Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht 24.09.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-177
Kohtuasi
X hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus, AS-i Postimees Grupp, Eesti Meediaettevõtete Liidu, Delfi Meedia AS-i ja Geenius Meedia OÜ vastu ebaõigete andmete ja isikuandmete eemaldamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.05.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Natalia Lausmaa Kostja I AS Õhtuleht Kirjastus (registrikood 10678223) Kostja II AS Postimees Grupp (registrikood 10184643), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Karmen Turk ja Maarja Pild Kostja III Eesti Meediaettevõtete Liit (registrikood 80010337) Kostja IV Delfi Meedia AS (registrikood 10586863) Kostja V Geenius Meedia OÜ (registrikood 12892044) Kostjate I ja III–V lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Männiko
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Parandada Harju Maakohtu 29.05.2024 määruse sissejuhatuses ja kirjeldavas osas ilmne ebatäpsus hagi esemes, lugedes õigeks hagi esemeks „X hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus, AS-i Postimees Grupp, Eesti Meediaettevõtete Liidu, Delfi Meedia AS-i ja Geenius Meedia OÜ vastu ebaõigete andmete ja isikuandmete eemaldamise nõudes“.
2.Parandada Harju Maakohtu 29.05.2024 määruse resolutsiooni p-s 1 märgitud Delfi Meedia AS-i nimi ning lugeda AS-i Ekspress Meedia asemel õigeks Delfi Meedia AS.
3.Tühistada Harju Maakohtu 29.05.2024 määrus osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata X hagiavalduse AS-i All Media Eesti vastu ja jättis otsustamata hagi läbivaatamata jätmise Geenius Meedia OÜ vastu esitatud nõuetes, samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas tagasi maakohtule Geenius Meedia OÜ vastu esitatud hagi läbi vaatamata jätmise ning menetluskulude jaotamise otsustamiseks.
4.Muus osas jätta Harju Maakohtu 29.05.2024 määrus muutmata, kuid jätta määruse resolutsiooni p-st 1 välja „andmete eemaldamise, ebaõigete andmete ümberlükkamise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes“.
5.Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt: 5.1 Jätta läbi vaatamata X hagiavaldus AS-i Õhtuleht Kirjastus, AS-i Postimees Grupp, Eesti Meediaettevõtete Liidu ja Delfi Meedia AS-i vastu.
6.Rahuldada X määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse resolutsiooni p-de 1–2 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei määrus edasikaevatav. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (hageja) esitas 04.01.2023 Harju Maakohtule hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus (kostja I), AS-i Postimees Grupp (kostja II), Eesti Meediaettevõtete Liidu (kostja III), Delfi Meedia AS-i (kostja IV) ja Geenius Meedia OÜ (kostja V) vastu ebaõigete andmete ja isikuandmete eemaldamise nõudes.
2.Kostjad taotlesid oma eeldatavate menetluskulude katteks tagatise nõudmist. Harju Maakohus tegi 01.11.2023 määrused, millega rahuldas kostjate taotlused osaliselt. Maakohus määras, et hagejal tuleb tasuda kostja II eeldatavate menetluskulude katteks tagatisena 2000 eurot ning kostjate I ja III–V eeldatavate menetluskulude katteks tagatisena igaühe kohta 1000 eurot. Maakohus võimaldas hagejal tasuda menetluskulude tagatised osamaksetena, millest esimene tuli tasuda hiljemalt 30.11.2023 ja viimane hiljemalt 15.02.2024. Maakohus märkis määrustes, et kui hageja jätab tagatise tähtpäevaks tasumata, jätab kohus hagi läbi vaatamata. Määrused jõustusid 27.12.2023.
3.Hageja esitas 31.01.2024 (täpsustatud 05.02.2024) taotluse menetlusabi saamiseks kostjate menetluskulude katteks tagatise andmisel. Harju Maakohus keeldus 09.02.2024 määrusega, hageja menetlusabi taotluse menetlusse võtmisest. Tallinna Ringkonnakohus jättis 01.04.2024 määrusega Harju Maakohtu 09.02.2024 määruse resolutsiooni muutmata, kuid muutis ja täiendas osaliselt määruse põhjendusi. Määrused jõustusid 27.05.2024.
Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 29.05.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) läbi vaatamata hageja hagi kostja I, kostja II, kostja III, AS-i All Media Eesti ja AS-i Ekspress vastu andmete eemaldamise, ebaõigete andmete ümberlükkamise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast asja lõpetava kohtulahendi jõustumist.
