, et vajalik on leida uus meditsiiniõde, mille peale vastas hageja järgnevalt: “Otsige, pakkuge mulle kandidaate”. Sobiliku personali leidmine ning nendega töösuhte sõlmimine on juhatuse kohustus, kuid hageja vastustest nähtub, et tal puudus igasugune soov L T töösuhe lõpetada. Hagejal lasus kostja juhatuse liikmena kohustus võtta tarvitusele kõik meetmed L T asendamiseks, st sisestada vastavad töökuulutused, suhelda teiste hooldekodudega/haiglatega personali leidmiseks. Hageja tegevusest ning nõukogu koosolekutel antud kommentaaridest nähtub üheselt, et hageja ei soovinud L T töösuhet lõpetada ning üritas tema tegevust õigustada. Kostja on seisukohal, et juhatuse liikmel lasus antud juhul kohustus ennast kriminaalmenetlusega kursis hoida. Arvestades L T poolt toime pandud teo sisu – omastamine – hooldekodus viibinud isiku rahaliste vahendite enda kasuks pööramine, pidi hageja tagama, et sellise töötajaga töösuhe lõpetatakse viivituseta. Samuti pidi hageja aru saama, et nõukogul esineb kõnealuse teabe suhtes õigustatud huvi, seda nii töösuhte lõpetamise kui ka hooldekodu vastu potentsiaalselt esitatavate kahjunõuete aspektist. Ei ole usutav, et hageja, olles ise kriminaalmenetluse raames andnud mitmel korral kirjalikke vastuseid menetlejale, ei teadnud kriminaalmenetluses tehtud lahendi jõustumisest kuni 2020.aasta veebruarini, kuigi süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-19-8131 on tehtud juba 03.12.2019. Ebaõige on väide, et hooldekodu nõukogu ei andnud 10.03.2020 hagejale kirjalikku või suulist korraldust lõpetada tööleping LT. Juba 11.02.2020 koosolekul märgiti, et kui tuleb süüdimõistev kohtuotsus, siis peab midagi ette võtma. Hageja pidi saama ja ka sai aru, et töösuhe L T tuleb lõpetada. Kostja on seisukohal, et hoolsalt ja äriühingule lojaalselt tegutsev juhatuse liige oleks juba 2019. detsembrikuus teavitanud nõukogu süüdimõistvast kohtuotsusest ning sammudest, mida ta on ette võtnud töösuhte lõpetamiseks ja uue töötaja leidmiseks
15.Hageja märkis, et juhatuse liikme tagasikutsumine põhjusel, et põhikiri ja asutaja otsus jäeti registripidajale esitamata, on vastuolus seaduse, põhikirja ja juhatuse liikme lepingust 7(24)
Tsiviilasi nr 2-20-11673
tuleneva kohustusega. Hageja kui kostja juhatuse liikme kohustus oli registripidajale esitada 27.05.2020 otsus nr 146, millega kinnitati uus sihtasutuse põhikirja redaktsioon. Hageja õigustab põhikirja registrile esitamata jätmist sellega, et väidetavalt ei olnud põhikiri asutaja otsusega kooskõlas ning register ei tee kannet, kui asutaja otsuse resolutiivosas toodud põhikirja muudatused ja uus põhikiri ei ole omavahel vastavuses. Kostja hinnangul on tegemist otsitud põhjusega. Äriregister hindab põhikirja registreerimisel üksnes seda, kas äriühing on vastu võtnud otsuse uue põhikirja redaktsiooni kinnitamiseks. Otsus ei pea üleüldse sisaldama, milliseid põhikirja punkte muudetakse, piisab otsusest kinnitada uus põhikirja redaktsioon, otsusele peab olema lisatud uus põhikirja tekst. Kostja hinnangul on vastuvõetamatu, et juhatuse liige esitab äriühingu asutaja otsusele vaide. Narva-Jõesuu Linnavolikogu. Sisuliselt vaidlustas sihtasutus (juhatuse liikme isikus) tema enda asutaja otsust. Tegemist oli sihipärase tegevusega, et takistada äriühingu põhikirja ning seeläbi ka hageja jaoks ebasobivate põhikirja punktide, mis puudutavad juhatuse liikme tagasikutsumist, kehtestamist. Seda kinnitab ka asjaolu, et 15.07.2020 on hageja teavitanud registripidajat vaide esitamisest ning väitnud, et põhikirja muutmine on ebaseaduslik. Põhikirja registripidajale esitamata jätmisega on hageja takistanud kostja tavapärast majandustegevust ning otsuste vastuvõtmist. Hageja tegevus vaidlustamisel ning selle registripidajale esitamata jätmisel oli kantud tema isiklikest huvidest, mitte äriühingu omadest ning seeläbi vastuolus SAS § 23 lg 1. Samuti on kostjale saanud teatavaks, et ajal, mil L T puhkusel viibis (24.-30.04.2020, 2.-8.05.2020 ja 15.-28.07.2020), vormistas hageja tema asendajaks töötaja tütre O S, kuid O S töötas samal ajal hoopis SA-s Narva Haigla ega käinud faktiliselt tööl hooldekodus. L T aga töötas hooldekodus oma puhkuse ajal, saades selle eest lisatasu. Seega sisuliselt vormistati tööle 2 isikut – ema ja tütar, kuid tegelikkuses jätkas meditsiiniõe töökohustuste täitmist L T.
16.Hageja märgib, et kostja ei ole hagejale esitanud juhatuse liikme lepingu ülesütlemise avaldust. Nimetatut ei olnud kostjal võimalik teha, kuna hageja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise hetkel ei olnud kostja juhatuse või nõukogu valduses kõnealust lepingut. Vastav leping leiti peale hageja tagasikutsumist tema kabinetis olnud lukustatud kapist. Lepingus puuduvad toonase nõukogu esimehe ja juhatuse liikme sünniajad ja isikukood, selle sõlmimise täpsemad asjaolud on tänasele kostja nõukogule teadmata. Samas sätestab juhatuse liikme lepingu p 7.3.2., et juhatuse liikme leping lõpeb juhatuse liikme tagasikutsumisel. Kostja leiab, et hageja tegevuses juhatuse liikmena esinesid olulised rikkumised, mistõttu oli tema tagasikutsumine põhjendatud ja seaduslik. Tuleb ka arvestada, et hageja on tema enda tegevusega takistanud äriühingu uue põhikirja registripidajale esitamist, mistõttu ei saa kostjale ette heita eelmises põhikirjas sätestatud korra rikkumist.
17.Lepingu p 3.2.4. on toodud alused, mil kostja maksab juhatuse liikmele hüvitist juhatuse liikme kolme kuu tasu suuruses summas ja rahalist hüvitist saamata jäänu puhkuse päevade eest. Lepingu p 3.2.5.1. sätestab, et sihtasutus vabaneb juhatuse liikmele kolme kuu tasu suuruses summas hüvitise maksmise kohustusest, kui juhatuse liikme ennetähtaegse tagasikutsumise põhjuseks on juhatuse liikme poolt oma ametiülesannete täitmisel seaduse, sihtasutuse põhikirja, asutajate otsuste või lepingu süüline rikkumine. Seega, kui juhatuse liige kutsutakse ennetähtaegselt tagasi tema kohustuste rikkumise tõttu, ei kuulu talle väljamaksmisele ka mistahes hüvitised. Seetõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt kasutamata jäänud puhkuse hüvitist. Tegemist ei ole töösuhtega, ning kuigi juhatuse liikme lepingus on hagejale ette nähtud mõningad töösuhtele omased hüvitised, kuuluvad need lepingu kohaselt hagejale välja maksmisele üksnes juhul, kui hageja tegevus juhatuse liikmena on olnud nõuetekohane. Lisaks märgib kostja, et hageja saamata jäänud puhkuse hüvitise arvestus ei ole õige. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord § 2 lg 2 sätestab, et keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas 8(24)
Tsiviilasi nr 2-20-11673
arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Kõnealune määrus reguleerib küll töösuhetes tekkinud hüvitise nõudeid, kuid juhatuse liikme lepingus on hagejaga kokku lepitud töösuhtele sarnane puhkuse andmise ja hüvitamise kord. Käesoleval juhul kutsuti hageja kostja juhatuse liikme kohalt tagasi 23.07.2020. Seega on vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kalendrikuud jaanuar-juuni, 2020. Vastava perioodi juhatuse liikme tasu kokku oli 15335,10 eurot (2563,20 + 2558,40 + 2558,40 + 2551,20 + 2547,00 + 2556,90) ning hüvitise suurus seega 3437,17 eurot (15 335,1/174*39).
HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA
18.Hageja leiab, et kostja väide, et hageja ei andnud L T kriminaalmenetluse kohta teavet või, et ta üritas jätta muljet nagu ta ei teaks midagi kriminaalmenetluse käigust, ei vasta tõele. Hooldekodu nõukogu 11.02.2020 ja 10.03.2020 protokollid lükkavad kostja väited ümber. Protokollidest nähtuvalt on hageja andnud kõik temale kriminaalmenetlusest teadolevad asjaolud edasi suuliselt 11.02.2020 ja 10.03.2020 toimunud hooldekodu nõukogu istungil (selgitused protokollitud). Hageja selgitas, et on L T vestelnud ja küsinud teavet, samuti on ta lubanud kaks hooldekodu töötajat kriminaalasjas menetlustoimingule. Hageja ja nõukogu said L T suhtes kriminaalasjas kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusest teada 2020. a märtsi alguses läbi Narva-Jõesuu Linnavalitsuse. Kohtuotsus ei olnud pärast selle tegemist kohtulahendite andmebaasist koheselt kättesaadav, uurija/prokurör ning Narva-Jõesuu Linnavalitsus kannatanu esindajana ega Volikogu ei edastanud Hooldekodule teavet. Uurimisasutused ei avanud hooldekodule saadetud paaris päringus kriminaalasja sisu või asjaolusid, teavet kahtlustuse sisu või päringute esitamise põhjuste kohta. Vastavalt KrMS § 214 lg 1 võib kohtueelses menetluses avaldada andmeid ainult prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses, arvestades seaduses sätestatud piiranguid ja tingimusi. Seevastu Hooldekodu nõukogu liikmed, kes olid ühtlasi Narva-Jõesuu Linnavolikogu liikmed (I T ja S M), omasid oluliselt rohkem teavet nii kriminaalmenetluse eseme kui ka menetluse käigu kohta, kuna Narva-Jõesuu linn esindas kannatanut kriminaalasjas ja oli esitanud kriminaalasjas tsiviilhagi. Hea tavaga oleks kooskõlas olnud see, kui kannatanu esindaja Narva-Jõesuu Linnavalitsus või Volikogu (või vähemalt need liikmed, kes on Hooldekodu nõukogu liikmed) oleks hooldekodu juhatusele/nõukogule andnud teavet selle töötaja suhtes toimunud kriminaalmenetluse käigust.
