Määruse tegemise aeg ja koht 26.09.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-24-7530
Kohtuasi
K.G hagi G.C vastu eluruumide tagastamiseks ja võlgnevuse tasumiseks (üürivaidlusasi nr 11-1/12/24)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.08.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
G.C määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja K.G (isikukood XXX), lepinguline esindaja Kristjan Tuul Kostja G.C (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde K.G 19.09.2024 seisukohale lisatud tõendid (lisad 1– 3).
2.Jätta Harju Maakohtu 27.08.2024 määrus muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluse kulud G.C kanda.
5.Mõista G.C-lt K.G kasuks välja menetluskulude hüvitis 250,80 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.K.G (hageja) esitas 07.02.2024 Tallinna üürikomisjonile avalduse G.C (kostja) vastu eluruumide tagastamise ja võlgnevuse tasumise nõudes. Üürikomisjon rahuldas 22.04.2024 otsusega üürivaidlusasjas nr 11-1/12/24 hageja avalduse osaliselt.
2.Kostja esitas 13.05.2024 Harju Maakohtule taotluse üürivaidlusasjas nr 11-1/12/24 üürikomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras hagina läbivaatamiseks. Kuna kostja ei tasunud taotluselt riigilõivu, jättis maakohus taotluse käiguta ning andis kostjale riigilõivu tasumiseks tähtaja kuni 23.08.2024. Kostja riigilõivu tähtaegselt ei tasunud. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus tegi 27.08.2024 määruse, millega jättis kostja taotluse üürivaidlusasjas nr 11-1/12/24 üürikomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras hagina läbivaatamiseks menetlusse võtmata.
3.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb asja menetlusse võtmise otsustamisel kohaldada üürivaidluse lahendamise seaduse (ÜVLS) § 21 lg-st 4, mille järgi juhul, kui üürikomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja komisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule avalduse esitanud pool. ÜVLS § 21 lg 5 järgi tuleb sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud avalduselt tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 147 lg 1 esimese lause järgi maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (TsMS § 147 lg 1 kolmas lause).
3.2.Üürivaidluskomisjoni otsusega rahuldatud hageja nõuete hagihind on 24 800 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuleb hagiavalduselt hinnaga 24 800 eurot tasuda riigilõiv 1260 eurot. Maakohus andis kostjale riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tasumist tõendavate andmete kohtule esitamiseks tähtaja, kuid kostja riigilõivu ei tasunud. Seetõttu tuleb TsMS § 147 lg 1 alusel keelduda kostja taotluse menetlusse võtmisest. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kostja kooskõlas ÜVLS § 21 lg-ga 4 esitanud kohtule taotluse, et kohus vaataks hageja üürivaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja komisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule avalduse esitanud pool. Hagimenetluses tuleb riigilõivu tasuda hagejal, mitte kostjal. Maakohus nõudis riigilõivu tasumist valelt isikult. Maakohus oleks pidanud kohustama hagejat esitama kohtule seaduse nõuetele vastav hagiavaldus ning kohustama hagejat tasuma hagihinnale vastavas ulatuses riigilõivu.
5.Hageja esitas määruskaebuse kohta oma seisukoha, milles leiab, et maakohtu määruse muutmiseks ei ole alust.
5.1.ÜVLS § 21 lg 4 järgi võib üürikomisjonile esitatud avalduse täieliku või osalise rahuldamise korral teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja komisjoni poole pöördunud
2-24-7530 isik ja kostja kohtule avalduse esitanud pool. ÜVLS § 21 lg-s 5 on täpsustatud, et ÜVLS § 21 lg-s 4 nimetatud avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. ÜVLS § 21 lg-s 4 nimetatud avalduse all on seadusandja pidanud silmas taotlust, mis esitatakse kohtule komisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras hagina läbi vaatamiseks. Seega tuleb riigilõivu tasuda isikul, kes esitas taotluse kohtule.
