Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Placet Group OÜ (hageja) esitas 02.12.2025 hagi Varshavskiy Jewellery OÜ ja A V (kostjad) vastu. Nõuete aluseks on hageja ja Varshavskiy Jewellery OÜ vahel 05.11.2024 sõlmitud laenulepig xxx ning sellest lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste tagamiseks hageja ja A V vahel samal päeval sõlmitud käendusleping xxxKL1. Hageja andis laenu 10 000 eurot. Sellest peeti kinni lepingutasu 500 eurot. Kokkulepitud intress oli 29% aastas. Tagastamata laenusumma on 9373,43 eurot. Leping öeldi üles seisuga 13.10.2025. Intressivõlg on 702,91 eurot. Leppetrahvinõue üle 45 päeva kestnud makseviivituse eest on 5% tagastamata laenusummalt ehk 468,67 eurot. Tasumata sissenõudmiskulude hüvitis kahe nõudekirja eest on kokku 70 eurot. Käendaja vastutab solidaarselt koos laenusaajaga, vastutuse piirmäär on 20 000 eurot. Hageja nõuab eelnimetatud võla tasumist solidaarselt mõlemalt kostjalt, lisaks nõuab hageja neilt lepingu alusel viivist 0,2% päevas alates 13.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 9 373,43 eurot.

Kostjad hageja faktiväiteid ei vaidlustanud. Kostjate arvates oleks hageja pidanud lepingute sõlmimisel uurima kostjate maksevõimet ja tuvastama selle puudumise. Käendaja kõrvalnõuete eest ei vastuta. Kostjad võtsid hagi õigeks põhivõlanõude 9373,43 euro osas ja palusid kohtul vähendada kõik kõrvalnõuded nullini, kuna hagejale on tehtud tagasimakseid 2723,49 eurot (dtl 87).

Kohus selgitas 20.01.2026 määruses hageja faktiväidete omaksvõttu ja selgitas kostjatele tõendamiskoormist (määruse p 4, dtl 71). Kohus selgitas ka, et kostjate maksevõime hindamine ei olnud käesoleval juhul hagejale kohustuslik. Kuna pooled olid nõus kirjaliku menetlusega (dtl 7 ja 69), tegi kohus sama määrusega ettevalmistused asja lahendamiseks ja lahendas asja kohtuistungit pidamata.

Põhjendused

Kohus rahuldab hagi osaliselt põhjendades seda alljärgnevaga.

Hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude osas vaidlust pole, kostjad on kõik hageja faktiväited omaks võtnud. Kohus on seda kostjatele selgitanud (p 3 eespool).

Kostjad on võtnud hagi õigeks põhivõlanõude 9373,43 euro osas (p 2 eespool). Hagi õigeksvõtu korral tuleb see rahuldada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 440 lg 1).

Varshavskiy Jewellery OÜ suhtes on hageja nõuete aluseks krediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 tähenduses. Krediidisaajaks on juriidiline isik, tegemist ei ole tarbijakrediidiga. VÕS § 396 lg 1 järgi on krediidisaajal kohustus laen tagasi maksta. VÕS § 96 ja § 397 järgi tuleb krediidilt maksta intressi vastavalt kokkuleppele. Lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda lepingu alusel leppetrahvi (VÕS § 158 lg 1).

Kostja A V vastutab käendajana solidaarselt kõigi laenulepingust tulenevate Varshavskiy Jewellery OÜ kohustuste eest (käenduslepingu p 2, dtl 20). Nõuded ei ületa kokkulepitud vastutuse piirmäära 20 000 eurot (käenduslepingu p 3). Kostja V vastutab seega ka kõigi kõrvalnõuete täitmise eest solidaarselt äriühingust kostjaga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 1 ja käenduslepingu järgi vastutab käendaja põhivõlgniku kohustuste täitmise eest temaga solidaarselt.

Lepingud on lepingupooltele täitmiseks kohustuslikud (VÕS § 8 lg 1).

Hagejal puudus kohustus uurida enne lepingute sõlmimist kostjate maksevõimet. Kumbki kostja ei ole vaidlusalustes õigussuhetes tarbija.

Kuna omaks on võetud kõik hageja väited lepingute tingimuste ja täitmise kohta ning kuna kostjatel pole vastuväiteid hageja nõuete arvestuste õigsusele, puudub kohtul vajadus faktilisi asjaolusid täpsemalt käsitleda.

Kohus ei nõustu hageja viivisearvestusega ühe päeva osas. Leping öeldi üles 13.10.2025 (dtl 46 ja 47) ja selle kuupäeva seisuga muutusid laenusaaja kohustused sissenõutavaks. Hageja nõuab viivist kogu põhivõlasummalt alates 13.10.2025 (kaasaarvatud), kuigi vastav nõudeõigus tekkis alles nimetatud tähtpäeva saabudes ehk alates 14.10.2025 (võlaõigusseaduse VÕS § 82 lg 1 ja § 113 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 ja 137). Nõue tuleb jätta rahuldamata summas 18,74 eurot (9373,43 x 0,2%). Viivis arvestatuna määra 0,2% päevas alusel summalt 9373,43 eurot perioodi 14.10.2025 kuni 24.03.2026 (kohtuotsuse tegemise päev) on 3036,99 eurot (9373,43 x 0,2% x 162 päeva). Kohtuotsuse tegemisele järgneva päevast (25.03.2026) kuni põhivõla tasumiseni mõistab kohus viivise välja määra 0,2% päevas alusel arvestatuna summalt 9373,43 eurot kuni põhivõla tasumiseni. Tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude selline rahuldamine on kooskõlas TsMS §-ga 367. Hageja on piiranud oma viivisenõude põhivõlanõudega, kuid on eksitusena jätnud seejuures arvestamata leppetrahviga summas 468,67 eurot, mis on samuti tasumisega viivitamise eest tekkinud kõrvalnõue. Tulevikus arvestavata

viivisenõude piirab kohus seega summaga 5867,77 eurot (9373,43-3036,99-468,67). Hageja ei ole tõendanud, et makseviivitusega temale põhjustatud kahju ületaks põhinõude summat.

Kõrvalnõuete vähendamist õigustavaid asjaolusid pole kostjad esitanud. See, et lepingutest tulenevad kohustused on hagejale täidetud summas 2723,49 eurot, ei muuda kõrvalnõudeid lubamatuks.

Kohus rahuldab hagi ülejäänud osas ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja: 1) tagastamata jäetud laenu 9373,43 eurot; 2) intressid 702,91 eurot; 3) sissenõudmiskulude hüvitise 70 eurot; 4) leppetrahvi 468,67 5) viivised 3036,99 eurot; (p 1-5 kokku 13 652 eurot) 6) edaspidi sissenõutavaks muutuvad viivised piiratuna summaga 5867,77 eurot (p 10 eespool).

Hagi jääb rahuldamata väga ebaolulises osas ja sedagi mitte kostjate vastuväidete alusel. TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel määrab kohus kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Hageja menetluskuluks on riigilõiv 1050 eurot (dtl 75). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga ja kohus mõistab selle summa menetluskulude hüvitisena kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja.

Hageja taotluse alusel (dtl 8) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.