Määruse tegemise aeg ja koht 30.09.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-16575
Kohtuasi
D.J hagiavaldus OK Incure OÜ, Aktiva Finince Group OÜ ja L.A vastu vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 176/2022/310
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 18.06.2024 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
D.J määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja D.J (isikukood XXX) Kostja I OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja F.E Kostja II Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Kostja III L.A (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 18.06.2024 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
jätta
D.J
kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-23-16575 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.D.J (hageja) esitas 23.11.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse OK Incure OÜ, Aktiva Finince Group OÜ ja L.A vastu vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 176/2022/310.
1.1.Hagiavalduse kohaselt mõisteti tsiviilasjas 2-17-122286 Qlt hageja kasuks välja koos menetluskuludega kokku 4324,89 eurot. Nimetatud nõude osas algatas kohtutäitur Oksana Kutšmei hageja avalduse alusel täiteasja nr 084/2017/3625. Hageja sõlmis 25.07.2019 TÜ-ga Kindel Siht nõude loovutamise lepingu, millega nõude omandaja kohustus tasuma 90% võlgnikult laekuvalt summalt 30 päeva jooksul nõude loovutajale. Nõude loovutamise leping edastati ka kohtutäiturile. Hageja toob esile, et kohtutäitur kandis võlgnikult laekunud summad ajavahemikul 17.01.2018–31.08.2018 hagejale ja ajavahemikul 23.11.2021– 10.05.2023 (kokku 2840,48 eurot) TÜ-le Kindel Siht ja L.A-le (võlgnik).
1.2.Kohtutäitur Rocki Albert arestis täiteasjas nr 176/2022/310 L.A (võlgnik täiteasjas nr 176/2022/310) arvelduskontol 2424,27 eurot, millest hiljem tagastas 423,91 eurot. Hageja hinnangul kuulub kohtutäituri poolt tagastamata 2000,36 eurot temale ja kohtutäitur peaks nimetatud summa hagejale tagastama. Hageja esitas 21.05.2023 kohtutäiturile kaebuse ja 26.05.2023 kohtutäitur selgitas, et hageja ja TÜ Kindel Siht ei ole täitemenetluses osalised ning seetõttu ei saa nad esitada kaebust kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur kinnitas, et ta ei ole TÜ Kindel Siht arveldusarvet arestinud. L.A on kasutanud oma isiklikku kontot ka ettevõttega seotud tehinguteks.
1.3.Hageja täpsustas 09.06.2024 hagiavaldust täitemenetluses sissenõudja andmetega ning selgitas, et nõude loovutamise lepingu sõlmis hageja TÜ-ga Kindel Siht. TÜ-d Kindel Siht esindas tema täisosanik L.A . Maakohtu määrus
2.Maakohus keeldus 18.06.2024 määrusega hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel ja jättis hageja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatavad kulud puudusid ja kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määranud.
2.1.Maakohus selgitas, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
2.2.Hagiavalduse kohaselt hageja loovutas oma nõude TÜ-le Kindel Siht. Seega pidi võlgnik nõuet täitma uuele sissenõudjale ning nõude katteks toimunud laekumised kuulusid uuele sissenõudjale. Seetõttu oli ekslik hageja seisukoht, et temale kuulusid rahalised vahendid, mille võlgnik tasus peale nõude loovutamist, sõltumata sellest, kas võlgnevused tasuti TÜ Kindel Siht või kolmanda isiku pangakontole. Pooled leppisid nõude loovutamise lepingu p-s 3.1 kokku, et TÜ Kindel Siht kohustub nõude loovutamise tasuna hagejale tasuma 90% võlgnikult laekuvalt summalt, mis ei tähenda, et hagejale kuulub 90% võlgniku tasutud
2-23-16575 summast, vaid TÜ Kindel Siht kohustub peale võlgnikult toimunud laekumist tasuma hagejale summa, mis võrdub 90%-ga laekunud summast. Sellel, milliseid vahendeid TÜ Kindel Siht hagejale loovutamise tasu eest tasumiseks kasutab, ei ole tähtsust. Seega ei saa kohus kohustada kohtutäiturit tagastama hagejale vara, mis talle ei kuulu, ja hagiavaldus on perspektiivitu. Määruskaebus
3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võtta hagiavalduse menetlusse. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et nõude loovutamisega ei kuulu 90% nõudest hagejale. Jääb mõistmatuks, miks püüab maakohus omistada hageja ja TÜ Kindel Siht vahel sõlmitud lepingule eesmärki ja tõlgendust, mida sellel ei ole. Lepingut tuleb tõlgendada ja poolte ühine tahe välja selgitada VÕS § 29 järgi. TÜ Kindel Siht on tasunud võlgnikult laekunud summadest 90% hagejale. Seega tuleb hagiavaldus menetlusse võtta ja kohustada kohtutäiturit tagastama hagejale kuuluv vara esimesel võimalusel. Menetluse edasine käik
4.Kohtutäitur Rocki Albert vaidles määruskaebusele vastu ja märkis, et hageja esitas hagiavalduse 6 kuud pärast kohtutäiturilt vastuse saamist ja täitemenetluse lõpetamist. Kohtutäitur kandis 26.05.2023 võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha sissenõudjale, s.t kohtutäituri ametialasel kontol ei ole raha, mida hagejale tagastada.