19.Samuti ei ole nõukogu liikmed eraldiseisvalt ega nõukogu kollegiaalse organina teinud otsust ega andnud hagejale korraldust lõpetada koheselt L T tööleping. Nõukogu on kollegiaalne organ. Kui kostja väidab, et hageja rikkus nõukogu korraldust, peab hooldekodu esitama nõukogu kui kollegiaalse organi otsuse, millest on näha selge korraldus ja hääletustulemus. Nõukogu otsuse vorminõuded on sätestatud SAS §-s 30. Nõukogu istungi protokollidest nähtuvalt on nõukogu seitsmest liikmest kaks liiget soovinud L T töölepingu kohest lõpetamist, kuid on hiljem oma seisukohta muutnud, sest ei ole sellega kaasuvast hooldekodu tegevusloast ilmajäämise probleemi suutnud lahendada. Ilmselgelt ei tahtnud hooldekodu nõukogu hagejale korraldust anda, sest otsuse tulemina oleks hooldekodu jäänud koheselt ilma õigusest osutada ööpäevaringset erihoolekandeteenust (SHS § 102 lg 4) ja üldhooldusteenust oleks olnud võimatu ilma õeta nõuetekohaselt osutada. Samas oli otsuse tegemine üksnes nõukogu pädevuses kuni 29.07.2020 kehtinud põhikirja p 3.2.3 järgi. 11.02.2020 on nõukogu arutanud õiguskantsleri külastust ja sellest lähtuvalt kolme meditsiiniõe palkamise vajadust. Hageja selgitas, et meditsiiniõdede leidmine on äärmiselt keeruline seoses tööpiirkonna tööturul valitseva kvalifitseeritud tööjõu puuduse ja Hooldekodu rahalise võimekusega maksta konkurentsivõimelist palka. Hageja ja nõukogu olid protokollist nähtuvalt omavahel konsensusel, et nad saavad teha õiguskantsleri soovituste järgimiseks edasiminekuid eelarve piirides.
9(24)
Tsiviilasi nr 2-20-11673
20.11.02.2020. a koosolekule järgnevalt hageja: tagas, et L T käitub töösuhte ajal õiguskuulekalt ja sõlmis L T kirjaliku kokkuleppe, mille järgi ta aitab uut personali koolitada ja töösuhe temaga lõpetatakse esimesel võimalusel, kui uus õde on leitud; jätkas meditsiiniõdede otsimist. Hageja ei tegelenud ka ainult L T asendaja otsimisega, vaid tegeles laiemalt õdede otsimisega. Nõukogu lubatud kaasabi meditsiiniõdede otsimisel ei osutanud ja sobivaid kandidaate ei pakkunud kuni juhatuse liikmega lepingu lõpetamiseni. Hageja selgitas, et olukord uute töötajate leidmiseks on keeruline ja kohus ei ole L T rakendanud töötamise või teatud tegevusalal tegutsemise keeldu. Nõukogu ei andnud 10.03.2020 koosolekul hagejale korraldust lõpetada tööleping L T koheselt. Vastupidi, nõukogu leidis, et töölepingut ei saa lõpetada enne uue meditsiiniõe tööle asumist. Ka nõukogu liikmed pidasid tõenäoliseks, et sobivate meditsiiniõdede leidmine võib kujuneda ajaliselt pikaks protsessiks. Hageja võttis tarvitusele kõik meetmed L T asendamiseks, st sisestas vastavad töökuulutused, suhtles Narva Haigla peaarstiga, koduõendusteenuse osutajaga, otsis Hooldekodu õdede kohtade täitmiseks töötajaid jne. Hageja sai 10.03.2020 nõukogult korralduse küsida Sotsiaalkindlustusametilt L T töölepingu lõpetamise kohta seisukoht ja jätkata meditsiiniõdede otsimist. Pärast 10.03.2020. a koosolekut järgis hageja nõukogu poolt seatud ülesandeid.
21.Hageja on seega seisukohal, et kostja poolt esitatud põhjendustest nähtuvalt heidetakse talle ebamääraselt ette L T kriminaalmenetluse kohta info andmata jätmist kontekstis, kus tal oli piiratud juurdepääs infole ja kaks nõukogu liiget omasid Narva-Jõesuu Vallavolikogu liikmetena oluliselt rohkem teavet kriminaalmenetluse käigust aga ei jaganud seda infot hooldekodu nõukogule ega juhatusele. Samuti heidetakse hagejale sisuliselt ette seda, et ta ei leidnud pandeemia ajal piisavalt kiiresti kvalifitseeritud meditsiiniõde. Arvestama peab kostja etteheidet juhatuse igapäevase majandustegevuse juhtimise ja korraldamise, kõikide kohustuste ja ülesannete kogumi ning mahu, sh pandeemiast tingitud lisategevuste kontekstis. Ainuüksi pandeemiast tingitud lisategevused olid hooldekodu jaoks suuremahulised. Samas suutis hageja tagada, et hooldekodu oli kriisiolukorraks igati valmistunud ja suutis sellega toime tulla
22.Hageja on seisukohal, et juhatuse liikme tagasikutsumine põhjusel, et põhikiri ja asutaja otsus jäeti viivitamatult registripidajale esitamata, on vastuolus seaduse, põhikirja ja juhatuse liikme lepingust tuleneva kohustusega. Hageja juhtis kirjalikult tähelepanu põhikirja ja asutaja otsuse puudusele, informeeris oma juht- ja kontrollorganeid täites seeläbi oma kohustust, aga Hooldekodu nõukogu ja asutajad jätsid talle vastamata ja juhised andmata. Ebaõige on kostja väide, et hageja juhtis 19.06.2020 kirjas tähelepanu ainult ühele võimalikule puudusele. Hageja poolt nõukogule ja asutajatele saadetud 19.06.2020 pöördumises on välja toodud kaks puudust ja nende sisu põhjalikult selgitatud kolmel leheküljel. Ekslik on kostja seisukoht (kostja vastuse p 2.10), et äriregister pidi hindama põhikirja registreerimisel üksnes seda, kas äriühing on vastu võtnud otsuse uue põhikirja redaktsiooni kinnitamiseks. Asutaja valis üldsõnalise otsuse asemel detailse otsuse vormi ja pidi tagama, et see on täpne ega võimalda äriregistril jätta kanne tegemata. ÄS § 33 lg 5 ja SAS § 41 lg 3 järgi ei tee äriregister pimesi otsust, vaid hindab kande aluseks olevaid dokumente. Ekslik on kostja seisukoht, et hageja takistas uue põhikirja edastamist äriregistrile. Hooldekodu juhatus esitas vaide Linnavolikogu 27.05.2020. a otsusele viimasel päeval, sest Hooldekodu nõukogu ja asutaja jätsid juhatuse 19.06.2020 seisukohanõudele vastamata. Vaide esitamine on haldusmenetluse seaduses ettenähtud võimalus ja vaiet on võimalik igal ajal tagasi võtta, sh koheselt. Ebaõige ja tõendamata on kostja nõukogu 23.07.2020 otsuses esitatud väide, et hageja on avaldanud Äriregistrile soovi võtta tagasi teise juhatuse liikme poolt esitatud põhikiri. Kostja ei ole esitanud äriregistrile avaldust jätta põhikiri vastu võtmata või võtta kandeavaldus ja uus põhikiri tagasi. Registripidaja avastas I T esitatud dokumentides puudused ja tegi 22.07.2020 määruse nr S 40021944/M12, millega määrati puuduste kõrvaldamiseks 15-päevane tähtaeg. Kostja väited, et Hooldekodu juhatuse 10(24)
Tsiviilasi nr 2-20-11673
19.06.2020 pöördumine, vaie ja pöördumine äriregistrile oleksid kuidagi omakasupüüdlikud, on asjakohatud ja väärad. Hageja ametiaeg pidi lõppema niikuinii mõne kuu pärast, 21.09.2020, hageja arvestas lepingu lõppemisega. Hageja on seisukohal, et asutajale ja nõukogule tähelepanu juhtimine uue põhikirjaga seonduvates küsimustes, ei ole käsitletav juhatuse liikme kohustuste rikkumisena, sh olulise rikkumisena. Juhatuse liikme lepingu ja sellest tuleneva kohustuse rikkumisena ei saa ette heita tegu, millega täideti juhatuse liikme lepingu p-des 2.1-2.2.2. sätestatud kohustusi. Sihtasutuse juhatusel lasub SAS § 23 lg 1 järgselt hoolsuskohustus, mille hulka kuulub kohustus tagada, et sihtasutuse tegevus ja dokumentatsioon on seadusega ja sihtasutuse eesmärkide ja huvidega (SAS § 41 lg 3) kooskõlas. I T algatatud Hooldekodu põhikirja muutmine oli Narva-Jõesuu volikogus arutusel kolm korda, millest kahel korral volikogu seda ei kinnitanud. Esimesel korral oli põhjuseks põhikirja sõnastus, SAS-le mittevastavus ja see, et uue põhikirja koostamisel olid kõrvale jäetud nii juhatus kui nõukogu. Teisel korral ei saadud piisavalt poolthääli, sest opositsioon pidas põhikirja SAS-le mittevastavaks. Kolmandal korral arutati põhikirja muutmist samas sõnastuses nagu eelmisel kahel korral (kõik muudetavad punktid samad), nõukogu ja juhatuse arvamust oli jäetud küsimata ning nad protsessi kaasamata. Hooldekodu nõukogu 10.03.2020 koosolekul osalenud kolmel liikmel lõppes ametiaeg 2020. aasta märtsi lõpus ja kaks nõukogu liiget astusid ise tagasi. Sisuliselt vahetus kogu nõukogu, v.a. I T.