4.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuli hageja hagi jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 197 teise lause ja § 423 lg 1 p 12 alusel läbi vaatamata, kuna hageja ei tasunud kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatist ning kostjad olid taotlenud hagi läbivaatamata jätmist juhuks, kui hageja tagatist ei tasu. Harju Maakohtu 01.11.2023 määrustes oli kohus määranud hagejale selge juhise ja selgelt mõistetavad tähtajad tagatise tasumiseks. Kuna Tallinna Ringkonnakohtu 27.12.2023 määrusega maakohtu 01.11.2023 määruseid ei muudetud, st ei muudetud/korrigeeritud maakohtu määratud tagatise summat ega tasumise tähtaega, siis jõustusid ja kuulusid järgimisele 27.12.2023 Tallinna Ringkonnakohtu kohtumääruse tegemisega maakohtu määruses määratud tingimused nii tagatise summa kui ka tagatise tasumise tähtaja kohta. Hageja ei ole järginud kohtu poolt antud tähtaega esimese osamakse tasumise osas (30.11.2023) ega ole tasunud ka kogu summat ühe või mitme kostja menetluskulude tagatise osas kohtu antud tähtajaks 15.02.2024. Hageja ei ole taotlenud ka tagatise andmise tähtaja muutmist.
4.2.TsMS §-i 197 ja § 423 lg-t 1 ei saa tõlgendada selliselt, et kohtul on sätetes nimetatud tingimuste esinemisel ja kostjate taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks saamisel neid norme rakendades kaalutlusõigus. Tegemist on imperatiivsete sätetega ning normi tekstist saab aru, et seadusandja on oluliseks pidanud hageja tagatise andmist määratud tähtaja jooksul. Tähtaegselt andmata jäänud tagatise korral tekivad menetlusosalistele õiguslikud tagajärjed. Kostjatel on põhjendatud ootus, et tagatise tähtaegselt andmata jätmise korral rakendub TsMS § 197 teine lause koosmõjus § 423 lg 1 p-ga 12 mis toob kaasa tingimusteta hagi läbi vaatamata jätmise. Nimetatud säte kaitseb kostjaid olukorra eest, kus menetluse jätkumisel lisanduvad uued menetluskulud ja hagejal võib tekkida kostjate menetluskulude hüvitamise kohustus, kuid hageja varaline olukord ei võimalda kostjate kulusid hüvitada. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja kohustada maakohut jätkama menetlust sisuliselt.
5.1.Määruskaebuse kohaselt ei ole põhjendatud maakohtu etteheited hagejale, et ta jättis tagatise tasumise kohustuse tähtaegselt täitmata ja ei taotlenud ka tähtaja pikendamist. Hageja oli esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamise ajal möödusid kõik 01.11.2023 määrustes määrtatud tähtajad tagatise tasumiseks. Kohustused tagatisi tasuda ei muutunud menetlusabi taotluse menetlemise ajal täidetavaks ning hageja kohustus Harju Maakohtu 01.11.2023 määrusi täitma alates 27.05.2024, mil hageja menetlusabi taotlus jäeti Riigikohtu määrusega menetlusse võtmata. Hagejal ei olnud aga võimalik alates 27.05.2024 määrusi reaalselt täita, kuna tähtajad olid selleks ajaks juba möödunud. Maakohus oleks pidanud ise määrama hagejale uued tähtajad. Ei saa eeldada, et hageja esitaks sisuliselt ühe ööpäeva jooksul peale Riigikohtu määruse tegemist 27.05.2024 tähtaja pikendamise taotluse.
5.2.Lisaks juhib hageja tähelepanu, et on Riigikohtule 15.04.2024 esitanud Eesti Töötukassa 10.04.2024 otsuse hagejale osalise töövõime määramise kohta mis tõendab, et tema
majanduslik olukord on oluliselt muutunud võrreldes 01.11.2023 määruste tegemise ajaga. Hagejal puuduvad käesoleval ajal võimalused oma sissetulekut sel määral suurendada, et kohtu poolt nõutud tagatise tasumine oleks talle majanduslikult jõukohane. Kohtul oli käesolevas menetluses kohustus igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusosalise majanduslik olukord on jäänud muutumatuks või see on halvenenud ning kas on esile tulnud asjaolusid, mis tingiksid TsMS § 196 lg 21 sätete kohaldamise, seda enam, et kirjalikud tõendid hageja majandusliku olukorra muutumise kohta menetluse jooksul olid toimikus olemas. Maakohus ei andnud pärast 27.05.2024 hagejale võimalust oma muutunud majanduslikku olukorda kohtule tõendada. Hageja leiab, et tal oli õigus olla ära kuulatud enne, kui kohus lõpliku otsuse hagi läbi vaatamata jätmiseks langetas.