5.OK Incure OÜ (sissenõudja täiteasjas nr 176/2022/310) palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Sissenõudja kinnitas, et kõik võlgniku L.A kohustused sissenõudja ees on täitemenetluste raames täidetud ja kõik menetlused on lõpetatud enam kui aasta tagasi.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Kuivõrd hageja on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas, milles ta ei ole menetlusosaline, saab hageja nõude aluseks olla täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1. Nimetatud säte annab kolmandale isikule täitemenetlusse sekkumise õiguse üksnes juhul, kui tal on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus. Hageja esitatud asjaoludest ei tulene, et hagejal oleks vara suhtes, millele pöörati täitemenetluses täiteasjas nr 176/2022/310 sissenõuet, sundtäitmist takistav õigus.
9.Maakohus lähtus hagi menetlusse võtmise otsustamisel üksnes hagiavalduses esile toodust ega hinnanud tõendeid (nõude loovutamise lepingut), nagu hageja ekslikult määruskaebuses
2-23-16575 leiab. Maakohus ei omistanud hageja ja TÜ Kindel Siht vahel sõlmitud lepingule muud eesmärki ega tõlgendanud selle sisu teisti kui hageja on hagiavalduses esile toonud.
10.Hagiavalduses esile toodud asjaoludel palub hageja tunnistada sundtäitmise lubamatuks, kuna kohtutäitur ei arvestanud hageja ja TÜ Kindel Siht vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingus sisalduva loovutustasu kokkuleppega ja sellest tulenevalt täitis loovutatud nõude hageja hinnangul lubamatult uuele võlausaldajale, s.o kandis võlgnikult laekunud summad kogu ulatuses TÜ-le Kindel Siht.
11.Maakohus selgitas õigesti, et VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele ja seega tuli võlgnikul tulenevalt hageja ja TÜ Kindel Siht vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust täita nõuet edaspidi uuele sissenõudjale ning kohtutäituril tuli kanda võlgnikult laekuvad summad uue sissenõudja näidatud arvelduskontole. Asjaolu, et hageja ja TÜ Kindel Siht leppisid lepingus kokku loovutustasus, ei kohustanud võlgnikku täitma nõuet hagejale ega kohtutäiturit kandma võlgnikult laekunud summadest 90% hagejale. Loovutustasu kokkulepe on üksnes hageja ja TÜ Kindel Siht vaheline võlasuhe ja selles osas on kohustus hageja ees TÜ-l Kindel Siht. Seetõttu on hagejal õigus loovutustasu nõuda üksnes TÜ-lt Kindel Siht, mitte võlgnikult, ning sel põhjusel ei saanud ka hageja eeldada, et kohtutäitur kannaks 90% ulatuses võlgnikult laekunud summad hagejale. Maakohus selgitas õigesti, et see, milliseid vahendeid TÜ Kindel Siht hagejale loovutamise tasu eest tasumiseks kasutab, ei oma tähtsust.
12.Seega keeldus maakohus põhjendatult hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
14.TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.