5.2.Riigilõivu ei pea tasuma pool, kes ei ole kohtu poole pöördunud ega esitanud taotlust üürikomisjonis lahendatud asja kohtus läbivaatamiseks. RLS § 59 lg 1 järgi tasutakse riigilõivu hagiavalduse esitamisel. Praegusel juhul ei ole hageja hagiavaldust esitanud, mistõttu ei ole hageja kohustatud ka riigilõivu tasuma. Kuna kohtu poole pöördus kostja, tulnuks kostjal asja läbivaatamise saavutamiseks tasuda riigilõiv.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks vaidlustatud osas, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2 1). Osas, milles ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi ei muuda, nõustub ringkonnakohus põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659). Määruskaebus jääb rahuldamata.
8.Kostja esitas ringkonnakohtule koos 19.09.2024 seisukohaga täiendavaid tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et tõendid on asjakohased, ja võtab need TsMS § 238 lg 1 ja § 662 lg 3 alusel vastu. TsMS § 662 lg 3 lubab määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Sama võimalus tuleb määruskaebemenetluses tagada ka vastaspoolele (TsMS III komm (2018), § 662, p 3.4(d)).
9.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.ÜVLS § 21 lg-st 4 tuleneb, et kui kohus vaatab hagimenetluse korras hagina läbi üürikomisjonile esitatud avalduse, mille üürikomisjon on täielikult või osaliselt rahuldanud, siis on kohtumenetluses hagejaks komisjoni poole pöördunud isik ja kostjaks kohtule avalduse esitanud isik. Seega siinsel juhul oleks üürikomisjonile esitatud avalduse läbivaatamisel kohtumenetluses hagejaks K.G ning kostjaks G.C. ÜVLS § 21 lg-s 4 nimetatud avalduselt tuleb ÜVLS § 21 lg 5 järgi tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. Ringkonnakohus nõustub maakohtu tõlgendusega, et ÜVLS § 21 lg-s 5 viidatud avaldus, millelt tuleb riigilõivu tasuda, on kostja poolt kohtule esitatud avaldus. Riigilõivu tasumiseks on kohustatud kostja, olles isik, kes kohtu poole pöördub.
11.Kostja avalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu suurus määratakse ÜVLS § 21 lg 5 järgi lähtudes sellest, kui palju oleks hageja pidanud tasuma riigilõivu hagi esitamise korral. Seega tuleb riigilõivu suuruse määramiseks tuvastada, kui suur olnuks riigilõiv, kui hageja oleks üürikomisjoni poole pöördumise asemel pöördunud hagiga kohtusse. RLS § 59 lg 1 järgi tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana.
12.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendamatult, et hagihinna määramisel tuleb lähtuda üürikomisjoni otsusega rahuldatud hageja nõuetest, mille järgi hagihind oleks 24 800 eurot. Ringkonnakohus muudab maakohtu määruse põhjendusi ja selgitab, et riigilõivu suuruse määramise aluseks on ÜVLS § 21 lg 5 järgi hageja avalduse nõuded, mitte üürikomisjoni otsusega rahuldatud hageja nõuded. Hageja esitas üürikomisjonile avalduse järgmistes nõuetes: kohustada kostjat vabastama Tallinnas XXX asuv eluruum üürikomisjoni
2-24-7530 otsuse jõustumise päevale järgneval päeval ja mittetagastamise puhuks määrata otsuse täitmise viisiks kostja väljatõstmine eluruumist koos kõikide eluruumis viibivate isikute ja neile kuuluva varaga; mõista kostjalt hageja kasuks välja kõrvalkulude võlgnevus 2599,94 eurot ja kõrvalkulude tasumisega viivitamise eest viivis 482,13 eurot; ning mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 12.04.2024 edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuv viivis 0,066% päevas iga viivitatud päeva eest. Üürikomisjon rahuldas hageja avalduse osaliselt, jättes hageja nõude edasiulatuva viivise saamiseks 117,93 eurot