23.Kostja on esitanud hagejale etteheite seoses L T puhkuse ajaks asendustöötaja tööle võtmine. L T viibis 2019 aprillis, mais ja juulis reaalselt seadusega ettenähtud puhkusel. Hageja leiab, et juhatusel oli õigus asendustöötaja tööle võtta puhkuste perioodiks, et tagada teenuste katkematu osutamine. L T sai lisatasu, sest hooldekodu teise õe ametikoht oli täitmata, L T käis ka oma tööpäeva välisel ajal ja puhkepäevadel sidumisi ja muid edasilükkamatuid protseduure tegemas. Lisatasusid said kõik töötajad, kes täiendavaid tööülesandeid täitsid. Kõik toimus eelarve piires ja vastastikuste kokkulepete alusel.
24.Kostja väidab, et ta ei esitanud hagejale juhatuse liikme lepingu ülesütlemise avaldust, sest nõukogul ei olnud juhatuse liikme lepingut või sellele juurdepääsu, lepingus puudus nõukogu esimehe ja sünniajad ning isikukood ning lepingu sõlmimise asjaolud teadmata. Juhul, kui hooldekodu tänasel juhatusel või nõukogul tekkis küsimusi, kas nõukogu esimehel oli volitus lepingu sõlmimiseks, siis oleks võinud avada äriregistrist äritoimiku ja veenduda, et nõukogu on teinud 14.09.2015 vastavasisulise otsuse Samuti on nõukogule teada, kus asuvad nende tegevusega seotud dokumendid. Juhatuse liikme lepingu p-des 3.2.4 ja 3.2.5.1 eristatakse 3-kuu tasu suuruses hüvitist ja puhkusehüvitist. Viidatud punktid koostoimes lepingu p-ga 4.1 ja selle alusel rakenduva TLS §-ga 71 võimaldavad üheselt jõuda järeldusele, et hagejal on lisaks 3-kuu palga suurusele hüvitisele õigus hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest. Hageja ei nõustu kostja toodud arvestusega. Puhkusehüvitise on hageja arvestanud vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 § 2 lg-le 2. Kostja leiab, et puhkusehüvitis tuleb arvestada vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kuu põhiselt (jaanuar-juuni 2020. a). Seda on hageja teinud hagiavalduse p-s 3.5 – määratlenud vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kuulise perioodina 01.01.2020 – 30.06.2020 ning esitanud pangakonto väljavõtte sel perioodil sissenõutavaks muutunud tasude kohta. Määruse nr 91 kohase kalkulatsiooni järgi on kasutamata puhkuse hüvitis 39 päeva eest 4011,33 eurot.
KOHTUISTUNG
25.Hageja jäi 13.06.2023 kohtuistungil varem esitatud seisukohtade juurde. Hageja selgitas täiendavalt, et nõukogu on selle heaks kiitnud, et õde ei saa enne vallandada, kui ei ole uus leitud, sest vastaselt juhul oleks hooldekodu tegevusloa kaotanud. Õe ametikoht oli spetsiifiline, s.t ta pidi olema läbinud vaimse hooldega tegelemise koolituse. Hageja märkis, et kriminaalasja kajastav menetlus on salastatud ja seda infot ei ole õigust saada ilma 11(24)
Tsiviilasi nr 2-20-11673
prokuratuuri vastava kirjaliku nõusolekuta. Seega ei saanud hageja kriminaalmenetluse kohta teavet saada ja isegi, kui ta oleks saanud, ei olnud tal õigust seda kolmandatele isikutele edastada. Hagejale ei selgitatud temaga lepingu lõpetamise asjaolusid ning hageja sai sellest teada alles järgmise päeva hommikul. Põhikirja äriregistrile esitamise kohta märkis hageja, et ta suhtles nõukogu esimehe ja mitme nõukogu liikmega ja nõukogu liikmed ütlesid, et vastus tuleb, aga talle ei vastatud.
26.Kostja vaidles kohtuistungil hagile vastu. Kostja hinnangul jäi uue medõe leidmise hageja passiivsuse taha ja kui töötaja otsimisega hakkas uus juhatus tegelema, leiti kiiresti mitu kandidaati. Peamine etteheide, mis tõi kaasa ka juhatuse liikme tagasikutsumise, oli pikaajaline passiivsus. Juhatuse liige ei tegutsenud sihtasutuse huvides ega täitnud juhatuse liikme ülesandeid piisava hoolsusega. Ilmnenud on ka hageja täiendav rikkumine ning kostja on 04.04.2023 menetlusdokumendis esitanud nõude kostja vastu. Hageja on koolituskeskuses „Luwi“ osutanud teenust koolitajana samal ajal, kui ta täitis juhatuse liikme kohustusi. Niisugune tegevus on otseses vastuolus nii põhikirjaga kui ka juhatuse liikme lepinguga, kuna juhatuse liikmel ei olnud õigust ilma nõukogu loata mujal tööülesandeid täita. Seega esinevad täiendavad alused, mis õigustavad juhatuse liikme tagasikutsumist, mis ei olnud juhatuse liikme tagasikutsumise hetkel nõukogule teada. Asjaolud on neile teatavaks saanud hiljem, aga nendele võib täiendavalt tugineda. Täiendav rikkumine oli veel ka kostja ruumide tasuta rendile andmine MTÜ-le spordiklubi „Kajakas.“ Nendes rendilepingutes oli märgitud, et spordiklubil „Kajakas“ on kohustus neid ruume remontida, kuid puudub teave kas see remont oli teostatud ja millises mahus. Selliseks tasuta ruumide kasutusse andmise lepingu sõlmimiseks ei olnud juhatuse liikmel nõukogu heakskiitu ja nõukogu otsust, mis on sellise lepingu sõlmimisel kohustuslik, seega on kostjal saamata jäänud mitmete aastate üüritulu. Kostja selgituste kohaselt kulmineerus olukord hageja ja kostja vahel põhikirja äriregistrile esitamata jätmisega. Kuna hageja tegutses kostja huvide vastaselt otsustas nõukogu ta tagasi kutsuda siis ning see seondub ajaliselt põhikirja äriregistrile esitamata jätmisega ja hageja tegevusega, kus ta järjepidevalt tegutses kostja huvide vastu, esitas vaideid ja ei täitnud juhatuse liikme ülesandeid.
27.Hageja leidis, et kostja esitatud nõuded ei ole tõendatud ning on 04.04.2023 kostja esitatud menetlusdokumendi menetlusse võtmise vastu. Kohus võttis eelnimetatud dokumendi menetlusse.
HAGEJA TÄIENDAV SEISUKOHT
28.Hageja jääb jätkuvalt hagiavalduses ja kostja vastusele 30.11.2020 esitatud vastuväidete ja põhjenduste juurde, aga täpsustab seisukohti. Nõukogu 11.02.2020 ja 10.03.2020 protokollidest nähtuvalt on hageja andnud kõik temale kriminaalmenetlusest teadolevad asjaolud edasi suuliselt 11.02.2020 ja 10.03.2020 toimunud Hooldekodu nõukogu istungil. Hagejale ei ole esitatud korraldust lõpetada töösuhe L T. 11.02.2020 ja 10.03.2020 nõukogu protokollis puudub nõukogu otsus või isegi ühe nõukogu liikme korraldus lõpetada leping viivitamatult ning nõukogu ei määranud tähtaega, mis ajaks peab olema kvalifitseeritud õed tööle võetud. Hageja leiab, et ta on juhatuse liikme kohustusi täitnud nõukogu juhiste alusel vastavalt juhatuse liikmelt eeldatavale hoolsusele oma ülesannete täitmisega järgmiselt: koostas kirjaliku pöördumise Sotsiaalkindlustusametile seonduvalt töötajaga ja sai Sotsiaalkindlustusametilt kirjaliku kinnituse, et tervishoiuteenuse osutamist reguleerivatest õigusnormidest ei tulene kohustust L T tööleping koheselt lõpetada; tagas, oma töö- ja juhtimisülesannete täitmisega et L T käitub edasise töösuhte ajal õiguskuulekalt ja täidab tööülesandeid oodatava hoolsusega. Sõlmis L T kokkuleppe, mille järgi ta aitab uut personali koolitada ja selgitas, et töösuhe temaga lõpetatakse esimesel võimalusel, kui uus õde on leitud; 12(24)
Tsiviilasi nr 2-20-11673
jätkas Hooldekodu tegevusloa säilitamiseks vajalike meditsiiniõdede otsingutega, mis osutus äärmiselt keeruliseks ka pandeemia tõttu; suhtles piirkonna tervishoiuteenuse osutajate juhtidega õdede leidmiseks, aga ka neil oli läbivalt tõsiseid probleeme samas piirkonnas meditsiiniõdede leidmisega. Haiglad kaasasid olemasolevaid meditsiiniõdesid lisakoormusega ja maksid neile oluliselt suuremat palka kui Hooldekodu oli suuteline tasuma. Hageja andis selle kohta nõukogule infot; otsis koostöövõimalusi koduõendusteenuse pakkujatega. Hageja sai 30.06.2020. a OÜ-lt TNP Konsultatsioonid sobiva pakkumise koduõendusteenuse osutamiseks alates 2020. aasta sügisest, kuid enne lepingu allkirjastamiseni jõudmist kutsuti ta juhatuse liikmest ametikohalt tagasi.