6.Kostjad I ja III–V vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja II palus keelduda määruskaebuse menetlemisest või jätta see rahuldamata.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruses tuleb parandada ilmsed ebatäpsused hagi eseme märkimisel sissejuhatuses ja kirjeldavas osas ning resolutsiooni p-s 1 kostja IV nimes. Määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata hageja hagiavalduse AS-i All Media Eesti vastu ja jättis otsustamata hagi läbivaatamata jätmise kostja V suhtes, samuti menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas tuleb asi saata tagasi maakohtule kostja V vastu esitatud hagi läbi vaatamata jätmise otsustamiseks ning menetluskulude jaotamiseks. Muus osas jääb vaidlustatud määrus muutmata, kuid resolutsiooni p-st 1 tuleb jätta välja „andmete eemaldamise, ebaõigete andmete ümberlükkamise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes“. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohtu määruse sissejuhatuses ja kirjeldavas osas esineb ebatäpsus hagi esemes ja resolutsiooni p-s 1 esineb ilmne ebatäpsus kostja V nimes. TsMS § 447 lg 2 sätestab koosmõjus § 463 lg-ga 2, et kohus parandab igal ajal määruses kirjaja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta määruse sisu. Vead parandab kohus määrusega. Maakohus märkis hagi esemeks: „X hagi AS Õhtuleht Kirjastus, AS-i Postimees Grupp, Eesti Meediaettevõtete Liidu, AS-i All Media Eesti, AS-i Ekspress Meedia vastu andmete eemaldamise, ebaõigete andmete ümberlükkamise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes“, kuid tegelik hagi ese käesolevas asjas on „X hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus, AS-i Postimees Grupp, Eesti Meediaettevõtete Liidu, Delfi Meedia AS-i ja Geenius Meedia OÜ vastu ebaõigete andmete ja isikuandmete eemaldamise nõudes“. Nimetatud ilmne ebatäpsus tuleb maakohtu määruses parandada. Lisaks märkis maakohus resolutsiooni p-s 1 kostjat IV kui AS-i Ekspress Meedia. Kuna AS Ekspress Meedia on kostja IV kehtetu ärinimi, tuleb maakohtu määrust ka selles osas parandada. Ebatäpsused ei mõjuta määruse sisu.
10.Hageja esitas maakohtule käesolevas tsiviilasjas hagi kostjate I–V vastu, paludes kohustada igat kostjat eemaldama hagejaga seotud artiklid, selle osa või tema foto ja isikuandmed. Maakohus on vaidlustatud määruse resolutsioonis jätnud läbi vaatamata hageja hagiavalduse kostjate I, II ja III ning AS-i All Media Eesti ja AS-i Ekspress Meedia (kehtiv ärinimi Delfi Meedia AS, st kostja IV) vastu andmete eemaldamise, ebaõigete andmete ümberlükkamise,
kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hageja ei ole praeguses tsiviilasjas selliseid nõudeid esitanud, samuti ei ole hageja esitanud hagi AS-i All Media Eesti, vaid kostja V vastu. Maakohus on seega jätnud hagi läbivaatamise või läbivaatamata jätmise osas otsustuse tegemata puutuvalt kostjasse V ning on teinud määruse menetlusvälise isiku AS-i All Media Eesti suhtes. Selliselt on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, sh TsMS § 442 lg-t 5 (koosmõjus § 463 lg-ga 2), mille kohaselt lahendab kohus kohtulahendi resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused ning resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Maakohtu määrus nendele nõuetele ei vasta. Maakohus on teinud otsustuse nõude läbivaatamata jätmise kohta, mida ei ole esitatud (TsMS § 439 koosmõjus § 463 lg-ga 2). Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu rikkumist määruskaebemenetluses kõrvaldada, kuna ei pea võimalikuks teha esimesena otsustust kostja V osas hagi läbivaatamata jätmise osas. Seetõttu tuleb vaidlustatud määrus tühistada määruskaebuse põhjendustest olenemata TsMS § 656 lg 2 (koosmõjus §-ga 659) alusel osas, milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata AS-i All Media Eesti vastu esitatud nõudes ja jättis lahendamata hagi läbivaatamata jätmise taotluse kostja V vastu esitatud nõudes.
11.Maakohus on jätnud vaidlustatud määruse resolutsioonis läbi vaatamata hageja hagi kostjate I–IV vastu nõuetes, mida ei ole praeguses asjas esitatud. Kuivõrd maakohus oleks võinud jätta hageja hagi kostjate I–IV vastu läbi vaatamata ka ilma konkreetseid nõudeid täpselt välja toomata, jätab ringkonnakohus selguse huvides valesti märgitud nõuded maakohtu määruse resolutsioonist välja.