ületavas osas rahuldamata põhjusel, et ÜVLS § 1 lg 1 1 järgi ei lahendata üürikomisjonis vaidlusi, mis ületavad 3200 eurot. Kuigi üürikomisjoni otsusega rahuldatud nõudeid arvestades oli hagihind 24 800 eurot, oli kõiki hageja avalduse nõudeid arvestades hagihind 25 308,07 eurot (s.o eluruumi vabastamise nõude hind TsMS § 128 teise lause järgi 21 600 eurot, millele lisandub rahaliste nõuete hind TsMS § 124 lg 1 järgi 3082,07 eurot ja alates 12.04.2024 edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuva viivise nõude hind TsMS § 133 lg 2 järgi 626 eurot). Eelnevast järeldub, et kostja pidanuks üürikomisjoni otsuse kohtumenetluses läbivaatamise avalduselt tasuma riigilõivu hagihinnalt 25 308,07 eurot, mis on RLS lisa 1 järgi 1400 eurot. Asjaolu, et maakohus eksis kostjalt nõutava riigilõivu suuruse märkimisel (nõudes kostjalt väiksemas ulatuses riigilõivu maksmist) ei muuda siiski ebaõigeks maakohtu määruse lõppjäreldust. Kuna kostja ei tasunud maakohtule esitatud avalduselt riigilõivu ka maakohtu märgitud ulatuses, jäi kostja avaldus põhjendatult maakohtu menetlusse võtmata.
13.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Maakohus ei märkinud vaidlustatud määruses menetluskulude jaotust, jättes sellega täitmata TsMS § 173 lg-st 1 tuleneva nõude. Arvestades, et maakohus jättis kostja avalduse menetlusse võtmata ja ringkonnakohus jätab maakohtu määruse vaidlustatud osas muutmata, samuti lähtudes menetlusökonoomia kaalutlustest, peab ringkonnakohus võimalikuks menetlusõiguse normi rikkumine ise kõrvaldada. Ringkonnakohus märgib käesolevas määruses, et menetluskulud maakohtus jäävad avalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu kostja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud maakohtus puudusid.
15.Määruskaebemenetluse kulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
16.Ringkonnakohus määrab kindlaks määruskaebemenetluse kulude rahalise suuruse (TsMS § 174 lg 3).
16.1.Hageja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles taotleb kostjalt hageja lepingulise esindaja kulude katteks 305,98 euro (sh käibemaks) väljamõistmist. Hagejale osutatud õigusabiteenuse sisuks on maakohtu määrusega tutvumine ja sellega seotud kliendisuhtlus, määruskaebusega tutvumine ja sellega seotud kliendisuhtlus, kohtupraktika otsimine ning määruskaebuse kohta hageja seisukoha koostamine. Kokku kulus hageja lepingulisel esindaja osundatud toimingutele 1,32 tundi. Arvestades vaidluse käiku ja menetlusdokumentide mahtu ning sisu, peab ringkonnakohus hageja menetluskulusid 1,32 tunni ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks. Hagejale on osutatud õigusteenust tunnitasuga 190 eurot (millele lisandub käibemaks), mida saab pidada mõistlikuks tasuks, mis vastab sarnase õigusteenuse keskmisele hinnale.
16.2.Hageja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, kuid ei ole esitanud TsMS § 174 lg 10 järgi nõutavat kinnitust, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Ringkonnakohus selgitas menetlusosalistele 20.09.2024 kirjas, millega menetlusosalistele anti menetluskulude
2-24-7530 nimekirjade esitamiseks tähtaeg, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Kuna hageja ei ole osundatud kinnitust esitanud, tuleb menetluskulud välja mõista käibemaksuta (vt ka RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 16 teine lõik). Hageja taotletavad menetluskulud käibemaksuta olid 250,80 eurot.
16.3.Vastavalt puudutatud isiku taotlusele tuleb avaldajal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
17.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.