29.Kui hageja oli esitanud nõukogule, nõukogu esimehele ja asutajale ehk Narva-Jõesuu Linnavolikogule ja Linnavalitsusele järelepärimise, milles juhiti tähelepanu probleemidele ja vastuoludele dokumentides, jäi hageja ootama juhiseid, kuidas sellises olukorras toimida. Vastust ta ei saanud. Seega ei ole õige hooldekodu nõukogu 23.07.2020 esitatud väide, et juhatus on eiranud nõukogu poolseid korduvaid meeldetuletusi, sest nõukogu ei teinud meeldetuletusi ega vastanud ka juhatuse päringutele. Ekslik on ka kostja seisukoht, et äriregister pidi hindama põhikirja registreerimisel üksnes seda, kas äriühing on vastu võtnud otsuse uue põhikirja redaktsiooni kinnitamiseks. Asutaja valis üldsõnalise otsuse asemel detailse otsuse vormi ja pidi tagama, et see on täpne ega võimalda äriregistril jätta kanne tegemata. Äriseadustiku (ÄS) § 33 lg 5 ja SAS § 41 lg 3 järgi ei tee äriregister pimesi otsust, vaid hindab kande aluseks olevaid dokumente. Arvestada tuleb ka, et Hooldekodu põhikirja muutmine oli Narva-Jõesuu volikogus arutusel kolm korda, millest kahel korral volikogu seda ei kinnitanud. Esimesel korral oli põhjuseks põhikirja sõnastus, SA seadusele mittevastavus ja see, et uue põhikirja koostamisel olid kõrvale jäetud nii juhatus kui nõukogu. Teisel korral ei saadud piisavalt poolthääli. Kolmandal korral arutati põhikirja muutmist samas sõnastuses nagu eelmisel kahel korral, nõukogu ja juhatuse arvamust oli jäetud küsimata ning nad protsessi kaasamata. Seega leiab hageja, et ta ei ole enda kohustusi rikkunud.
30.Hageja ei ole nõus kostja 13.06.2023 esitatud väitega, et hageja ei ole puhkusehüvitist õigesti arvestanud. Puhkusehüvitise on hageja arvestanud vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 § 2 lg-le 2. Kostja leiab, et puhkusehüvitis tuleb arvestada vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kuu põhiselt (jaanuar-juuni 2020). Määruse nr 91 kohase kalkulatsiooni järgi on kasutamata puhkuse hüvitis 39 päeva eest 4011,33 eurot.
31.Hageja ei nõustu ka tema vastu esitatud töötasu tagasinõudega. Hageja hinnangul on nõue aegunud üldise aegumise sätete alusel enne 12.08.2017 sissenõutavaks muutunud nõuete osas ja tasaarvestust ei saa kohaldada. Hagejale maksti juhatuse liikme tasu vastavalt juhatuse liikme lepingule, see on lepingust tulenev kohustus, mis ei ole ära langenud ega tühistatud ning töötasu on saadud õiguslikul alusel juhatuse liikme ülesannete ja kohustuste täitmise eest. Kostjale oli ka teada, et hageja tegeles erialase koolitustegevusega. Hageja ei ole koolitustegevust kunagi varjanud ning kostja on seda tegevust aktsepteerinud kogu hageja juhatuse liikme lepingu kehtivuse aja, s.t üle 9 aasta. Hageja poolt loengute pidamine ei kahjustanud kuidagi tema tööülesannete täitmist ja sellekohaseid etteheiteid ei ole kostja hagejale kunagi esitanud, puudub lepingu süüline rikkumine ja kahju tekitamine, seega puudub alus juhatuse liikme töötasu tagasinõude esitamiseks. Vastavalt juhatuse liikme lepingu punktile 3.1.3. sisaldab juhatuse liikmele makstav põhitasu ka hüvitist ärisaladuse hoidmise eest ja hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest. Neid hüvitisi ei ole kostja arvesse võtnud ja kostja esitatud arvutused ning hüvitisenõue ei vasta ei arvutuslikult ega ka sisuliselt tegelikele asjaoludele ning lepingu tingimustele. Hageja on teavitanud kostjat oma koolitustegevusest ja kuulumisest MTÜ H, Teabe ja P ja MTÜ E. See on kostjale teada 13(24)
Tsiviilasi nr 2-20-11673
hiljemalt 22.09.2010. Hageja esitab ka vastuväite kostja nõudele MTÜ-lt S ruumide tasuta kasutamise hüvitamiseks summas 8654,4 perioodi eest alates 01.04.201 kuni 31.03.2022. MTÜ S ja enne MTÜ moodustamist tegutsenud spordihuviliste grupid kasutasid kostja keldriruumides asuvat treeningruumi juba aastaid enne 01.04.2017 koostöölepingu sõlmimist Narva Jõesuu linnavalitsuse ettepanekul ja teadmisel. Koostöölepinguid linnavalitsuse ja hooldekodu vahel on regulaarselt uuendatud ja pikendatud. Nimetatud asjaolud on SA nõukogule varasemalt teada. Originaaldokumente hageja valduses peale juhatuse liikme kohalt vabastamist enam ei ole. 01.04.2017 koostöölepingu punktist 2.1. nähtub, et MTÜ S on paigaldanud elektromagnetlukuga suletava, hädaväljapääsu nõuetele vastava ukse ja selle luku töötamine on ühendatud hooldekodu ATS-ga. Lepingu kohaselt rentnik tellib ja korraldab kahe aasta jooksul oma kuludega treeninguruumi kogu elektrisüsteemi remondi ja elektriohutusnõuetega vastavusse viimise, paigaldab voolumõõtja ning renoveerib ja viimistleb treeninguruumi lae. Seega on MTÜ K kasutusõiguse vastu Kostja vara parendanud. Ei ole selge, miks on kostja nõude esitanud hageja, mitte MTÜ K vastu. Hageja tegevus ei vasta kahju tekitamise koosseisule ning kostja on säästnud remondikulusid.
32.Hageja leiab, et O S ja L T on teostanud töövõtulepingutes kokkulepitud töö L T ametliku puhkuse ajal ja O S töö eest väljamakstud tasu ei ole kostjale tekitatud kahju. Kostja ei ole tõendanud enda poolt väidetud asjaolu, et O S või L T ei ole teostanud kokkulepitud tööd. Tööajaarvestuse tabelites on kirjas sellel kohal töötava L Ta nimi, sest asendaja ei töötanud hooldekodus sellel ametikohal, vaid asendas T töövõtulepingu alusel, mistõttu tööandja teda tööajaarvestuse tabelisse ei lisanud. Nõue on esitatud ka vale isiku vastu ja puudub alus ning põhjus nõuda töövõtulepingute alusel väljamakstud summasid tagasi kelleltki teiselt kui raha saajalt.
KOSTJA TÄIENDAV SEISUKOHT
33.Kostja on varem esitatud seisukohal, et hageja jättis olulisel määral täitmata enda kohustused juhatuse liikmena ning rikkus kostja põhikirja ja süüliselt seadust, mistõttu esines mõjuv põhjus tema tagasikutsumiseks enne tema volituste lõppemist. Hageja oli L T suhtes toimuvast kriminaalmenetlusest teadlik ning kohtuotsus jõustus 19.12.2019, mil see avaldati ka Riigi Teatajas ning oli mh hagejale vabalt kättesaadav. Õiguskantsler viitas juba 2018. aasta kontrollkäigul, et vajalik on kolme õe töötamine/teenuse osutamine hooldekodus, kuid sellele vaatamata ei olnud hageja leidnud vajalikku ja sobivat personali ning tegi vastava töökuulutuse esmakordselt avalikuks alles 13.03.2020 pärast nõukogu koosolekut. See tõendab hageja poolt juhatuse liikme kohustuste olulist rikkumist ja hooldekodu töö ebapiisavat juhtimist. Hageja tõi esile, et ta otsis koostöövõimalusi ka koduõendusteenuse pakkujatega ja sai 30.06.2020 OÜ-lt T sobiva pakkumise koduõendusteenuse osutamiseks. Kostja märgib, et TNP K OÜ otsis ise koostööpartnereid ja saatis tutvumiseks koostöökokkuleppe kavandi. Seega ei panustanud hageja teenuseosutaja otsimisse. Vajaliku personali mitteleidmist ei saa põhjendada ka rahaliste vahendite puudumisega. Hooldekodu planeerib eelarve vastavalt seatud eesmärkidele ning juhatuse pädevuses oli mh struktuuri muutmine, lisatasude määramine jne. Seejuures tuleb rõhutada, et kui kostjal oli piisavalt rahalisi vahendeid hagejale preemiate maksmiseks, siis ei ole alust väita, et töötajate tasustamiseks rahalised vahendid puudusid. L T kui õde ei ole kantud hooldekodu tegevusloale, kuna ta ei ole vahetuks erihoolekandeteenuse ega üldhooldusteenuse osutajaks, vaid täidab õe ametikohast tulenevaid ülesandeid. See tuleneb Sotsiaalkindlustusameti vastusest hagejale. Seega on väär hageja väide, et L T lahkumisega kaotab kostja tegevusloa ning hageja on viinud kostja eksitusse. Hageja üritab oma tegevusetust õigustada ka sellega, et nõukogu ei teinud otsust ega andnud hagejale korraldust lõpetada tööleping L T koheselt. Antud toimingu tegemine ei kuulu nõukogu pädevusse. Vastavalt kostja põhikirjale sõlmib 14(24)
Tsiviilasi nr 2-20-11673
lepinguid ja ütleb üles juhatuse liige, keda määrab nõukogu. Juhatuse liige oma tegevuse ja tegevusetuseta seadis aga ohtu hooldekodu klientide vara.