12.Muus osas on maakohtu määrus õiguspärane ning kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) vaidlustatud määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus käesolevas asjas õigesti hagi TsMS § 423 lg 1 p 12 alusel läbi vaatamata, kuna hageja ei tasunud tähtaegselt kostjate eeldatavate menetluskulude katteks määratud tagatisi. Kostjad palusid menetluskulude katteks tagatise andmise taotlustes tagatise tähajaks tasumata jätmisel jätta hagi läbi vaatamata. TsMS § 197 kohaselt kui hageja menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Seega tuleb kostja taotluse olemasolul ja tagatise tasumata jätmise korral jätta hagi läbi vaatamata ning viidatud sättest ei tulene kohtule kaalutlusõigust otsustada teisiti. Puudub vaidlus, et hageja ei tasunud talle määratud tähtajaks menetluskulude katteks tagatisi. Kuigi Tallinna Ringkonnakohtu 27.12.2023 määrusega jõustusid Harju Maakohtu 01.11.2023 tagatiste määramise määrused 27.12.2023, st peale esimese osamakse tähtpäeva (30.11.2023), tuli viimane osamakse tasuda 15.02.2024. 23.01.2024 riigi õigusabi korras hagejale määratud esindaja seisukohast nähtub, et hagejale oli hiljemalt 03.01.2024 teada, et kostjate menetluskulude katteks määratud tagatised peavad olema tervikuna tasutud hiljemalt 15.02.2024. Vajadusel oleks hagejal olnud võimalik taotleda tähtaja pikendamist. Menetlusabi taotluse esitamisega, mida kohtud ei võtnud menetlusse, menetlustoimingu tegemiseks antud tähtaeg ise ei pikenenud (TsMS § 187 lg 5). Seetõttu on põhjendamatud hageja väited, et menetlusabi taotluse esitamisega ei muutunud Harju Maakohtu 01.11.2023 määrused täidetavaks. Hagejal tuli 01.11.2023 määrustes nimetatud tagatised tasuda hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest või taotleda tähtaja pikendamist. Hagejat esindas menetluses riigi õigusabi korras määratud vandeadvokaat, mistõttu pidid hagejale olema selged nii tagatise tasumata jätmise tagajärjed, mida oli selgitatud Harju Maakohtu 01.11.2023 määrustes, kui ka tähtaja pikendamise taotluse esitamata jätmise tagajärjed. Hagejal ei olnud põhjust oodata Riigikohtu 27.05.2024 lahendit hageja menetlusabi taotluse menetlusse võtmisest keeldumise kohta ja loota, et maakohus pikendab omaalgatuslikult hagejale määratud tähtaegu. Kuigi TsMS § 187 lg 5 võimaldab kohtu määratud tähtaega kohtul endal pikendada pärast menetlusabi
taotluse lahendamist, on tegemist kohtu diskretsiooniotsustusega. Määruskaebusest nähtuvalt ei olnud ega ka ole hagejal kavatsust kostjate menetluskulude katteks määratud tagatisi tasuda, mistõttu oleks uue tähtaja määramine tarbetu. Ainetud on hageja väited, et maakohus oleks pidanud lisaks omal algatusel kontrollima uuesti hageja majanduslikku seisundit TsMS § 196 lg 21 alusel ning kuulama hageja enne hagi läbi vaatamata jätmist ära. Hageja nimetatud väidatavad kohtu kohustused ei tulene tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Maakohus hindas hageja majanduslikku seisundit 01.11.2023 määrustes ning määrustes märgitud hinnangute ja järeldustega nõustus Tallinna Ringkonnakohus 27.12.2023 määruses. Seadus ei näe ette kohtule kohustust kontrollida tagatise tasumata jätmisel uuesti hageja majanduslikku seisundit ning veelgi enam teha seda ilma hageja taotluseta. Samuti ei tulene TsMS §-st 197 ega 196, et kohus peaks andma võimaluse esitada täiendavaid seisukohti enne hagi läbivaatamata jätmist, kui hageja ei ole tagatist tasunud. Nimetatud seisukohta on toetab ka õiguskirjandus (TsMS I komm (2017), § 197, p 3.3.b).
14.Kuivõrd ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse osaliselt ja saadab asja selles osas maakohtule tagasi, tühistab kohus ka maakohtu määrusega määratud menetluskulude jaotuse (RKTKo 01.11.2017, 2-14-11930, p 20). Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.
15.Määruse peale saab osas, milles ringkonnakohus parandas vaidlustatud määruses esinenud vead, esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 447 lg 4 koosmõjus § 463 lg-ga 2). Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada (TsMS § 427 ja § 423 lg 1 p 12).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.