34.Ajal, kui L T viibis puhkusel vormistas hageja tema asendajaks L T tütre O S. O S töötas samal ajal teise tööandja juures ning ei käinud faktiliselt tööl hooldekodus. Tegelikult jätkas töötamist L T, kes sai selle eest lisatasu. Kostjale tekitatud kahju seisnes alusetult tehtud töötasu maksetes O S 882,15 eurot. Asjaolu, et kostjal on nõudeõigus O S vastu alusetult saadu tagastamiseks, ei välista kostja nõudeõigust hageja kui juhatuse liikme vastu, kes on oma tegevusega (töötasu maksmine isikule, kes ei ole tööl käinudki) kostjale kahju tekitanud. Kostjale kahju tekitamine on vaieldamatult käsitletav juhatuse liikme kohustuste olulise rikkumisena.
35.Hageja on rikkunud ka juhatuse liikme lepingu punktis 2.2.5 sätestatud kohustust mitte osaleda kostja nõukogu loata teiste ühingute juhtimises või töös. Hageja väited, et nõukogu oli vastavast asjaolust teadlik, on paljasõnalised. Hageja on esitanud avalduse, milles teavitab nõukogu oma osalusest mittetulundusühingutes, kuid puudub info selle kohta, millisel viisil see edastati ning milline oli nõukogu vastus. Kostja lähtub tekitatud kahju suuruse tuvastamisel hagejale makstud töötasust ja OÜ-le L osutatud teenuse mahust, jättes arvestamata koolituste ettevalmistamiseks kulunud aja, samuti pole kostjal teavet, millises mahus tegeles hageja teiste mittetulundusühingute tegevuses ja töös, milliste liige või juhatuses ta oli. Hageja osutas kõrvaltegevusena koolitusteenust kokku 73,25 tundi ning sai kostjalt alusetult tasu 879,82 eurot, võttes aluseks hageja tunnitasu kostja juures.
36.MTÜ-ga S tasuta üürilepinguid sõlmides rikkus hageja juhatuse liikme lepingu punkti 2.2.2 ja kostja põhikirja punkti 6.5. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse ja kostja vahel sõlmitud koostöölepingud lõppesid 02.05.2015. Alates 02.05.2015 oli juhatuse liikmel kohustus sõlmida ruumi üürileping üürnikuga tasu eest. 11.06.2009 sõlmitud linnavara tasuta kasutamise lepingu nr 4.1.1/5 p 2.1.1. sätestab, et hoone kasutajal on õigus kasutada vara (s.o Metsa 5 asuvaid ruume) vastavalt otstarbele - eakate hooldusteenuse osutamine. Lepingu punkt 2.1.2. kohaselt on kasutajal õigus teha omal kulul vara parendusi omaniku kirjalikul nõusolekul. Eeltoodust nähtub, et hagejal puudus õigus MTÜ-ga S koostöölepingute sõlmimiseks, kuivõrd puudus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kirjalik nõusolek ruumide kasutamiseks muul otstarbel kui eakate hooldamine ning remonttööde teostamiseks. Lepingu punkt 2.2.9 kohaselt ei või kasutaja ehk kostja anda vara kasutamist üle kolmandale isikule. Ruumide kasutusse andmiseks on vajalik ruumide omaniku ehk Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kirjalikku luba, millele eelneb üürilevõtja taotlus, kostja nõukogu otsus ja kostja juhatuse taotlus. Hagejal puudus igasugune õigus ruumide tasuta kasutada andmiseks MTÜ-le S ning hageja tekitas kostjale kahju 60 kuu jooksul. Kostja on kahjunõude esitamisel aluseks võtnud 21.05.2015 kinnitatud kostja hinnakirja, mille kohaselt on abiruumide kasutamise eest ettenähtud tasu 0,60 eurosenti ruutmeetri eest kuus. Ühes kuus oleks pidanud üüritasu olema 144,24 eurot (240,4*0,6=144,24). Seega jäi hageja tegevuse tõttu saamata treeningruumi kasutamise eest tasu kokku 8654,4 eurot (60*144,24=8654,4). Kahju on sihtasutusele tekitanud just hageja oma tegevuse või tegevusetusega, mitte MTÜ S, kes kasutas ruume vastavalt lepingus sätestatule ja heas usus.
37.Hageja leiab, et kostja nõuded on suures osas aegunud, kuid sealjuures ei ole täpsustatud, millised nõuded ja millises ulatuses on hageja hinnangul aegunud. Kostja märgib, et isegi juhul, kui nõuded oleksid kasvõi osaliselt aegunud, kuulub kohaldamisele VÕS § 200 lg 2, mis sätestab, et tasaarvestav pool võib oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist.
15(24)
Tsiviilasi nr 2-20-11673
38.Eeltoodust tulenevalt on kostja nõuded hageja vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu kokku 10416,37 eurot (879,82+8 654,4+882,15=10 416,37). Juhul, kui kohus otsustab hageja nõude kas osaliselt või täielikult rahuldada, palub kostja kohtul hageja nõue tasaarvestada kostja nõudega kattuvas osas.
KIRJALIK MENETLUS
39.Kuna mõlemad pooled nõustusid asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses, Viru Maakohus 22.08.2023 määrusega (dtl 416) otsustas vaadata tsiviilasi nr 2-20-11673 läbi kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtaja esitada avaldusi ja seisukohti, menetluskulude nimekirja ning teatas otsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
40.Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 420 jj). Hageja esitas kohtule 25.09.2023 lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja (dtl 424 jj). Hageja jääb menetluses varem esitatud seisukohtade juurde ning täiendab varem esitatud seisukohti. Hageja märgib, et vastavalt õiguskirjandusele ja Riigikohtu lahenditele ei hakka juriidilise isiku juhtorgani liikme kohustuste rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg kulgema mitte kahju tekkimisest ega rikkumisest teadasaamisest vaid rikkumise toimepanemisest. Seega on ka SAS § 23 lg 3 alusel aegumise üle otsustamisel antud juhul aegunud kõik nõuded juhatuse liikme vastu, mis on kostja tasaarvestusavalduse kohaselt toime pandud rohkem kui 5 aastat tagasi enne tasaarvestusavalduse esitamist. Hageja sõlmis kostja tasaarvestusavalduses 04.04.2022 punktis 3.14. käsitletud treeninguruumi MTÜ-le S tasuta kasutusse andmiseks koostöölepingu 01.04.2017, mida saab antud juhul lugeda juhatuse liikmele etteheidetava rikkumise toimepanemise ajaks ja aegumistähtaja alguseks. Kostja esitas protsessuaalse tasaarvestuse avalduse 04.04.2022. Kostja avalduse kohaselt osutas hageja Luwi koolituskeskusele teenust käsunduslepingu alusel perioodil 08.02.201715.06.2020 ja jättis sel ajal oma töökohustused täitmata. Vastavalt juhatuse liikme väidetava rikkumise toimepanemise ajale ja SAS § 23 lg 3 sätestatule on aegunud kõik nõuded, mis on tekkinud enne 03.04.2017.
41.Kuna hageja on alates tasaarvestusavaldusest teadasaamisest vaielnud kostja poolt esitatud avalduses esitatud nõuetele sisuliselt vastu kohustuste kehtetuse tõttu, siis ei kuulu kohaldamisele VÕS § 200 lg 2 vaid kohaldada tuleb lg 4 sätestatut.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
42.Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub seega osaliselt rahuldamisele.
43.Hageja palub kohtul tunnistada kehtetuks SA Narva-Jõesuu Hooldekodu nõukogu 23.07.2020 otsuse punkt 1 või tuvastada selle tühisus ja lugeda, et juhatuse liikme ametisuhe ja juhatuse liikme leping lõppes, kas mõjuva põhjuseta või lepingus kokkulepitud tähtaja saabumisega 22.09.2020. Samuti palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista puhkusehüvitis 39 kasutamata puhkusepäeva eest summas 4011,33 eurot, juhatuse liikme 3 kuu tasu suurusele vastav hüvitis summas 9900 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 60,98 eurot ning viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, lugedes viivisemääraks VÕS § 113 lg 1 sätestatud määra.
44.Hagiavaldusest tulenevalt töötas hageja kostja juhatuse liikmena alates 20.10.2010. Vaidlust ei ole selles, et SA Narva-Jõesuu Hooldekodu juhatuse liikme tagasikutsumisel juhatuse liikme lepingu punktist 3.2.4.2. tulenevaid hüvitisi ei maksnud. 16(24)
Tsiviilasi nr 2-20-11673
45.Sihtasutuste seaduse (SAS) § 21 lg 1 järgi võib nõukogu juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õiguse ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. SAS § 21 lg 2 kohaselt võib põhikirjaga ette näha, et juhatuse liikme võib tagasi kutsuda ainult mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või võimetus sihtasutust juhtida.
46.SA Narva-Jõesuu Hooldekodu põhikirja punkt 4.4. sätestab, et sihtasutuse juhatuse koosseisus muudatuste tegemise ning juhatuse liikme tagasikutsumise enne volituste lõppemist otsustab sihtasutuse nõukogu. Juhatuse liiget saab nõukogu tagasi kutsuda ainult mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige juhatuse liikme poolt tema kohustuste olulisel määral täitmata jätmine, võimetus sihtasutust juhtida, juhatuse liikme kriminaalkorras karistamine, käesoleva põhikirja rikkumine või seaduse süüline rikkumine (dtl 174).
47.Kostja on juhatuse liikme tagasi kutsunud 23.07.2020 otsusega põhikirja punkti 4.5. alusel (dtl 128). Hageja esitas nõude SA Narva-Jõesuu Hooldekodu nõukogu 23.07.2020 otsuse punkti 1 kehtetuse või tühisuse tuvastamise nõudes. Seega võtab kohus esmalt seisukoha SA Narva-Jõesuu Hooldekodu nõukogu 23.07.2020 otsuse punkti 1 kehtetuse või tühisuse tuvastamise osas.
48.Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi ettevõtja korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama paragrahvi 2. lõike järgi juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
49.Juhatuse liikme hoolsusstandardit on Riigikohus muuhulgas selgitanud 11.12.2019 otsuses haldusasjas nr 3-17-2235/52 ÄS § 187 lg 1 järgi peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liige peab kohustuste täitmisel tegutsema heas usus ja ühingu huvides, olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Juhatuse liige on jätnud nõutava teo tegemata ennekõike juhul, kui ta ei ole oma kohustuste täitmisel näidanud üles hoolt, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Juhatuse liikme hoolsuskohustus hõlmab ka kohustust teha informeeritud otsuseid, sh küsida asjatundjatelt vajadusel lisateavet ja -selgitusi. Sellist lisateabe hankimise kohustust tuleb hinnata siiski mõistlikkuse põhimõttest lähtudes Erinevate juriidiliste isikute liikide jaoks võib juhatuse liikme hoolsusstandard olla mõnevõrra erineva sisuga (p 13). Juhul, kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks. Üksnes ühingu jaoks negatiivse tagajärje saabumisest ei saa rikkumist veel järeldada. Korraliku ettevõtja hoolsuse määra rakendamine oma kohustuste täitmisel on ühelt poolt juhatuse liikme kohustus ning teiselt poolt ka äriühingu juhatuse liikme vastutust välistav asjaolu (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Juhatuse liige tuleb lugeda korraliku ettevõtja hoolsuskohustust järginuks eelkõige siis, kui ta on täitnud ärilise kaalutluse reegli nõudeid. Neid nõudeid saab lugeda täidetuks juhul, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides. Kui eelnimetatud nõuded on täidetud, tuleb juhatuse liikme tegevus lugeda osaühingu suhtes põhjendatuks sõltumata sellest, milline on tegelik tagajärg (vt Riigikohtu 19.06.2017.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-54-17 p 13.3) 17(24)
Tsiviilasi nr 2-20-11673
50.SA Narva-Jõesuu Hooldekodu nõukogu koosoleku protokolli kohaselt esinevad juhatuse liikme tagasikutsumiseks mõjuvad põhjuseid.
51.Otsuse kohaselt heideti hagejale ette nõukogu eest olulise teabe varjamist töötaja L. T kriminaalmenetluse kohta; ebaõige teabe andmist nõukogule ja linnavolikogule töötaja kohta; töötajaga töösuhte lõpetamisest keeldumist. Hageja hinnangul ei vasta see tõele. Hooldekodu juhatuse liige nõukogu sai L. T suhtes kriminaalasjas kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusest teada 2020. aasta aasta märtsi alguses läbi Narva-Jõesuu Linnavalitsuse. Kohtuotsus ei olnud pärast selle tegemist kohtulahendite andmebaasist koheselt kättesaadav. Linnavalitsus oli aga kriminaalmenetlusega seonduvalt esitanud hagi ja omas jooksvalt teavet kriminaalmenetluse käigu kohta. Samuti ei andnud nõukogu hagejale selget korraldust töösuhe L. T koheselt lõpetada. Seda põhjusel, et tulenevalt L. T ametikohast, oleks temaga töösuhte lõpetamine kaasa toonud hooldekodu tegevusloa kaotuse. Nõukogu koosoleku protokollidest tuleneb, et enne L. T lepingu lõpetamist, oli vaja leida meditsiiniõde, kes vastab vajalikele kvalifikatsiooni nõuetele. Vajalikele tingimustele vastava personali leidmine osutus aga keerukaks. Hageja tegi selleks pingutusi, s.t avalikustas töökuulutuse. Kostja hinnangul nähtub nõukogu koosoleku protokollidest üheselt, et nõukogu soovis hagejalt informatsiooni L. T poolt toime pandud süüteo kohta, samuti avaldas sõnaselgelt, et sellise teo toime pannud isik ei saa töötada hooldekodus. Hageja vastustest nõukogule nähtub, et ta üritas jätta muljet, justkui ei ole ta kriminaalmenetluse asjaoludega kursis. Kostja on seisukohal, et juhatuse liikmel lasus kohustus ennast kriminaalmenetlusega kursis hoida. L. T süüdistati hooldekodu kliendi raha omastamises ning seega pidi hageja tagama, et sellise töötajaga lõpetatakse töösuhe viivituseta. Samuti pidi hageja aru saama, et nõukogul esineb kõnealuse teabe suhtes õigustatud huvi, seda nii töösuhte lõpetamise kui ka hooldekodu vastu potentsiaalselt esitatavate kahjunõuete aspektist. Kostja on seisukohal, et hoolsalt ja äriühingule lojaalselt tegutsev juhatuse liige oleks juba 2019. detsembrikuus teavitanud nõukogu süüdimõistvast kohtuotsusest ning sammudest, mida ta on ette võtnud töösuhte lõpetamiseks ja uue töötaja eidmiseks. Juhatus oleks pidanud nõukogu teavitama ka enda suhtlusest menetlejaga ning seeläbi L. T puudutavast kriminaalmenetlusest, samuti võtma töötajalt selgituse tema suhtes läbiviidava kriminaalmenetluse kohta ning esitama selle nõukogule.
52.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et hageja on varjanud L. T suhtes toimunud kriminaalmenetluse asjaolusid või esitanud teadvalt ebaõiget teavet või keeldunud töösuhet L. T lõpetama. Hageja on 11.02.2020 hooldekodu nõukogu istungil edastanud nõukogule kogu temale teadaoleva teabe (dtl 139). Protokollist tuleneb, et nõukogu oli töötaja suhtes äraootaval seisukohal ning enne töötajaga töösuhte jätkamise otsustamise üle oodati ära süüdimõistev kohtuotsus. 10.03.2020 nõukogu koosolekul sai teatavaks, et L. T on omastamises süüdi mõistetud ning lepiti kokku, et hageja paneb üles töökuulutuse õdede leidmiseks (dtl 148). Hageja nentis samas, et on suhelnud ka SA Narva haiglaga, kus on samuti kvalifitseeritud õdede puudus (dtl 144). Hageja ei pidanud võimalikuks L. T töösuhet koheselt lõpetada, kuid uue töötaja leidmine võttis aega ning seni tuli töösuhet L. T jätkata. Lisaks ei olnud ei hagejale ega ka hooldekodu nõukogule selge, kas ja millest tuleneb L. T töölepingu lõpetamise kohustus (dtl 148). Hageja pöördus tekkinud küsimuses ka Sotsiaalkindlustusameti poole ning saadud vastuse kohaselt ei tulene tervishoiuteenuse osutamist reguleerivatest õigusnormidest kohustust L. T tööleping koheselt lõpetada (dtl 72 jj). L. T esitas avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 01.04.2020 ning hageja sõlmis temaga seejärel kokkuleppe, et L. T jätkab töökohustuste jätkamist uue töötaja leidmise ning temale vajaliku väljaõppe lõppemiseni.
53.Eelnevate asjaolude pinnalt leiab kohus, et hageja tegevust seoses L. T töösuhte jätkamisega ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks juhatuse liikme tagasikutsumisel. Hageja tegeles olukorraga pidevalt, s.t otsis töötajaid, suhtles Sotsiaalkindlustusametiga ning ka nõukoguga, 18(24)
Tsiviilasi nr 2-20-11673
kes ei andnud hagejale selgeid suuniseid. Nii hageja kui ka hooldekodu nõukogu olid üksmeelel, et leida on vaja täiendavat personali, kuid selles osas kuidas tekkinud olukorras täpselt käituda, nõukogu hagejale selgeid suuniseid ei andnud. Hooldekodu põhikirja punkt
4.2.2.kohaselt kehtestab juhatus kriteeriumid töötajate valikuks ning sõlmib, muudab ja lõpetab töötajatega töölepinguid (dtl 85). Kohtule ei ole selge, kuidas nõukogu saab hagejale töötajaga lepingu lõpetamata jätmist ette heita, andmata sellekohaseid selgeid suuniseid. Hageja tegeles personali puuduse problemaatikaga, nõukogu ei olnud väljendanud tähtaega, millal tööleping L. T peab olema lõppenud ning hageja andis L. T suhtes toimunud kriminaalmenetlusega seotud teabe nõukogule üle. Asjaolu, et nõukogu ei olnud saadud teabega rahul, ei tähenda, et hageja oma kohustusi ei täitnud. Seega ei saa L. T seotud asjaolusid ja hageja tegevust pidada mõjuvaks põhjuseks juhatuse liikme kohalt tagasikutsumiseks. Samuti arvestab kohus ka sellega, et Viru Maakohtu 03.12.2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-8131 (18233000738), mis jõustus 19.12.2019 ja millega tunnistati L T süüdi KarS § 201 lg 1 järgi, ei ole medõena töötamine tal keelatud.
54.Hageja hooldekodu juhatuse liikme tagasikutsumise põhjuseks oli ka põhikirja ja asutaja otsuse registripidajale esitamata jätmine. Hageja ei nõustu, et ta jättis uue põhikirja registripidajale esitamata. Juhatus juhtis tähelepanu linnavolikogu 27.05.2020 otsuse, põhikirja ja seaduse vahelistele vastuoludele ning jäi ootama nõukogult ja asutajalt juhiseid, sisulist vastust. Juhiseid ega selgitusi nõukogu ja volikogu hagejale ei andnud. Kuna linnavolikogu 27.05.2020 otsusele vaide esitamise tähtaeg oli saabumas, esitas hooldekodu juhatus viimasel päeval otsusele vaide. Hageja hinnangul ei väljunud vaide esitamine juhatuse pädevusest. Vastavalt SAS § 17 lg-le 1 juhatus juhib ja esindab sihtasutust. SAS § 25 ja sihtasutuse põhikiri sätestavad loetelu nendest juhtumitest, millal juhatusel peab enne tegevuse alustamist olema nõukogu nõusolek. Põhikirjas p 4.2.7. kohaselt täidab juhatus kõiki sihtasutusega seotud ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu nõukogu pädevusse. Asutaja otsuse ja uue põhikirja puudustele tähelepanu juhtimine ning sellega seonduvalt vaide esitamine ei välju igapäevase tegevuse piiridest ning selleks ei ole SAS ega põhikirja kohaselt vajalik nõukogu nõusolek. Kostja arvamuse kohaselt on vastuvõetamatu, et juhatuse liige esitab äriühingu asutaja otsusele vaide. Tegemist oli selgelt sihipärase tegevusega, et takistada äriühingu põhikirja ning seeläbi ka hageja jaoks ebasobivate põhikirja punktide, mis puudutavad juhatuse liikme tagasikutsumist, kehtestamist. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et. päev pärast põhikirja uue redaktsiooni registripidajale edastamist uue juhatuse liikme poolt, teavitas hageja registripidajat vaide esitamisest, ning väitis, et põhikirja muutmine on ebaseaduslik. Põhikirja registripidajale esitamata jätmisega takistas hageja kostja tavapärast majandustegevust ning otsuste vastuvõtmist. Hageja tegevus põhikirja vaidlustamisel ning selle registripidajale esitamata jätmisel oli kostja hinnangul kantud tema isiklikest huvidest, mitte äriühingu omadest ning oli seeläbi vastuolus SAS § 23 lg 1.
55.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja on keeldunud uue põhikirja registripidajale esitamisest. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et hageja on viidanud võimalikele põhikirja puudustele (dtl 111 jj). Kuivõrd hageja järelepärimise vastust ei saanud, esitas ta vaide linnavolikogu otsusele. Hageja ei ole põhikirja registripidajale esitamisest keeldunud, vaid lükkas selle edasi, kuniks sellega seotud asjaolud on piisavalt selged, et see registripidajale esitada. Hooldekodu põhikirjas p 4.2.7. kohaselt täidab juhatus kõiki sihtasutusega seotud ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu nõukogu pädevusse (dtl 174). Seega ei välju asutaja otsuse ja uue põhikirja puudustele tähelepanu juhtimine ning vaide esitamine igapäevase tegevuse piiridest ning see ei eelda nõukogu nõusolekut.
56.Järgnevalt annab kohus hinnangu kostja protsessuaalses tasaarvestuses välja toodud hageja lepingu rikkumistele. 19(24)
Tsiviilasi nr 2-20-11673
57.Juhatuse liikme lepingu punkt 2.2.4 sätestab, et juhatuse liige on kohustatud täitma oma tööülesandeid üldjuhul 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Juhatuse liikme punkt 2.2.5 sätestab, et juhatuse liige on kohustatud järgima seaduses ja sihtasutuse põhikirjas sätestatud töökoha-, tegevus- ja toimingu- ja muid piiranguid ning mitte osalema sihtasutuse nõukogu loata teiste ühingute juhtimises või töös. Kostja heidab hagejale ette, et hageja osutas perioodil 08.02.2017 kuni 15.06.2020 tööajal Luwi koolituskeskusele koolitaja teenust. Hagejal puudus kostja nõukogu nõusolek tegeleda kõrvaltegevusega. Lisaks kuulub hageja alates 30.08.2006 MTÜ H, T ega ole sellest kostjat teavitanud. Seega rikkus hageja juhatuse liikme lepingu punkte 2.2.3 ja 2.2.5. Hageja märgib, et erialase koolitustegevusega tegelemine oli kostja juhtorganitele teada juba hagejaga esimese lepingu sõlmimist 20.10.2010 ja hageja ei ole kunagi varjanud kostja eest oma koolitajana tegutsemist ja loengute pidamist. Kostja on seda tegevust aktsepteerinud kogu hageja juhatuse liikme lepingu kehtivuse aja. Hageja on täitnud juhatuse liikme ülesandeid nii kokkulepitud tööajal kui ka väljaspool tööaega puhkepäevadel ja õhtusel ajal ning tema tööülesanded said täidetud. Hageja ja kostja ei ole juhatuse liikme lepingus kokku leppinud, et hageja peab igal tööpäeval viibima kindlatel kellaaegadel või kindlas ajavahemiku Hooldekodu ruumides. Lepingu punktides 2.2.4. on ette nähtud, et juhatuse liige täidab oma ülesandeid üldjuhul 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas, arvestades SA igapäevase töö korraldamise vajadusega. Samuti on lepingu järgi juhatuse liikme töö osaks ka töö tegemine väljaspool oma ülesannete täitmise kohta ja lähetustes käimine.
58.Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et hageja teavitas kostjat kõrvaltegevusest. Hageja on selle kinnitamiseks esitanud avalduse (dtl 388). Kohus nõustub siinkohal kostjaga ning leiab, et puuduvad vajalikud andmed selle kostjale edastamise kohta. Samas märgib kohus, et ei ole eluliselt usutav, et kostja sellisest tegevusest teadlik ei olnud, kuivõrd kostja oli seotud teiste juriidiliste isikute tegevusega juba mitu aastat enne juhatuse liikme lepingu sõlmimist. Hageja osutas koolitusteenust perioodil 08.02.2017 kuni 15.06.2020 (dtl 281). Kostja selgituste kohaselt ei saanud hageja koolitustegevuse ajal juhatuse liikme ülesannetega tegeleda. Hageja juhatuse liikme kohustuste märkimisväärne täitmata jätmine ei ole käesolevas asjas tõendamist leidnud. Seega ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et tegemist oleks lepingu niivõrd tõsise rikkumisega, mida saaks käsitleda mõjuva põhjusena juhatuse liikme tagasikutsumisel. Hageja tegeles endiselt hooldekodu juhtimisega ning ei ole välistatud, et ta võis seda teha ka vaatamata kõrvaltegevusele. Kohus nõustub hagejaga, et juhatuse liikme lepingus ei olnud märgitud kindlat tööaega. Lepingu punktis 2.2.4. oli vaid välja toodud, et juhatuse liige täidab ülesandeid üldjuhul 8 tundi päevas, s.o 40 tundi nädalas (dtl 169). Seega ei olnud tegemist lepingu rikkumisega.
59.Kostja leiab, et andes MTÜ-le S tasuta üürile kostja keldriruumis asuva treeningruumi, rikkus hageja juhatuse liikme lepingu punkti 2.2.2. ja kostja põhikirja punkti 6.5. Kostja põhikiri, juhatuse liikme leping ega 21.05.2015 kinnitatud kostja hinnakiri ei näe ette hagejal õigust selliseid tasuta üürilepinguid sõlmida ja kostja ruumide kasutusse andmist otsustada. Hageja leiab, et praegused nõukogu liikmed ei saa usaldusväärselt kinnitada nõukogu teavitamist või mitteteavitamist 2017 aastal., kuivõrd suur osa neist ei kuulunud sellel ajal nõukogusse. Juhatuse liikme lepingus ega hooldekodu põhikirjas ei ole sätestatud, millises vormis peab juhatuse liige informeerimiskohustust täitma. Juhatuse liige on alati oma kohustusi täitnud korrektselt ja temalt oodatava hoolega ning varasemad nõukogu liikmed on alati olnud informeeritud kõigist olulistest lepingutest, mille hageja sõlmis. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse ja SA Narva-Jõesuu Hooldekodu koostöölepingutega nähti, ette SA asutaja ja SA kokkuleppe kohaselt võimaldab SA linnaelanikel tasuta kasutada jõusaali ruume ja kannab ise sellega seotud kommunaalkulud. Koostöölepinguid linnavalitsuse ja Hooldekodu vahel on regulaarselt uuendatud ja pikendatud. Kõik need asjaolud on SA nõukogule varasemalt teada. 20(24)
Tsiviilasi nr 2-20-11673
60.Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et nõukogu ei olnud mitme aasta jooksul teadlik tasuta kasutamise lepingu pikendamise asjaoludest. Kostja väitel lõppes viimane sellesisuline leping 02.05.2015. Samas on SA nõukogu iga majandusaasta lõpus heaks kiitnud SA majandustegevuse ja ka juhatuse tegevuse. Seega ei saanud sõlmitud tasuta kasutamise leping kostjale üllatusena tulla. Kuna vaidluse all olevad asjaolud pärinevad ajast, kui nõukogu liikmeteks olid võrreldes 2020. aastaga teised isikud, ei saa teha ka tõsikindlaid järeldusi, et juhatuse liige ei teavitanud nõukogu tasuta kasutamise lepingu asjaoludest. Samuti otsustas kuni 29.07.2020 kehtinud SA põhikirja punkti 3.2.6. kohaselt kinnisasjade, samuti registrisse kantavate vallasasjade omandamise ja võõrandamise või asjaõigusega koormamise, samuti laenu andmise SA nõukogu (dtl 173). Vastavalt SA põhikirja p.4.2.7. täitis juhatus kõiki muid sihtasutusega seonduvaid ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu seaduse ja põhikirja kohaselt nõukogu pädevusse (174). Eelnevast tuleneb, et hagejal oli õigus kostja vara kolmandate isikute kasutusse anda ka ilma nõukogu vastava otsuseta. Seega leiab kohus, et hageja ei rikkunud MTÜ-ga S sõlmitud tasuta kasutamise lepingu sõlmimisel juhatuse liikme lepingu punkti 2.2.2. ja kostja põhikirja punkti 6.5.
61.Kostja on hageja lepingu rikkumisena välja toonud ka O. S välja makstud tasu summas 882,15 eurot, mida kostja käsitleb kostjale tekitatud kahjuna. Hageja vormistas L. T puhkuse ajaks tema asendajaks O. S. O. S töötas samal ajal aga SA-s N ega käinud faktiliselt tööl hooldekodus. L. T töötas hooldekodus oma puhkuse ajal, saades selle eest lisatasu. Sisuliselt vormistas hageja samale töökohale 2 isikut. Hageja leiab, et tagas meditsiiniõe teenuste toimimise ning L.T puhkuse ajal asendas teda ametlikult O S. L.T ametliku puhkuse ajal ja O.S töö eest väljamakstud tasu ei ole kostjale tekitatud kahju.
62.Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et O.S ei täitnud L. T asendamise kohustust. Kohtule on esitatud andmed selle kohta, mis kuupäevadel täitis O. T töökohustusi SA-s N (dtl 405). Kohtule ei ole esitatud O. Solovjova tööajaarvestust SA-s N ja seega ei saa asuda seisukohale, et O. S ei täitnud L. T asendaja kohustusi. Hageja täitis asendaja tööle võtmisega juhatuse liikme lepingust tulenevat kohustust ning tagas, et hooldekodu töö jätkuks ning tagatud oleks vajalik meditsiiniline personal.
63.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. TsÜS § 38 lg 2 järgi on juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on vastuolus heade kommetega.
64.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumiseks puudus mõjuv põhjus ning juhatuse liikme tagasikutsumine oli vastuolus heade kommetega. Kohus tunnistab SA Narva-Jõesuu Hooldekodu nõukogu 23.07.2020 otsuse punkti 1 23.07.2020 kehtetuks ning juhatuse liikme ametisuhe tuleb lugeda lõppenuks mõjuva põhjuseta 23.07.2020.
65.Kostja jättis hagejaga ametisuhte lõppemisel välja maksmata 3kuu hüvitise ning hüvitise kasutamata jäänud puhkuse eest. Järgnevalt võtab kohus seisukoha hageja esitatud rahaliste nõuete osas.
66.Juhatuse liikme lepingu punkti 3.2.4.1. kohaselt maksab sihtasutus juhatuse liikmele hüvitist juhatuse liikme 3 kuu tasu suuruses summas ja rahalist hüvitist saamata jäänud puhkuse päevade eest juhatuse liikme tagasikutsumisel temast mitteolenevatel põhjustel Lepingu p 3.2.5.1 sätestab, et sihtasutus vabaneb juhatuse liikmele 3 kuu tasu suuruses summas hüvitise maksmise kohustusest kui juhatuse liikme ennetähtaegse tagasikutsumise põhjuseks on juhatuse liikme poolt oma ametiülesannete täitmisel seaduse, sihtasutuse põhikirja, asutajate 21(24)
Tsiviilasi nr 2-20-11673
otsuste või lepingu süüline rikkumine. Juhatuse liikme lepingu punkti 4.1. järgi kohaldatakse puhkusetasule ja kasutamata puhkuse eest makstavale hüvitisele töölepinguseaduses sätestatud korda (dtl 170).
67.Kostja keeldus puhkusehüvitise ja 3-kuulise hüvitise maksmisest juhatuse liikme lepingu punkti 3.2.5.1 alusel.
68.Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumine toimus mõjuva põhjuseta ning kohus ei tuvastanud juhatuse liikme lepingu süülist rikkumist.
69.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Juhatuse liikme lepingus ei ole eraldi kokku lepitud, millal kostja hagejale nimetatud hüvitised tasuma peab. 23.07.2020 nõukogu otsuse kohaselt oli hageja viimane tööpäev juhatuse liikmena 23.07.2020, seega pidi kostja tasuma kõik hüvitised juhatuse liikme volituste lõppemise kuupäeval, s.o 23.07.2020.
70.Seega on juhatuse liikme puhkusehüvitise ja 3-kuulise hüvitise maksmine sissenõutav alates 24.07.2020.
71.Kostja märkis, et juhatuse liikme tasu oli alates 01.01.2019 3300 eurot kuus. Seega on 3kuulise hüvitise suuruseks 9900 eurot kuus. Hagejal on kasutamata 39 puhkusepäeva ning tasu nende eest on 4011,33 eurot (neto), mis on arvestatud vastavalt juhatuse liikme lepingu punktile 4.1, tööõiguslikule puhkusearvestuse regulatsioonile ja juhatuse liikme sissenõutavaks muutunud tasudele perioodil 01.01.2020 kuni 30.06.2020. Hageja on hüvitist arvestanud järgmiselt: (2561,6+2563,2+2558,4+2558,4+2551,2+2547+2556,9) : 174)x39). Kostja hinnangul ei ole hageja kasutamata puhkuse päevade hüvitist õigetel alustel arvutanud. Kostja märgib, et keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kalendrikuu, s.t jaanuar-juuni 2020, oli juhatuse liikme tasu kokku 15 335,10 eurot. Arvestuskäik on järgmine: 2563,20 + 2558,40 + 2558,40 + 2551,20 + 2547,00 + 2556,90. Hüvitis on seega 3437,17 eurot (15 335,10/174x39).
72.Töölepingu seaduse (TLS) § 70 lg 1 ja § 29 lg 8 kohaselt tuleb puhkusetasu arvutada Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ (määrus nr 91) järgi, täpsemalt määruse nr 91 § 4 lg 1 järgi. Puhkusetasu maksmiseks tuleb määruse nr 91 § 4 lg 1 järgi välja arvutada töötaja keskmine kalendripäevatasu (mitte keskmine tööpäevatasu). Selleks liidetakse määruse nr 91 § 4 lg 3 ja § 2 lg 2 järgi arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kalendrikuu jooksul töötaja teenitud sissenõutavaks muutunud töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga, kusjuures määruse nr 91 § 4 lg 2 järgi ei arvata kalendripäevade hulka rahvus- ega riigipühi. Viimaks korrutatakse määruse nr 91 § 4 lg 5 järgi keskmine kalendripäevatasu hüvitamisele kuuluvate kalendripäevade arvuga.
73.Kostja on kohtu hinnangul hagejale tasutavad hüvitised õigesti märkinud. Hageja töötasu oli perioodil 01.01.2020 kuni 30.06.2020 kokku 15 335,10 eurot (dtl 168), see tuleb jagada kalendripäevade arvuga 174 ning korrutada puhkusepäevade arvuga 39. Hageja töötasu oli juhatuse liikme lepingu lisa 2 kohaselt 3300 eurot (dtl 74). Eeltoodust tulenevalt moodustab hageja 3 kuu töötasu 9900 eurot.
74.Kohus leiab, et kostja on kohustatud hagejale tasuma hüvitise kasutamata 39 puhkusepäeva eest summas 3437,17 eurot ning hüvitise 3 kuu töötasu ulatuses 9900 eurot. 22(24)
Tsiviilasi nr 2-20-11673
75.VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt on viivise määr VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hagiavalduse esitamise hetkel oli kehtiv seadusjärgne viivise määr on 8% aastas. VÕS § 113 lg 2 esimene lause sätestab omakorda, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
76.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
77.Hageja palub, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamisega sissenõutavaks muutunud viivise ning VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise kuni põhinõue täitmiseni.
78.Eelneva alusel on ka hageja viivisenõue põhjendatud ja kohus rahuldab selle.
79.Kohtuotsuse täitmise selguse huvides tuleb kohtu hinnangul mõista välja kohtuotsuse tegemise päeva seisuga (23.10.2023) sissenõutavaks muutunud viivis summalt 13 337,17 eurot (3437,17+9900) kindlas summas ja edaspidi kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
80.Viivisekalkulaatori abil (vt. www.viivisekalkulaator.ee) kohtu arvestuste kohaselt on alates 24.07.2020 kohtuotsuse tegemise päeva seisuga summalt 13 337,17 eurot sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 3802 eurot.
81.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 23.10.2023 summas 3802 eurot ning viivis alates 24.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
82.Kostja esitas hageja vastu protsessuaalse tasaarvestuse nõude summas 10 416,37 eurot. Kostja nõude sisuks on hageja tekitatud kahju hüvitamine. Hageja leiab, et nõuded on vähemalt osaliselt aegunud ning seega ei ole nõudeid vastavalt VÕS § 200 lg 2 võimalik tasaarvestada ning kohaldada tuleb VÕS § 200 lg 4.
83.VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 200 lg 2 alusel kasutada tasaarvestamiseks aegunud nõuet eeldusel, et õigus nõue tasaarvestada (tasaarvestusolukord) tekkis enne nõude aegumist (riigikohtu seisukoht lahendis 3-2-1-60-11, p 29). Kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku. 23(24)
Tsiviilasi nr 2-20-11673
84.Eelnevalt tegi kohus kindlaks, et hageja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Seega jäävad kahjunõude eeldused täitmata, kostjal puudub nõue hageja vastu, mida hageja nõudega tasaarvestada, mistõttu jätab kohus rahuldamata kostja protsessuaalse tasaarvestuse nõude summas 10 416,37 eurot.
MENETLUSKULUD
85.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
86.TsMS § 163 lg-st 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulusid võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
87.Hagi rahuldati osaliselt ja seda 96% ulatuses. Kohus ei pea õiglaseks hagi rahuldamise ulatuse arvestades jätta poolte menetluskulud nende kanda võrdsetes osades, see oleks kohtu hinnangul ebaõiglane eelkõige hageja suhtes. Sellest tulenevalt jätab kohus 96% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 4% kostja menetluskuludest hageja kanda TsMS § 163 lg 1 esimese alternatiivi kohaselt.
88.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
89.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama paragrahvi lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
90.Kohus lahendab poolte menetluskulude rahalise kindlaksmääramise TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
24(24)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.